Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51542
Haldusasi
MS kaebus Sisekaitseakadeemia 05.06.2014 hindamisprotokolli nr 6.1-9/21 ja 05.06.2014 koondprotokolli nr 6.1-9/19 osaliseks tühistamiseks ning Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkirja nr 6.1-5/250 ja 02.07.2014 teatise nr 4.1-2/3025 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MS Vastustaja – Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja v.adv Andrus Lillo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 15. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-51542. Teha asjas uus otsus, millega jätta MS kaebus täielikult rahuldamata.
2.Mõista MS-lt Sisekaitseakadeemia kasuks välja apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-14-51542 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MS immatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia rektori 29.08.2011 käskkirjaga nr 6.1-5/253 korrektsiooni eriala riigieelarvelisele täiskoormusega päevaõppe õppekohale.
2.Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala 05.06.2014 lõpueksami õiguse rakendamise alaosa protokolli (hindamisprotokolli) nr 6.1-9/21 ja 05.06.2014 lõpueksami koondprotokolli nr 6.1-9/19 kohaselt sooritas MS lõpueksami hindele „F“.
3.Sisekaitseakadeemia rektor eksmatrikuleeris 20.06.2014 käskkirjaga nr 6.1-5/250 MS seoses lõpueksami sooritamisega hindele puudulik. Sisekaitseakadeemia 02.07.2014 teatise nr 4.1-2/3025 kohaselt kanti MS vanglaametnikukandidaadi ettevalmistusteenistuse kulusid kokku 6374,95 eurot. MS kohustati kulud hüvitama 1 kuu jooksul alates teate saamisest.
4.MS esitas 10.06.2014 Sisekaitseakadeemia õppeprorektorile vaide 05.06.2014 lõpueksami koondprotokolli nr 6.1-9/19 tühistamiseks osas, millega tema sooritus lõpueksamil hinnati puudulikuks, ning eksamitöö uueks hindamiseks. Sisekaitseakadeemia õppeprorektor jättis 08.07.2014 vaideotsusega nr 6.1-19/3100 vaide rahuldamata.
5.MS esitas 22.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 30.03.2015) Sisekaitseakadeemia 05.06.2014 hindamisprotokolli nr 6.1-9/21 tühistamiseks kaebaja suhtes tehtud hindamisotsust puudutavas osas, 05.06.2014 koondprotokolli nr 6.1-9/19 tühistamiseks kaebajale määratud lõpueksami hinde „F“ osas ning Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkirja nr 6.1-5/250 ja 02.07.2014 teatise tühistamiseks. Lõpueksamikomisjon on hinnanud kaebaja eksamit valesti ning antud hinnang ei vasta haridus- ja teadusministri 27.10.2009 määruse nr 71 "Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega andmise tingimustega" § 4 lg-le 2 ega justiitskolledži direktori 24.05.2013 kinnitatud aineprogrammi nr 6.1-14/38 "Lõpueksam" hindamiskriteeriumitele. Vastavalt eksamiülesandele pidi kaebaja koostama materjalide põhjal esimeses alaosas distsiplinaarmenetluse protokolli ning teises alaosas lahendama vaide ja vastama pöördumisele. Lõpueksami ülesanne ja selle lahendamise formaat on osaliselt vastuolus ning seda pidi vastustaja hindamisel ka arvestama. Formaadiks oli vastuskirja koostamine ja seega oleks olnud vale analüüsida selles pöördumisi, mida ei lahendata. Lähteülesande kohaselt tuli lahendada üks märgukiri. Eksamitöös kirjeldatud pöördumises soovis vang, et vangla hüvitaks täiendavalt selle osa sigarettidest (teine pakk sigarette), mille kohta oli vangla üksnes selgitanud enda süü puudumist, aga ei olnud teinud sisulist otsustust. Kaebaja sai kaasusest aru viisil, et teise sigaretipaki osas ei ole vangla sisulist otsust teinud, vaid piirdunud üksnes selgitamisega, ning kaasuse tekstist nähtuvalt ei saa sellist tõlgendust pidada valeks. Kuna kaasuse tekst 2(11)
