Kaebaja – Siiri Suiste, lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Siim Vellemaa
Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon
16.veebruaril 2017, kohtuistung
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 6. aprillini 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Siiri Suiste kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14. detsembri 2015. a otsuste nr 126/475 ja nr 12-6/487 ning 1. märtsi 2016. a vaideotsuse nr 124/15/169-2 tühistamiseks ning kohustamiseks määrata toetused
1.Jätta Siiri Suiste kaebus haldusasjas nr 3-16-601 rahuldamata.
Siiri Suiste (kaebaja) esitas 25.05.2015. a pindalatoetuste ja maksetaotluse (nr 110151110340) ühtse pindalatoetuse ja puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuste saamiseks.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) teostas kaebaja majandusüksuses kohapealse kontrolli, mille tulemuste kohta koostati 12.08.2015. a kontrollaruanne nr 15065349-001 (tl 30–43). Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et põllud nr 16 ja 17 on tähtajaks nõuetekohaselt hooldamata. Põllu nr 16 ja 17 potentsiaalseks toetusõiguslikuks pindalaks tuvastati kokku 20, 27 ha, põllu nr 4 toetusõiguslik pindala jäi alla 0,3 ha (0,25 ha).
3.PRIA 14.12.2015. a otsusega nr 12-6/475 (tl 4–5) jäeti rahuldamata kaebaja ühtse pindalatoetuse taotlus. PRIA 14.12.2015. a otsusega nr 12-6/487 (tl 6-7) jäeti rahuldamata kaebaja puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse taotlus.
4.Kaebaja 30.12.2015. a vaie nimetatud otsustele jäeti PRIA 01.03.2016. a vaideotsusega nr 12-4/15/169-2 (tl 14–15) rahuldamata.
5.Siiri Suiste esitas 28.03.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) PRIA 14.12.2015. a otsuse nr 12-6/475, PRIA 14.12.2015. a otsuse nr 12-6/487 ja PRIA 01.03.2016. a vaideotsuse nr 12-4/15/169-2 tühistamiseks ning kohustamiseks määrata toetused. Kaebaja seisukohad
6.Kaebuse kohaselt olid põllud nr 16 ja 17 kaebaja kasutusse tulles 2015. aasta mais väga halvas olukorras. Õunaaed oli võsastunud ja reavahedes polnud võimalik teostada niidet. 12. augustiks 2015. a oli põllul nr 16 töödega alustatud ja põld nr 17 oli juba korrastatud. Kaebuse kohaselt oli üle poole pinnast selleks päevaks võsast ja rohust puhastatud. Kaebaja on seetõttu seisukohal, et PRIA väide, nagu kaebaja taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oleks olnud suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, ei vasta tõele.
7.PRIA otsus ja vaideotsus rikuvad kaebaja õigusi, kuna jätavad põhjendamatult ilma pindalatoetustest kogu kaebaja kasutuses oleval maal. Kaebaja on seisukohal, et toetusest võib ilma jätta vaid selle maa, mis on hooldamata.
8.Kaebaja märgib, et võttes endale rendile väga halvas seisus õunaaia, soovis kaebaja elavdada maapiirkonna tööhõivet, luua juurde töökohti ning muuta aastaid seisnud õunaaed uuesti tootlikuks. Kaebaja leiab, et kui teda jäetakse ilma toetustest täies mahus ja määratakse lisakaristus, mis on võrdne toetussummaga, ja tasaarvestatakse see summa mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega ehk jäetakse ilma ka määratud mahetoetusest, rikub see kaebaja õiguseid ja võtab ära võimaluse olla põllumajanduslikult jätkusuutlik ning arendada ettevõtet.
9.Kohtuistungil täiendab kaebaja kaebust viitega Euroopa Komisjoni 11.03.2014. a määruse nr 640/2014 artiklile 19 ja rõhutab, et tõendatud ei ole üle 50% nõuete rikkumine, mis välistab sanktsioonide kohaldamise (tl 124p) ja tingib kaebuse rahuldamise. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu (tl 27–29). Vastustaja viitab asjaolule, et kohapealses kontrollis tuvastati, et põld nr 16 ja 17 on nõuetele vastavalt hooldamata. Põllu nr 16 ja 17 potentsiaalseks toetusõiguslikuks pindalaks loeti kokku 20,27 ha, kuid kuna nendel põldudel tuvastati nõuete rikkumine, neid kindlaksmääratud pindade hulka ei arvestatud. Põllu nr 4 toetusõiguslik pindala jäi alla 0,3 ha.
11.Vastustaja täpsustab, et ühtse pindalatoetuse (ÜPT) arvestuses oli kaebaja taotletud pindala 46,73 ha, kindlaksmääratud pindalaks luges PRIA 26,46 ha. Seetõttu loeti taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuseks 46,73 - 26,46 = 20,27 ha. Mh arvestati pindala erinevus tulenevalt põllust nr 16 ja nr 17, kuivõrd need ei olnud nõuetekohaselt hooldatud ega seetõttu toetusõiguslikud.
