Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

Põlva Vallavalitsus nõustus korraldusega 10.08.2016 nr 2-3/479 „Arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta“ punktiga 1 maaüksuste riigi omandisse jätmisega ning määras maaüksuste lähiaadressid ja sihtotstarbed järgmiselt:

Põlva linn AT0603070072 Pärnaõie tn 7 elamumaa 50% ja ärimaa 50% Põlva linn AT0804280876 Jaama tn 55c elamumaa 50% ja ärimaa 50% Põlva linn AT0603070087 Ringtee tn 3 tootmismaa 100% Mammaste küla AT1603150053 Paabu maatulundusmaa 100% Mammaste küla AT1604200013 Tehnika tee 10 maatulundusmaa 100%.

Korraldus on registreeritud Maa-ameti dokumendihaldussüsteemis 23.08.2016. Maa-amet esitas vaide eelnimetatud korralduse punktide 1.1, 1.2 ja 1.3 kehtetuks tunnistamiseks ja Pärnaõie tn 7, Jaama tn 55c ja Ringtee tn 3 maaüksustele sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramiseks. Põlva Vallavalitsuse korraldusega 07.09.2016 nr 2-3/543 on jäetud vaie nimetatud korralduse peale korralduse punktiga 1 punktide 1.1, 1.2 ja 1.3 kehtetuks tunnistamise ning Pärnaõie tn 7, Jaama tn 55c ja Ringtee tn 3 maaüksustele sihtotstarbeta maa sihtotstarve määramise nõudes rahuldamata. Korralduse punktiga 2 on muudetud korralduse nr 2-3/479 punkti 1.3, millega on muudetud maa sihtotstarvet - üldkasutatavaks maaks 100%. (varasemalt tootmismaa 100%). Maa-amet pöördus 10.10.2016 halduskohtu poole kaebusega Põlva Vallavalitsuse 10.08.2016 korralduse nr 2-3/479 punktide 1.1, 1.2, 1.3 ning 07.09.2916 korralduse nr 2-3/543 punktide 1 ja 2 tühistamiseks ja Põlva Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebus on kohtumäärusega 18.10.2016 menetlusse võetud. Kaebaja seisukohad põhjendused ja taotlused 2.Maa-amet pöördus 10.10.2016 halduskohtu poole kaebusega Põlva Vallavalitsuse 10.08.2016 korralduse nr 2-3/479 punktide 1.1, 1.2, 1.3 ning 07.09.2016 korralduse nr 2-3/543 punktide 1 ja 2 tühistamiseks ja Põlva Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebaja leiab, et Põlva Vallavalitsus on määranud vaidlusalustele maadele , mis asuvad Põlva vallas aadressidel Pärnaõie tn 7, Jaama tn 55c ja Ringtee tn 3, ebaõiged sihtotstarbed, millega rikutakse kaebaja õigusi. Kaebaja peab põhjendamatuks, et vastustaja suurendab oma tulubaasi valesti määratud sihtotstarvete kaudu. Kaebaja märgib, et Põlva vald on lähtunud Põlva valla üldplaneeringust, mitte tegelikust olukorrast, mistõttu on määratud valed sihtotstarbed maaüksustele. Kaebaja märgib, et tegemist on hoonestamata maadega, millel on põhjendatud ja õiguspärane määrata sihtotstarbeta maa sihtotstarve. Kohalik omavalitsus määrab või muudab maa sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Nimetatud maaüksused asuvad detailplaneeringu kohustusega alal ning kui kehtivad detailplaneeringud puuduvad, on tegemist ehitusõiguseta maadega. Sihtotstarbeta maa sihtotstarve määratakse ehitusõiguseta maale, millel ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. Antud hetkel ei saa maaüksuste sihtotstarve olla ärimaa ega elamumaa. Samuti on üldkasutatav maa avalikult kasutatav ja üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda haljasala või pargid. Antud juhul on Ringtee tn 3 maaüksus üldkasutatav maa, kuid seal ei paikne haljasala, parke ega mänguväljakuid, seal on kasutusse võtmata ja hoonestamata maaüksus. Kaebaja märgib, et vastustaja on jätnud maaüksustele sihtotstarbe määramisel arvestamata kaebaja taotluse maaüksustele sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramiseks. Maaüksuse sihtotstarve määratakse kinnisasja omaniku taotlusel, Maa-amet on taotlenud vaidlusaluste maaüksuste riigi omandisse jätmist sihtotstarbeta maana.