3-14-51542 võimaldab sellist tõlgendust, siis ei saanud vastustaja hinnata tema enda tõlgendusest erineval tõlgendusel põhinevat lahendusvarianti valeks. Vastustaja on kaebaja eksamitööd vaide lahendamisel hinnanud valesti. Vastustaja seisukoht, nagu võiks õiguse tõlgendamine või pöördumise liigi määratlemine sõltuda eksamiülesande sõnastusest (s.t kui eksamiülesandeks oleks olnud eristada vaidest muud liiki pöördumised, siis oleks lahenduskäik olnud õige) ei ole korrektne ega vasta kehtivale õigusele. See, kas teatud vaidlusalune tekstiosa on vaide põhjendus või eraldi käsitletav märgukiri, ei saa sõltuda eksamiülesande püstitusest, vaid seda tuleb hinnata pöördumise konteksti arvestades õigusnormi ja kaasuse teksti kõrvutamise tulemusena. Kaebaja möönab, et tõenäoliselt käsitletaks praktikas sellist osa vaidest põhjendusena või antaks sisuline vastus vaideotsuse põhjenduses eraldi menetlusse eraldamata. Sarnaselt lahendataks praktikas ka kolmas ülesanne, kus ühte dokumenti on koondatud eriliigilised pöördumised, ilmselt ühe vastuskirja raames. Kaebaja arvates ei ole vastustaja ega kaebaja oletused, kuidas eksamitööga sarnast ülesannet võiks praktikas lahendada, eksamitöö hindamisel asjakohased. Lõpueksamiks ettevalmistamise raames rõhutati, et oskus eristada selgelt väljendamata eriliigilisi pöördumisi on lõpueksami edukaks läbimiseks oluline. Vastustaja vastupidine hinnang ning vaideotsustes väljendatud vastupidine seisukoht on kaebaja jaoks üllatav. Tüüpolukorrana tuleb käsitleda sellist juhtumit, mis leiab vangla praktikas sageli aset ning millega analoogilisi juhtumeid on õppetöö käigus käsitletud. Õppetöö seisukohalt on "tüüpolukord" üliõpilasele tuttav olukord, kus ta saab rakendada õppeaine või –praktika käigus juba omandatud teadmisi, oskusi või kogemusi ega pea selle pinnalt hakkama mõtlema välja uut lahenduskäiku. Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkirja nr 6.1-5/250 ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud. Seega kehtib haldusakt, millega on tuvastatud kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 118 lg 1 p-le 2 vastav asjaolu ‒ „arvati ettevalmistusteenistusest välja ebarahuldava õppeedukuse tõttu“. Sisekaitseakadeemial on jätkuvalt õiguslik alus nõuda kaebajalt välja õppekulud. Sisekaitseakadeemia 05.06.2014 hindamisprotokoll nr 6.1-9/21 kaebaja suhtes tehtud hindamisotsuse osas ja Sisekaitseakadeemia 05.06.2014 koondprotokoll nr 6.1-9/19 kaebaja eksamitulemuse hindele „F“ hindamisotsuse osas kahjustavad jätkuvalt kaebaja mainet ning see mõju on jätkuv kuni nende haldusaktide kehtetuks tunnistamiseni. Kaebaja soovib pärast praeguses kohtuasjas otsuse jõustumist esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude.
6.Sisekaitseakadeemia rektori 20.10.2014 käskkirjaga anti kaebajale diplom justiitskolledži korrektsiooni õppekava täies mahus täitmise ja lõpueksami sooritamise eest.
7.Sisekaitseakadeemia palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on praeguseks Sisekaitseakadeemia lõpetanud, seega ei ole esitatud kaebusega võimalik enam eesmärki saavutada ja kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppe 02.06.2014 lõpueksami õiguse rakendamise osa eksamiülesandes 1.2 „Vaidemenetluse läbiviimine ja pöördumisele vastamine“ oli esitatud ülesanne: vii etteantud materjalide ja kirjeldatud asjaolude põhjal läbi vaidemenetlus. Eksamiülesandest nähtuvalt esitas isik muu hulgas vanglale märgukirja, milles juhtis tähelepanu sigarettide tarvitamise korraldusele vanglas, tuues välja, et suitsetamise tingimused kinnipeetavatele on oluliselt ebamugavamad võrreldes ametnikele loodud tingimustega. Nimetatud pöördumise osa käsitlust MS eksamitöö ei sisaldanud, mistõttu jäi üks pöördumine määratlemata. Lisaks oli isik esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning vangla oli selle osaliselt rahuldanud. Isik ei olnud sellise lahendusega rahul ning leidis, et kahju hüvitamise taotlus tuleb rahuldada suuremas ulatuses ning taotles asja uuesti läbivaatamist. Kaebaja on 3(11)
3-14-51542 eksamiülesandes käsitlenud kahju hüvitamise taotlusega seonduvat ja leidnud, et selles osas on tegemist vaidega. MS-le on jäänud tähelepanuta, et kinnipeetav on eksamiülesande kohaselt andnud vanglale informatsiooni sigarettide soetamise ja soetatud sigarettide ühel jalutuskäigul tarvitamise võimatuse kohta. Viimane koosmõjus isiku sooviga kahju hüvitamise taotlus veelkord läbi vaadata viitab selgelt menetluse uuendamise soovile. Samuti võinuks pöördumises näha kahju hüvitamise teistkordse nõude esitamist kord juba läbitud vaidluses. Pöördumise osa käsitlemist vaidena eksamiülesande tingimustes ei saa pidada õiguspäraseks. Eksamiülesande vastuses esitatud sisulised lahendused ei sisalda viiteid asjakohastele õigusnormidele, on lakoonilised ning üldsõnalised. Puudub analüüs ja ülesande asjaolude õigusnormiga seostamine. Läbiviidud