12.Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja hooldanud kohapealse kontrolli ajaks põlde nr 16 ja nr 17 nõuetekohaselt. Kuigi vastustaja ei kahtle, et kaebajal võisid põllud olla hiljem nõuetekohaselt hooldatud, ei olnud nõuetekohast hooldamist – mis hõlmab endas ka tähtaega – nimetatud põldudel kohapealse kontrolli ajaks kontrollis tuvastatu järgi toimunud.
13.Puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse (PKV) arvestuses oli kaebaja taotlenud pindalaks 20,93 ha. Kuivõrd toetusõigusliku pindala arvestusse põlde nr 4, 16 ja 17 (ehk ühtegi PKV taotlusega põldu) ei loetud, oli kaebajal PKV puhul taotletud ja kindlaksmääratud pindala
erinevuseks 20,93 ha. Vastustaja märgib seoses sellega, et Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 3 lg 1 viimase lause kohaselt võetakse põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põld pindalaga vähemalt 0,3 hektarit. Kuna põld nr 4 puhul tuvastas kohapealne kontroll selle toetusõiguslikuks pindalaks 0,25 ha, siis seetõttu arvestati põld õiguspäraselt sanktsiooni arvutamise aluseks oleva pindala hulka otsuses nr 12-6/487.
14.Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et nii ÜPT kui ka PKV puhul on taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus kaebajal suurem kui 50% kindlaks määratud pindalast ja selles tulenevalt on korrektne, et kaebaja ÜPT ja PKV taotlus jäeti vaidlustatavate otsustega nendes viidatud alustel rahuldamata.
15.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatavates otsustes toodud sanktsioonid on proportsionaalsed ja õiguspärased. Kohtu seisukoht
16.Kohtuistungite seisuga vaidlevad pooled, kas kaebaja kasutuses oleva õunaaia alused ja kurgi kasvatamise põllud olid üle või alla 50% nõuetekohaselt hooldatud ja kas sellest aspektist lähtudes esineb alus vaidlustatud otsuste tühistamiseks. Kaebaja positsiooni kohaselt olid põllud nõuetekohaselt hooldatud üle 50%. Vastustaja positsioon on, et põldudel ei olnud hooldustöid üldse teostatud.
17.Kaebaja ei ole tõendanud vastustaja arvutuskäigu ebaõigsust vaidlustatud otsustes kaebaja poolt toetuste taotlustes esitatud pinna ja kohapealse kontrolli käigus kindlaksmääratud pinna suuruse kohta. Seetõttu lähtub kohus vaidluse lahendamisel vaidlustatud otsustes tuvastatud asjaolust, et ühtse pindalatoetuse (ÜPT) arvestuses oli kaebaja taotlenud toetust pindalale 46,73 ha. PRIA luges kindlaksmääratud pindalaks 26,46 ha. Seetõttu loeti taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuseks 20,27 ha (46,73 - 26,46 = 20,27). Puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse (PKV) arvestuses taotles kaebaja toetust pindalale 20,93 ha. Kuna põldude nõuetekohast hooldamist ei tuvastatud, oli kaebajal PKV arvestuses taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuseks 100% 20,93 hektarist.
18.Kaebaja on väidete tõendamiseks esitanud toetuste taotlemisel 18.06.2015. a PRIA-le esitatud põllumassiivi kaardid põldude nr 16 ja 17 (tl 11) ja põllu nr 4 (tl 12) kohta, mille kohaselt on kaebaja omakäeliselt põllu nr 16 suuruseks märkinud 6,80 ha, põllu nr 17 suuruseks 13,63 ha ja põllu nr 4 suuruseks 0,50 ha. Kokku seega 20,93 ha. Seega ei ole poolte vahel vaidlust kaebaja põldude pindala üle, mis tõi kaebajale sanktsioonid.
19.Samuti on kaebaja esitanud fotod (tl 21–26), mille esitamist on kohus nõudnud ka pildistamise kuupäeva tuvastamiseks elektrooniliselt ja millest on omakorda tehtud väljatrükk kohtutoimikusse (tl 128–133). Samuti on kaebaja esitanud hooldusniitmise teostaja Veikko Soikoneni kirjaliku selgituse (tl 157).
20.Vastustaja tõendab lisaks haldusmenetluses kogutud tõenditele vaidlustatud otsuste õiguspärasust kohapealses kontrollis PRIA ametnike ülesvõetud fotodega (tl 141–152) ja tunnistajate Karin Kiisa ja Reigo Viksi ütlustega (tl 160p–161p, 161p–162p).