Kaebuses viidatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja märgitakse, et nii vastustaja korraldus kui ka vaideotsus ei ole kooskõlas seadusega ja on kaalutlusvigadega, samuti ei ole õigesti kohaldatud materiaalõigust. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et kohalik omavalitsus saab rakendada maa sihtotstarbe määramisel ainult piiratud kaalutlusõigust ja määratud sihtotstarbed ei ole kooskõlas Määruse nr 155 sätete ja tõlgendusega. Kaebuses märgitakse, et vaidluse all on küsimus, kas kohalik omavalitsus peab katastriüksustele sihtotstarbe määramisel lähtuma kaebaja poolt taotletust või määrama sihtotstarbe omal algatusel. Maaüksuse sihtotstarbe määramisel ei saa lähtuda üksnes üldplaneeringust, mis annab maale üldsuunad ja perspektiivi, vastustaja on põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja taotluse maaüksustele sihtotstarbeta maa sihtotstarbe määramiseks. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 3.Vastustaja märgib, et maaüksustele sihtotstarbe määramine on kohaliku elu küsimus. Kui maaüksuse sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Vastustaja on lähtunud maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 6. Vastustaja märgib, et Pärnaõie tn 7, Jaama tn 55c ja Ringtee tn 3 maaüksused asuvad detailplaneeringu kohustusega alal ning kehtivat planeeringut ei ole ja tegemist on ehitusõiguseta maaga, ei tähenda, et maaüksustele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et detailplaneeringu puudumisel on põhjust jätta ehituspotentsiaaliga maa riigi omandisse sihtotstarbeta maana. Vaidlusalustele maadele on üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbed ja sellest lähtuvalt on võimalik ka üldplaneeringust tulenev sihtotstarve maaüksustele määrata. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata, kuna peab nii kaevatavat korraldust kui ka vaideotsust õiguspärasteks, vastustaja on andnud haldusaktid kehtiva õiguse alusel ja ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusnorme. Vastuse täienduses jääb vastustaja samade juba esitatud seisukohtade juurde ning viitab MaaKatS § 18 lg 6 ja Määruse nr 155 § 2 ja § 6. Vastustaja on lähtunud maaüksustele sihtotstarbe määramisel kehtivast üldplaneeringust ning märgib, et määras maaüksustele õiged sihtotstarbed. Vastustaja määras sihtotstarbed planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel ning ei ole sihtotstarbeid määranud tulubaasi suurendamise eesmärgil. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 4.Kohus, tutvudes asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 5.Asja materjalide kohaselt on Maa-amet 15.06.2016 esitanud Põlva Vallavalitsusele maa riigi omandisse jätmise taotluse ja maaüksustele sihtotstarbe määramise taotluse. Kord punkti 4 kohaselt on üheks maa riigi omandisse jätmise taotluse esitajaks Maa-amet. Põlva vallas asuvatele maaüksustele aadressidel Jaama tn 55c, Ringtee tn 3 ja Pärnaõie tn 7 on taotletud määrata maa sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa ja Paabu maaüksusele ning Tehnika tee 10 maaüksusele määrata maa sihtotstarbeks maatulundusmaa. Määruse nr 155 § 6 kohaselt on loetletud katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega. Põlva Vallavalitsus on andnud korralduse 10.08.2016 nr 2-3/479, millega on nõustunud maaüksuste riigi omandisse jätmisega ning on määratud maaüksustele sihtotstarbed Pärnaõie tn 7

ja Jaama tn 55c elamumaa 50% ja ärimaa 50% ning Ringtee tn 3 maaüksuse sihtotstarbeks on määratud 100% tootmismaa, hiljem on vaideotsusega muudetud üldkasutatavaks maaks. Paabu ja Tehnika tee 10 maaüksusele on määratud sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa, mis on vastanud esitatud taotluse nõudele. 6.Seega on vaidlusesemeks kolme esimese maaüksuse sihtotstarbe määramine. Kas kohalikul omavalitsusel on õigus määrata maaüksuste sihtotstarve omal algatusel või peab arvestama katastriüksusele sihtotstarbe määramisel esitatud taotlust. 7.Sihtotstarbeta maa on iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata (Määrus nr 155 § 6 p 10).