vaidemenetluses on MS hinnanud eksamiülesandes esitatud isiku väite karistusega heidutamise lubamatuse kohta eraldiseisvaks märgukirjaks ning eraldanud selle vaidemenetlusest. Kõnealune isiku väide on otseselt seotud vaidlusaluses käskkirjas toodud karistamise vajalikkuse kaalutluse õiguspärasusega. Seega selle eraldamine iseseisvasse menetlusse ei ole olnud õiguspärane. Koostatud vaideotsus ei sisaldanud vaide esitaja kõiki väiteid (menetluses esitatud selgituste arvestamata jätmine). Vastuolu haldusaktide vahel oli küll märgatud, kuid sisuline analüüs oli puudulik, mistõttu jäi selgusetuks, kuidas on jõutud toodud järelduseni. Lahend oli sisuliselt põhjendamata. Vaidlustatud käskkirjas sisalduvaid puudusi (sisalduvad rikkumise toimepanemise tuvastamise osas) ei olnud MS koostatud vaideotsuses käsitlenud. Lõpueksami pöördumisele vastamise ja vaidemenetluse osa hindamine hindega „F“ on põhjendatud, kuivõrd vangi pöördumine pole lahendatud sisuliselt olulises osas ja vastus on kehtiva õigusega vastuolus ning kõik selgelt väljendatud pöördumised pole määratletud. MS koostatud vastusele pole võimalik ilma olulisi parandusi tegemata alla kirjutada. Läbiviidud vaidemenetlus on puudulik osas, mis eeldab vangi olulisemaid või selgelt väljendatud põhjenduste ja väidete üldjoontes õigesti hindamist ning iga väite või põhjenduse osas seisukoha võtmist, vaidlustatud haldusasja menetluses või lahendis on ilmselged ja olulised vastuolud seadusega või muud puudused jäänud märkamata ja kasvõi üldsõnaliselt hindamata. Kaebaja eksmatrikuleerimise aluseks olevad faktilised ning õiguslikud alused ei ole muutunud ega ära langenud, asjas pole ilmnenud uusi olulisi tõendeid, mis MS-le lõpueksami sooritamise ajal ei olnud teada. Eksmatrikuleerimismenetluse uuendamiseks puudub alus. Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkiri nr 6.1-5/250 on kehtiv. Käskkirja nr 6.15/250 kehtetuks tunnistamisel tuleb kehtetuks tunnistada ka Sisekaitseakadeemia õppeprorektori 16.09.2014 käskkiri nr 6.1-6/148 „MS (s) lubamine eksternina lõpueksamit sooritama“, kuna vastavalt Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirjale saavad eksternina lõpueksamit sooritada vaid Sisekaitseakadeemiast eksmatrikuleeritud üliõpilased. Samuti tuleks tunnistada kehtetuks kaebajale 20.10.2014 käskkirja nr 6.1-5/401 „Sisekaitseakadeemia lõpetamine“ alusel väljastatud diplom EL 028646. Kehtiv on ka MS-le 02.07.2014 väljastatud riigi poolt ettevalmistusteenistusele tehtud kulutuste teatis nr 4.1-2/3025. Kuna MS-le on väljastatud diplom, siis on tema puhul ära langenud kohustus hüvitada riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused VangS § 118 lg 1 p-s 2 sätestatud alustel. Samas on MS-l siiski kohustus olla teenistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat. Seega on Sisekaitseakadeemia poolt 02.07.2014 väljastatud teatis nr 4.1-2/3025 endiselt kehtiv, sest selle kehtetuks tunnistamisel tuleks väljastada kaebajale uus samasisuline teatis. Õpiväljundite hindamisel on lõpueksamikomisjonil kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum. Pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll kohtu poolt on võimalik vaid piiratud ulatuses. Kohus saab kontrollida lõpueksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu. Antud asjas ei ole lõpueksamikomisjon lõpueksami tulemuse hindamisel teinud ilmselgeid sisulisi vigu, mis tooksid kaasa lõpueksami 4(11)
3-14-51542 hindamise tulemuse tühistamise. Kaebuses on toodud ainult kaebaja subjektiivsed seisukohad lõpueksami tulemuste hindamise suhtes. Kaebaja ei ole tõendanud, põhjendanud ega põhistanud, et olukorras, kui kohus peaks lõpueksami hindamise tulemuse tühistama ja vastustaja lõpueksamikomisjon (kas samas või uues koosseisus) peaks kaebaja lõputööd uuesti hindama, siis uuel hindamisel ei jääks lõpueksamikomisjonil muud võimalust, kui hinnata lõputöö positiivsele hindele. Lõpueksamikomisjon ei ole kaalutlusõiguse teostamisel ilmselgeid sisulisi vigu teinud, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Vaidluse all olevate ja kaebuses esitatud asjaolude suhtes on lõpueksamikomisjon käsitletav eksperdina. Kaebaja ei ole lõpueksamikomisjoni ja selle liikmete pädevust vaidlusaluste küsimuste osas kahtluse alla seadnud.