21.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsused ei riku kaebaja õigusi, sest vaidlustatud otsuste vastuolu kohaldatud materiaalõigusega ei ole asjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud.
22.Kaebuse kohaselt (tl 2) olid 12.08.2015. a kohapealse kontrolli seisuga põllul nr 16 õunaaia võsast puhastamise töödega alustatud ja põld nr 17 oli selleks päevaks võsast ja rohust puhastatud. Kaebuse kohaselt andis võsa eemaldamine niitmisega sarnase tulemuse.
23.Samasisulised on kaebaja väited kaebaja poolt kohtule esitatud vaide ärakirjas (tl 8–9). PRIA-le 30.12.2015. a esitatud vaide kohaselt: /.../ kestis kohapealse kontrolli toimumise ajal vanade viljapuude ja jätkus vanade viljapuude vahedesse kasvanud puude ning põõsaste eemaldamine aiast ning vahede laiendamine hoolduseks. Vaide kohaselt olid siis õunapuude vahelised alad osaliselt hooldatud ja osaliselt töö käis. Vaide kohaselt on kogu töö vaide esitamise ajaks tehtud, mille tõttu taotles vaide esitaja PRIA-lt uut kohapealset kontrolli.
24.Kaebuse ja vaide kohaselt ei olnud kohapealse kontrolli ajaks põld nr 16 seega nõuetekohaselt hooldatud, vaid töödega oli üksnes alustatud. Kaebaja ei ole PRIA-t kohtueelses menetluses informeerinud seega ka väidetavatest niitmistöödest põldudel, vaid on üksnes rõhutanud, et võsa eemaldamine andis niitmisesarnase tulemuse. Vastasel juhul ei olnuks kaebajal tarvidust 2015. aasta detsembris uut kohapealset kontrolli taotleda, vaid ta oleks oma vastuväited esitanud juba augustis.
25.Kohapealse kontrollaruande kohaselt on vastustaja tuvastanud (tl 30), et põllud nr 16 ja 17 on tähtajaks nõuetekohaselt hooldamata, mille kohta on kaebaja teinud omakäeliselt märkuse (tl 30p). Märkuse järgi venis tööde algus õunaaias kaebajast mitteolenevalt ja tööd pidi tehtama esimesel võimalusel. Seega ei ole kaebaja ka kohapealses kontrollis rääkinud midagi väidetavatest niitmistöödest põldudel, vaid lubanud toetuse saamiseks vajalikud tööd teha pärast kohapealse kontrolli toimumist vastava võimaluse tekkimisel.
26.Viimasel kohtuistungil antud seletuses (tl 160, 163) selgitas kaebaja, et maatükkidel, millele taotleti toetust, ka niideti. Rohkem niideti põllul nr 16, kuid niideti ka põldu 17, kusjuures läbivalt põlde ei niidetud, sest osa põllust oli võsastunud. Kaebaja ei oska vastata küsimusele, mitu puude reavahet põllul oli niidetud.
27.Mis puudutab kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud uusi väiteid vaidlusaluste maatükkide niitmise kohta võsa eemaldamise kõrval, osundab kohus esmalt HKMS § 47 lg-le 1, mille kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetlusega vaidluste puhul kohtule kaebuse esitada üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt ka Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad K. Merusk ja I. Pilving, Tallinn Juura 2013, lk 203). Sellest aspektist lähtudes ei ole kaebaja uued väited maatükkide niitmisest kohtumenetluses lubatavad, kuna kaebaja ei esitanud neid kohustuslikus vaidemenetluses (ELÜPS § 110 lg 1).
28.Vaatamata uute väidete lubamatusele kontrollib kohus kaebaja väiteid, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, arvestades ka kaebaja poolt kohtuistungil antud seletusega.
29.Esmalt peab kohus osundama vastuolule kaebaja väidetes. Nimelt kaebuse kohaselt (tl 2) oli 12.08.2015. a põllul nr 16 õunaaia võsast puhastamise töödega alustatud ja põld nr 17 oli selleks päevaks võsast ja rohust puhastatud. Kusjuures kaebuse väidete kohaselt andis võsa eemaldamine niitmisega sarnase tulemuse. Viimasel kohtuistungil antud seletuses väidab aga
kaebaja (tl 160, 163), et maatükkidel, millele taotleti toetust teostati niitmist rohkem põllul nr 16, kuid niideti ka põldu 17. Seega ei ole kaebaja enda kohtuistungil antud seletusega kaebuses esitatud väide põllu nr 17 võsast ja rohust puhastamisest tõendatud.