puudumise korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. 13.Kaebaja on arvamusel, et Põlva Vallavalitsus on lähtunud maaüksustele sihtotstarbe määramisel põhjendamatult kehtivast üldplaneeringust ja sellega eiranud tegelikku olukorda. Kaebaja leiab, et vaidlusalustele maaüksustele tulnuks määrata sihtotstarbeta maa sihtotstarve, kuna maaüksustel detailplaneering puudub ja maaüksustel puudub ka ehitusõigus. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kohalikul omavalitsusel on otsustusõigus, et otsustada planeeringu algatamise ja kehtestamise üle ja määrata maaüksustele sihtotstarve. Antud juhul on kehtiva üldplaneeringu alusel Pärnaõie tn 7 ja Jaama tn 55c maaüksused reserveeritud ärimaana 50% ja elamumaana 50% ning Ringtee 3 maaüksus on üldkasutatav maa 100% ulatuses. 14.Kaebaja on märkinud, et ebaõigete sihtotstarvete määramise tulemusena tekib riigil kohustus tasuda rohkem maamaksu, kui oleks vaja tasuda juhul, kui maaüksustele oleks määratud sihtotstarbed vastavalt tegelikule olukorrale. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja on seda ka eelnevalt märkinud, et maaüksustele sihtotstarvete määramine on toimunud planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel ning sihtotstarbed ei ole määratud tulubaasi suurendamise eesmärgil. 15.Kaebaja on tuginenud Määrus nr 155 § 2 lg 1 esimesele lausele. Kaebaja on rõhutanud ka sama paragrahvi ja lõike teist lauset, et kui kohalikul omavalitsusel ongi õigus määrata maaüksuse sihtotstarve omal algatusel, ei tähenda see seda, et kohalik omavalitsus võiks määrata maa sihtotstarbeks mistahes sihtotstarbe liigi. Määrus nr 155 § 2 lg 1 kohaselt „ Kohalik omavalitsus määrab või muudab sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel“. Määruse nr 155 § 2 lg 2 kohaselt „Katastriüksusele tuleb määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele“. (Katastriüksuse sihtotstarbe määramise alused). Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja asja menetlenud ning lähtunud sihtotstarbe määramisel kehtivast üldplaneeringust. Vastustaja on määranud Määruse nr 155 § 6 tuleneva katastriüksuse sihtotstarbe liigi ning tulenevalt Määruse nr 155 § 2 lg 2 määranud sihtotstarbe, mis vastab õigusaktidega sätestatud ja planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. 16.Kaebaja on arvamusel, et detailplaneeringu puudumisel on mõistlik jätta ehituspotensiaaliga maa riigi omandisse sihtotstarbeta maana. Ka sihtotstarbeta maa maamaksu tasumise kohustus on väiksem kui muu sihtotstarbe puhul. Kohus nõustub kokkuvõttes vastustajaga, et Põlva Vallavalitsus on lähtunud õigesti vaidlusaluste maaüksuste sihtotstarvete määramisel üldplaneeringust, see tähendab, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Kuna maa jäetakse riigi omandisse, siis puudub vajadus detailplaneeringu koostamiseks ja sellisel juhul tuleb lähtuda üldplaneeringust. Kuna üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarbed, siis ei saa nõustuda kaebaja tõlgendusega, et üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise perspektiivne valdav otstarve ei ole absoluutne. Vallavalitsus on olnud seisukohal, et enamus

maast peab jääma juhtotstarbega. Mis puudutab maamaksu tasumist, siis kohus märgib, et kui on õigesti määratud maaüksuste sihtotstarbed, siis sellest tulenevalt määratakse ka maamaks õigesti ja käesoleval juhul üldplaneeringu kohaseid maaüksuste sihtotstarbeid ei ole määratud tulubaasi suurendamise eesmärgil.

Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja ei ole eiranud taotleja poolt taotletavaid sihtotstarbeid maaüksustele, vastustaja on lähtunud kehtivast õigusest ja Põlva valla üldplaneeringust ning kaebaja õigusi ei ole rikutud. 23.Kuna nii Põlva Vallavalitsuse 10.08.2016 korraldus nr 2-3/479 ja 07.09.2016 korraldus nr 12-3/543 vaidlustatud osas on õiguspärased, puudub kohtul alus haldusaktide tühistamiseks nimetatud osas ning kaebus jääb selles osas rahuldamata. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude. Kuna kohus jätab rahuldamata kaebaja tühistamisnõude, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav Põlva Vallavalitsuse 10.08.2016 korraldus nr 2-3/479 kaevatavas osas õigusvastaseks ning mis oleks seetõttu tühistatud. Kohus märkis eespool, et kaevatavad haldusaktid on õiguspärased, seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. 24.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Antud asjas menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.