8.Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2016 otsusega Sisekaitseakadeemia taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebuse ja tühistas kaebajat puudutavas osas Sisekaitseakadeemia 05.06.2014 hindamisprotokolli nr 6.1-9/21 ning 05.06.2014 koondprotokolli nr 6.1-9/19 (resolutsiooni p 2), tühistas Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkirja nr 6.1-5/250 ja Sisekaitseakadeemia 02.07.2014 teatise nr 4.12/3025 (resolutsiooni p 3) ning mõistis Sisekaitseakadeemialt menetluskuluna kaebaja kasuks välja riigilõivu summas 30 eurot (resolutsiooni p 4). Sisekaitseakadeemia 05.06.2014 hindamisotsustustega seonduvad tühistamisnõuded on lubatavad (Riigikohtu 04.03.2013 lahend nr 3-3-1-68-12) ning sellest tulenevalt on lubatavad ka 20.06.2014 käskkirja ja 02.07.2014 teatise tühistamise nõue, sest need on eelnevalt nimetatud hindamisotsustustega seotud. Vastustaja 12.06.2014 vaideotsusest ja 03.11.2014 kirjalikus vastuses toodud selgitustest nähtub, et kaebaja oli jätnud tähelepanuta selle, et kinnipeetav andis eksamiülesande kohaselt vanglale informatsiooni sigarettide soetamise ja soetatud sigarettide ühel jalutuskäigul tarvitamise võimatuse kohta ja et see viitas menetluse uuendamise soovile. Kaebaja on aga märkinud, et eksamitöö teksti kohaselt ei ole kinnipeetav andnud täiendavat informatsiooni sigarettide soetamise ja soetatud sigarettide ühel jalutuskäigul tarvitamise võimatuse kohta. Vastavasisuline eksamiülesande tekst on haldusasja materjalide juurde lisatud ning taolist lauset selles tekstis tõesti otseselt ei sisaldu. Seega ei ole eelnimetatul baseeruv etteheide põhjendatud. Kaebaja on aga tõlgendanud kaasuse andmeid selliselt, et osaliselt oli vangi kahju hüvitamise taotlus lahendatud, kuid seonduvalt teise sigaretipakiga oli selge ning põhjendatud seisukoht veel esitamata. Eelnimetatud tõlgendus võib olla vaieldav, kuid päris ebaõigeks ei saa seda samuti pidada. Vastustaja seisukohtadest ei nähtu seda, et vaide esitamine oleks taolises kahju hüvitamisele suunatud situatsioonis üldse välistatud, kuid Sisekaitseakadeemia ei ole nõustunud sellega, kuidas kaebaja tõlgendas eksamiülesandes kirjeldatud kinnipeetava eesmärke. Kohus leiab, et hüpoteetiliste eesmärkide tõlgendamisvõimalusi on siiski enam kui üks. Arvestades asjaolu, et kaebaja ei saanud kaasust täiendada ega haldusmenetlusele omase uurimispõhimõtte raames vastavaid täpsustusi nõuda, ei saa kaebaja tõlgendust ja seisukohti pidada kehtiva õigusega ilmselges vastuolus olevaks lahenduseks, et sellega peaks kaasnema negatiivne hinne. Eksamiülesandes on nõutud tõesti ainult ühe märgukirja lahendamist, kui see üldse pöördumises sisaldub. Hilisemas, 08.07.2014 vaideotsuses vastustaja möönab, et lähteülesande sõnastus andis võimaluse sellest ka MS väljendatud viisil aru saada, kuid vastus tervikuna ei pidavat seda tõlgendust kinnitama. Seega on vastustaja seisukohas vähemalt osaliselt kaalutlusvead. Kaebaja seisukoht, et vastuse koostamisel tuli pöörata tähelepanu eelkõige nendele pöördumistele, mida vastuskirjaga lahendatakse ning seega ei oleks olnud õige analüüsida veel ka neid pöördumisi, mida tegelikult ei lahendata, võib olla vaieldav, kuid seda ei saa pidada ilmselgelt ebaõigeks. 5(11)
3-14-51542 Vastustaja ei ole nõustunud ka sellega, et MS hindas eksamiülesandes esitatud väite karistusega heidutamise lubamatuse kohta eraldiseisvaks märgukirjaks ning eraldas selle vaidemenetlusest. MS omakorda on seisukohal, et eksamiülesande kohaselt oligi vaja eraldada detailide põhjal erinevat liiki pöördumisi, kusjuures vastav lõik oli sõnastatud lisamärkusena ja puudutas ka teiste kinnipeetavate karistusega heidutamise mittelubatavust, millest pidi järeldama, et see väljus selgelt vaide raamidest. Kaebaja märgib, et praktikas ilmselt ei pöörata taolistele detailidele tähelepanu ning väitele antakse vastus vaideotsuse põhjendavas osas, kuid eksamitöös oli vaja demonstreerida erinevat liiki pöördumiste leidmise oskust. Siinkohal ei pea kohus vajalikus võrrelda menetlusosaliste seisukohti selles tähenduses, et kumb on kaalukam, küll aga tuleb asuda seisukohale, et kaebaja käsitlust ei saa ilmselgelt valeks pidada. Kokkuvõttes on teinud vastustaja eksamitöö hindamisel olulisi kaalutlusvigu ja kaebus tuleb selles osas rahuldada. Eksamiülesannetes kirjeldatud hüpoteetilistest situatsioonidest lähtuvaid eesmärke võis tõlgendada erinevalt ja olenemata mõningase vaieldavuse võimalusest ei saa kaebaja lahendusi ilmselgelt ebaõigeteks või kehtiva õigusega ilmselges vastuolus olevateks pidada. Sisekaitseakadeemia on teinud veel etteheiteid seonduvalt lahenduste üldsõnalisuse ja vähese põhjendatusega, kuid olukorras, kus vastustaja tegi eksamitöö sisulisel hindamisel siiski vigu, ei ole muud võimalikud ebatäpsused sellised, mille pinnalt võiks kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja seisukohtadest ei saa järeldada, et eksamihinde oleks võinud negatiivseks lugeda pelgalt vormistuslike asjaolude või töö üldsõnalisuse pinnalt. Arvestades asjaolu, et pöördumise lahendamisel ei olnud võimalik kaasuste asjaolusid selgitada ega sellekohast materjali juurde saada, sõltusid tõlgendused sellest, kuidas keegi ülesande teksti ja hüpoteetilisi eesmärke mõistis. Olukorras, kus eksamiülesanded koostatakse nii, et need ei välista erinevaid tõlgendamisvõimalusi ja täpsustusi ei saa küsida, ei peaks väga kategoorilisi hinnanguid