30.Seda ei tõenda ka kaebaja esitatud fotod põldudest. Kohtu sügavaks veendumuseks on, et ükski kaebaja fotodest (tl 21–26 ja 128–133) ei tõenda kaebaja väidet põldude niitmisest ja seega nõuetekohasest hooldamisest. Põldude nõuetekohase hooldamisega hooldusniitmise teel peaks 10. augusti seisuga olema saavutatud nn madalmurususe sarnane tulemus. Kaebaja esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada mingeid niitmisele viitavaid iseloomulikke tunnuseid. Eluliselt ei ole usutav, et kui kaebaja väitel toimus niitmine alles 4. augustil, siis 10. augustiks oleks hein saanud põllul kasvada sedavõrd kõrgeks, nagu on tuvastatav fotosid vaadeldes.
31.Kohus ei pea usaldusväärseks Veikko Soikoneni kirjalikus selgituses (tl 157) esitatud väidet, et ta niitis kaebaja õunaaias 4. augustil 2015. a. Kirjaliku selgituse täpsuse seavad kahtluse alla kaebaja enda väited ja selgitused kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Kui põlde oleks tõepoolest 4. augustil niidetud, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei oleks sellele faktile osundanud 10. augustil PRIA kohapealsetele kontrollidele olukorda selgitades ja vastavas aktis omakäelist märkust tehes. Samuti ei ole kaebaja seda fakti märkinud vaides ega kohtule esitatud kaebuses. Vaides on kaebaja selgesõnaliselt kinnitanud, et alles vaide esitamise päeva seisuga, s.o 2015. aasta detsembriks on ta toetuse saamise nõuded enda arvates täitnud. Seda vaatamata sellele, et ta on sõna „tänaseks“ vaides läbi kriipsutanud (tl 8). Seega peab kohus usutavaks, et V. Soikonen võis kaebaja põlde millalgi küll mingis osas niita, kuid see ei toimunud toetuse saamiseks õigusaktides sätestatud tähtajal ja enne kohapealset kontrolli 2015. aasta augusti alguses.
32.Kaebaja väidete sisuline õigsus on kummutatud ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditega.
33.Esiteks ei kinnita vaidlusaluste põldude nõuetekohast hooldamist kontrollaruanne (tl 30– 36) ja vastusele lisatud fotod (tl 44–45) ning vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad fotod (tl 141–152), mis tehti kohapealse kontrolli käigus.
34.Kohus ei pea usutavaks põldude niitmist 4. augustil olukorras, kus kaebaja ei ole niitmise fakti fotodega fikseerinud 12. augustil ja vastustajal ei ole võimalik seda olnud fikseerida 10. augustil. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et olles rahulolematu kohapealse kontrolli tulemustega, pildistas ta 12. augustil üksnes ladustatud võsa, ja seda kõrgemas kui äsja niidetud rohus ja ei pildistanud väidetavalt äsja niidetud õunapuude ridade vahesid.
35.Kaebuse väited ja faktilised asjaolud on kummutatud ka vastustaja tunnistajate ütlustega.
36.Tunnistaja Karin Kiisi ütluste kohaselt (tl 160p–161p) kontrollis ta põlde visuaalselt, kõndis põldude vahel ja tegi fotosid liikudes põllu keskel, ühe pildi ühele poole, teise teisele poole. Põldudel 16 ja 17 olid hooldustööd tegemata 100% ulatuses. Seal käis võsa eemaldamine. Võsa hooldustööde raames oli oksi pandud hunnikusse. Põldudel niitmistegevuse jälgi tunnistaja ei tuvastanud.
37.Tunnistaja Reigo Viksi ütluste kohaselt (tl 161p–162p) mõõtis ta kohapealses kontrollis põldude 16 ja 17 pindala GPS-iga. Et saaks põldude pindala mõõta, käis ta ümber põldude ja
tegi mõõtmisel põllu välispiirile ringi peale. Õunapuude võraalused ja reavahed olid niitmata. Ekskavaator võttis kontrolli ajal puid maha. Fotod on tehtud põllu välispiiril.
38.Seega kinnitavad tunnistajate ütlused kontrollaruandes fikseerimist leidnud asjaolusid ja kummutavad kaebaja väited.
39.Neil faktilistel asjaoludel ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud kaebaja väide Euroopa Komisjoni 11. märtsi 2014. a delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 19 lõike 1 teise alajaotise eiramisest kaebaja suhtes, sest asjas kogutud tõendite kohaselt on vastustaja vaidlustatud otsustes õigesti tuvastanud toetuse saamiseks deklareeritud pindala ületamise kindlaksmääratud pindala suhtes asjaomaste põllumajanduskultuuride rühmade osas. Tõendamist ei ole leidnud õunaaia hooldamine ja vähemalt 0,3 ha suuruse kurgipõllu hooldamine. Põhjusel, et mõlema kultuuri osas tuvastati erinevus, mis oli üle 50%, on vastustaja õigesti jätnud asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale ÜPT ja PKV toetused andmata ja kohaldanud toetusesaaja suhtes määrusekohast lisakaristust.
40.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
41.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, kuna asjakohaseid taotlusi pooled ei esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.