andma, vaid lähtuma rohkem vastuse sisulisest küljest. Kuna eelhaldusakti tunnustele vastavad hindamisotsustused osutusid mitmete kaalutlusvigade tõttu õigusvastaseks, tuleb tühistada ka nendel põhinev Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkiri. Vastavalt justiitsministri 21.01.2004 määruse nr 12 §-le 3 peab õppeasutus koostama küll kandidaadi ettevalmistusteenistuse kulude teatise, mida võiks tõlgendada ka pelgalt kulude olemasolu konstateeriva informatsioonina, kuid antud juhul on selles viidatud veel ka puuduliku hinde tõttu toimunud eksmatrikuleerimisele ning kohustatud hüvitama 6374,95 euro suuruseid ettevalmistusteenistuse kulud ühe kuu jooksul. Justiitsministri 21.01.2004 määruse nr 12 § 3 lg 2 p-de 1-5 kohaselt ei peaks informatsioonilises ja fakti konstateerivas teatises sisalduma vastavate kulutuste hüvitamise kohustust ühe kuu jooksul. See tuleneb eelnimetatud määruse § 9 lg-st 3, kuid eeldab seda, et kohustus on tekkinud. Kaebajal aga nimetatud kohustust enam ei ole ning lähtuvalt vastavate hindamisotsustuste ning käskkirja nr 6.1-5/250 õigusvastaseks osutumisest tuleb asuda seisukohale, et seda kohustust ei olnud ka teatise väljastamise hetkel. Seega ei ole enam tegemist õiguspärase haldusaktiga. Kehtetuks tunnistamata haldusakt loetakse haldusmenetluse seaduse kohaselt kehtivaks, õiguslikke tagajärgi loovaks ning kohustuslikuks. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole pidanud eelneva menetluse käigus vajalikuks 02.07.2014 teatist nr 4.1-2/3025 muuta või kehtetuks tunnistada, siis ei ole alust ka selles osas kaebust rahuldamata jätta. Ühtlasi on see tarvilik õigusselguse huvides.
9.Sisekaitseakadeemia palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2016 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta kaebaja kanda. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (HKMS § 157 lg 1). Vastustaja palus jätta kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus ei ole vastustaja taotluses esitatud põhjendustele ega seisukohtadele vastanud, leides üksnes, et seisukohad ei ole asjakohased. Kohus ei ole selgitanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et kohus saab ise omal algatusel eksamitulemusi sisuliselt hinnata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsus nr 3-1451653, p 13; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-68-12, p-d 22-24). Kohus saab üksnes kontrollida lõpueksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge. Kaebaja ei ole aga menetluslikku külge vaidlustanud. Samuti ei ole tuvastatud, et oleks rikutud lõpueksami läbiviimise korda. Lõpueksamikomisjon ei ole lõpueksami tulemuse hindamisel teinud ilmselgeid sisulisi vigu, mis tooksid kaasa lõpueksami hindamise tulemuse tühistamise. Kohus ei ole tõendanud ega põhistanud, et kui lõpueksamikomisjon peaks kaebaja lõputööd uuesti hindama, siis uuel hindamisel ei jääks komisjonil muud võimalust, kui hinnata lõputöö positiivsele hindele. Haldusasjas vaidluse all olevate asjaolude suhtes on lõpueksamikomisjon käsitatav sisuliselt spetsialistina ja tema seisukoht spetsialisti arvamusena. Kohus ei ole komisjoni pädevust kahtluse alla seadnud. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Üliõpilane saab lõpueksami hindeks „E“ ainult siis, kui lõpueksami sooritus vastab kõikidele hindamiskriteeriumites toodud tunnustele. Kui vähemalt üks kriteeriumitest ei ole täidetud, siis loetakse, et üliõpilane on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel, mis vastab hindele „F“. Kaebaja koostatud vastuses pöördumisele ei ole toodud välja ühtegi vastust puudutavat õigusnormi. Kõik toodud õigusnormid on võetud üle kaasuse tekstist kopeerimise teel. Sigarettide osaliselt hüvitamata jätmisega seotud eksamitöö osas leidis kaebaja, et kinnipeetava pöördumine on määratletav vaidena. Seda ei saa pidada õiguspäraseks, kuna seadus ei näe sellist võimalust kinnipeetava kahju hüvitamise nõude lahendamisel ette. Kaebaja lahendusest nähtub, et ta on määratlenud, et kinnipeetav on soovinud vaidlustada kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist või määratud kahju hüvitamise suurust, mida kaasuse lahenduses sisuliselt ei lahendata, kuid on eraldanud selle valesse menetlusse. Hindamiskriteeriumi kohaselt tuli kaebajal kinnipeetavale selgitada, et ta ei saa selles küsimuses vaiet esitada. Kaebaja ei ole käsitlenud ka märgukirja osas, milles kinnipeetav juhib tähelepanu suitsetamise korralduslikule küljele. Seega on kaebaja jätnud otseselt eksamiülesande täitmata. Kaebaja pidi liigitama kõik kinnipeetava pöördumised (mh märgukirjad) ja eraldama need õigetesse menetlustesse. Ülaltoodud puudustega vastus ei saa olla, vähemalt osaliselt, seaduslik ega põhjendatud ning sellele ei ole võimalik olulisi parandusi tegemata alla kirjutada. Kaebaja koostatud vaideotsuses puudub sisuline analüüs kinnipeetava distsiplinaarmenetluse käigus esitatud selgitustega mittenõustumise kohta. Samuti ei ole põhjendatud selle väitega arvestamata jätmist. Ilmselge olulise puudusena tuli kaebajal märgata vähemalt karistuse määramise käskkirjas esinevat peaspetsialist-korrapidaja ütluse menetlejale sobivas suunas taandamist. Kahe käskkirja kehtivuse probleemi on kaebaja ületanud ebaselgel ja põhjendamatul viisil. Lisaks on kaebaja jõudnud eksamiülesande vaidemenetluse lahendamine/läbiviimine raames valele tulemusele, sest õige lahendus oli kinnipeetava vaide rahuldamine.
7(11)
3-14-51542 Kohus on asunud seisukohale, et kaasuse lahendus võib tõlgenduse tõttu osutuda ka teistsuguseks, kuid samas ei ole kohus tõendanud ega põhjendanud, miks ja mille alusel on kaebaja pakutud tõlgendus õiguspärane. Olukorras, kus kaebaja lõpueksami sooritus ei vastanud kahe õpiväljundi osas kokku vähemalt seitsmele hindamiskriteeriumile, puudus lõpueksamikomisjonil kaalutlusruum ja võimalus hinnata lõpueksami sooritust positiivsele hindele. Kui kohus siiski leiab, et eksamikomisjonil oli hindamisotsuse tegemisel kaalutlusõigus, siis ei kuulu kaebus rahuldamisele. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja hinnang kaebaja kaasuse lahendusele oleks vale või vastuolus seadusega. Kohus on ainult tuvastanud, et hüpoteetiliselt ei saa kaebaja lahendusi ja kaebuses toodud seisukohti pidada ilmselgelt ebaõigeks. Kaalutlusõiguse kasutamisel ja kahe hinde (minimaalne positiivne hinne „E“ ja negatiivne hinne „F“) vahel otsustamisel peab lisaks hindamiskriteeriumitele lähtuma ka vastava õppekava ja eriala üldistest eesmärkidest ning riigi (sisekaitselistest) huvidest. Kui lõpueksamikomisjon hindab lõpueksami sooritust positiivsele hindele, siis peab ta olema täielikult kindel, et isik vastab justiitsministri 27.06.2013 määruse nr 26 § 12 lg-s 1 toodud nõuetele. Praegusel juhul ei olnud eksamikomisjonil täielikku veendumust, et kaebaja vastab nendele nõuetele ning hindas kaalutlusõiguse alusel kaebaja lõpueksami soorituse negatiivsele hindele, mis on seaduslik, põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja haldusaktid ei ole kaalutlusvigadega. Kohus on jätnud lahendamata kaebaja taotluse kohustada vastustajat eksamitöö uueks hindamiseks. Kohus on asendanud haldusorgani otsused enda otsustega ja sisuliselt teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest, mida kohus igal juhul teha ei saa (HKMS § 158 lg 3).
10.MS vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Halduskohus on hinnanud üksnes menetluslikku külge, s.t, kas vaidlustatud hindamisotsus põhineb hindamisreeglitel või mitte. Selleks pidi halduskohus hindama, kas hindamisotsuse põhjenduses on toodud välja sellised puudused, mis hindamiskriteeriumite kohaselt vastavad hindele „puudulik“, ning kas need puudused ka tegelikult esinevad. Kohus ei ole sekkunud kaalutlusõiguse teostamisse. Kohus on üksnes kontrollinud, kas sellise hinde panemiseks oli üleüldse olemas õpiväljunditest ja nende hindamiskriteeriumitest tulenevalt õiguslikku alust. Kohus ei ole jõudnud kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse hindamiseni. Hindamisotsuse vaidlustamisel ei puutu asjasse see, kas komisjoni liikmetel on või ei ole asja sisuliseks otsustamiseks vajalikke teadmisi, vaid üksnes käskkirjast tulenev volitus Sisekaitseakadeemia nimel avaliku võimu teostamiseks (hindamisotsuse andmiseks). Seetõttu ei saa käsitleda hindamisotsust spetsialisti arvamusena, sest haldusakt ei saa olla tõendiks haldusakti enda õiguspärasuse hindamisel. Halduskohus on õpiväljendeid ja hindamiskriteeriume kohaldanud õigesti ja enda pädevuse piires. Vastustaja on eiranud asjaolu, et eksamiülesandeks ei olnud tüüpolukord, vaid erandlik olukord. Kaebaja möönab, et kohus jättis tähelepanuta kaebaja palve koguda tõendeid selle kohta, et tegemist ei olnud tüüpolukorraga, aga ka vastustaja ei vaielnud sellele kohtumenetluses vastu. Kohtuotsuse põhjenduse puuduseks on see, et kohus ei ole selgelt välja toonud, et vastustaja võttis õigeks selle seisukoha, et eksamiülesandes ei olnud tegemist tüüpolukorraga. Samas ei anna see viga alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ükski vastustaja esitatud vastuväidetest hindamiskriteeriumite osas ei lükka ümber väljundist tulenevat üldist järeldust, et kaebaja oskas kaasust õigesti ja õiguspäraselt lahendada. Iga tõlgendus, mis pole ilmselgelt vale ja asjakohatu, tuleb lugeda õigeks lahenduseks. Kaebaja tõlgendus kaasuse tekstist on lubatav. 8(11)
3-14-51542 Vastustaja on esitanud apellatsioonkaebuses mitmeid sisulisi vastuväiteid, mida ta vaideotsuses ega halduskohtus ei ole esitanud. Seejuures ei ole vastustaja põhjendanud, miks ta neid vastuväiteid varem ei esitanud. Õpiväljundi võib hinnata saavutatuks ka siis, kui mõni hindamiskriteeriumitest on saavutamata. Õigusvaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas hindamisotsuse aluseks olnud vigu ei esine kaebaja lahenduskäigus. Vale on vastustaja seisukoht, nagu sellega ei oleks halduskohus tuvastanud hindamisotsuse faktilise aluse puudumist, s.t hindamisotsuse õigusvastasust. Vastustaja ei saa taotleda kaebuse eseme muutmist. Kaebuse eseme määratleb kaebaja. Halduskohus jättis õigesti kaebaja taotluse vastustaja kohustamiseks eksamitööd uuesti hinnata tähelepanuta.
11.Sisekaitseakadeemia esitas 15.02.2017 vastuse kaebaja seisukohale. Halduskohus ei ole asja lahendamisel menetluslikku külge hinnanud ja ei saanud seda ka teha, kuna kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Samuti ei ole tuvastatud, et oleks rikutud lõpueksami läbiviimise korda. Halduskohtu otsusest ei nähtu, millised kaalutlusvead haldusaktides sisalduvad. Sellises olukorras haldusaktide tühistamine võis tuleneda ainult sellest, et kohtu arvates tuli haldusorganil kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja eksamisooritust vähemalt hindele „E“. Samas ei ole kohus tuvastanud, et oleksid täidetud kõik vähemalt hinde „E“ hindamiskriteeriumid. Selliselt on kohus sekkunud haldusorgani kaalutlusõigusesse ja ületanud oma pädevuse piire. Seega saab vaidlus olla ainult selles, kas lõpueksami tulemuse hindamisel on komisjon teinud ilmselgeid sisulisi vigu. Komisjon ei ole teinud ilmselgeid sisulisi vigu, mis tooksid kaasa lõpueksami hindamise tulemuse tühistamise. Vastustaja on käsitlenud lõpueksamikomisjoni eksperdina õppetulemuste hindamise ja mitte kohtumenetluses tehtava ekspertiisi mõttes. Asjaolu, kas tegemist oli tüüpolukorraga või mitte, ei oma asjas tähtsust. Vastustaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid, mida varasemas menetluses esitatud ei ole. Samas on vastustaja seisukohal, et kaasuse sisuline lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Seetõttu ei ole vastustaja oma seisukohti varasemas menetluses päris niimoodi nagu apellatsioonkaebuses sõnastanud. Vastustaja on püüdnud selgitada, et ka siis, kui lahendada kaasust sisuliselt, ei anna see alust hinnata kaebaja eksamisooritust positiivseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada põhjusel, et halduskohus on rikkunud HKMS § 158 lg-st 3 tulenevat keeldu teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.
13.Halduskohus on kokkuvõttes jätnud õigesti rahuldamata apellandi taotluse jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Sisekaitseakadeemia taotlus on olnud ebaselge õigusliku aluse ja taotluse põhjenduste osas. Kui 03.11.2014 menetlusdokumendis (tl 118-120) viitab apellant taotluse õigusliku alusena HKMS § 121 lg 2 p-le 1 (kaebeõiguse puudumine), siis taotluse põhjendustes leiab apellant, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata põhjusel, et sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Mõlemal juhul oleks põhjendatud taotluse rahuldamata jätmine. Vaidlus puudub selles, et vaidlustatavate aktide puhul on tegemist kaebaja subjektiivseid õigusi riivavate eelhaldusaktidega (hindamisprotokollid) ja haldusaktidega (Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri ja Sisekaitseakadeemia teatis). Niisiis on kaebajal nende aktide vaidlustamiseks tühistamiskaebusega vaieldamatult olemas kaebeõigus. Kaebuse eesmärgiks on olnud vabaneda väidetavalt õigusvastastest aktidest ning seda eesmärki saab saavutada üksnes 9(11)
3-14-51542 tühistamiskaebust esitades. Vaidlus puudub ka selles, et vaidlusalused aktid on kehtivad ning seega on tühistamiskaebuse esitamine eesmärgipärane ja lubatav. Eelnevat ei väära tõsiasi, et kaebaja sooritas pärast aktide andmist eksternina lõpueksami ja lõpetas Sisekaitseakadeemia. Kaebaja on 30.03.2015 menetlusdokumendis (tl 141-141p) selgitanud, et kehtivad õigusvastased haldusaktid kahjustavad jätkuvalt kaebaja mainet ja teotavad head nime. Samuti on kaebaja kandnud nende tõttu kahju: kaebaja ei lõpetanud korrektsiooni eriala juunis 2014 ning sai seetõttu kuni novembrini 2014 erialase väljaõppeta vanglaametniku palka, mis on ca 30% väiksem väljaõppe läbinud vanglaametniku palgast. Lisaks pidi kaebaja maksma täiendavalt järeleksami sooritamise eest. Kaebaja kavatseb esitada Sisekaitseakadeemia vastu kahjunõude. Kaebust ei saa läbi vaatamata jätta ka Sisekaitseakadeemia 02.07.2014 teatise osas, sest see on välja antud tulenevalt Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkirjast ja sellega vahetult seoses (otsene seos tuleneb üheselt ka teatise sõnastusest). Kui tühistada tuleks 02.07.2014 teatisele eelnenud aktid, ei saaks ka teatis iseseivalt n-ö püsima jääda, ehkki Sisekaitseakadeemial võib olla õigus väljastada MS-le uuesti sisult sarnane teatis tema õppekulude kohta.
14.Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus tuleb aga rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada põhjusel, et halduskohus asus ise Sisekaitseakadeemia lõpueksami komisjoni asemele ja hindas sisuliselt MS eksamitööd, leides kokkuvõtvalt, et seda ei oleks saanud hinnata hindega „F“. Ringkonnakohtu hinnangul ületas halduskohus oma volitusi. HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei teosta halduskohus haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
15.Eksamikomisjoni eksamitöö hindamise otsus on kaalutlusotsus. Apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-18-14 ei ole asjakohane, sest viidatud haldusasjas andis Riigikohus hinnangu kutsekomisjoni kaalutlusõigusele olukorras, kus kutse omistamine toimub n-ö kaheetapiliselt. Praeguse vaidluse puhul see nii ei ole, põhivaidlus käib eksamikomisjoni hindamise tulemuste üle.
16.Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-68-12 tehtud otsuse p-s 24 selgitanud, et pedagoogiliste hinnanguliste otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses. Õpiväljundite hindamisel on õppejõul kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum. Kohus peab eksamite puhul saama kontrollida nende läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge ning ilmselgeid sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud sisuline viga, peab HKMS § 59 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tõendama eksamitulemuse vaidlustaja. Ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-14-51653 tehtud otsuse p-s 13 viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-68-12 ja osutanud, et halduskohus saab kontrollida vaid hindamismenetluse läbiviimise korrast kinnipidamist ja lõputööle antud hinde sisulist ilmselget ebaõigsust. Kaebaja ei ole praeguses vaidluses vaidlustanud eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge. Seega sai halduskohus üksnes hinnata, kas kaebaja on tõendanud, et tema lõpueksamile antud hinne oli ilmselgelt ebaõige.
17.Halduskohus on otsuses hinnanud sisuliselt uuesti ise kaebaja eksamitööd ja leidnud, et kaebaja lahendus ei olnud ilmselgelt ebaõige ja vastuolus seadusega. See aga ei olnud halduskohtu ülesanne. Halduskohus pidi uurima, kas kaebaja on tõendanud, et Sisekaitseakadeemia eksamikomisjon on ilmselgelt hinnanud tema tööd valesti. Ringkonnakohtu hinnangul selliseid tõendeid ega põhjendusi kaebaja poolt esitatud ei ole. Iseenesest on õige kaebaja väide, et eksamitöö kaasuse tekst oli erinevalt tõlgendatav ning ka Sisekaitseakadeemia on möönnud, et eksamikomisjon luges õigeks lahenduseks rohkem kui ühe lahenduskäigu. Sisekaitseakadeemia on kohtule veenvalt põhjendanud, miks MS eksamitöö ei vastanud vähemalt rahuldavale tasemele ja MS vastuväited ei lükka neid põhjendusi ümber. Olukorras, kus eksami ülesande tõlgendusi ja lahenduskäike võib olla 10(11)
3-14-51542 mitu, ei saa kohus asuda eksamikomisjoni asemele ega öelda, milline lahenduskäik oli õigem või valem või veelgi enam, andma eksamitööle hinnangu, et see ei olnud mitterahuldav. Asjaolu, et MS lahenduskäik ei pruukinud olla ilmselgelt vale ja seadusega täielikus vastuolus, ei tähenda, et eksamitöö oleks igal juhul tulnud hinnata hindega „E“. Eksamikomisjoni otsus hinnata tööd kokkuvõtlikult negatiivselt, s.o töö kõiki õpiväljundeid ei saanud hinnata positiivselt, on ringkonnakohtu hinnangul komisjoni laia kaalutlusõigust arvesse võttes õiguspärane. Arvestades Sisekaitseakadeemia poolt vaidemenetluses ja kohtumenetluses MS lõpueksamitöö osas välja toodud puudujääke, ei saa lõputöö negatiivselt hindamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks ja kaalutlusõiguse kuritarvitamiseks. Mida suurem on organi kaalutlusõigus, seda tõsisem peab olema kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Sellist olulist kaalutlusviga praegusel juhul ei nähtu.
18.Õige on apellandi väide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta ja lahendamata kaebaja taotluse Sisekaitseakadeemia kohustamiseks kaebaja eksamitöö uueks hindamiseks, mille kaebaja esitas esialgses kaebuses halduskohtule. Seda nõuet ei ole menetlusse võetud ning samuti ei ole kohus nõuet tõlgendanud, tagastanud ega jätnud läbi vaatamata. Samas ei ole ka kaebaja ise kogu kohtumenetluse jooksul juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et mõni tema poolt esitatud taotlus oleks jäänud menetlusse võtmata ning on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et halduskohus jättis õigesti nimetatud kohustamisnõude tähelepanuta. Eelviidatud menetluslik minetus ei riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi ning apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja halduskohtu otsus tühistamisele ringkonnakohtu otsuse eelnevalt toodud punktides märgitud põhjustel. Et ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja esmase nõude – tühistada eksamitulemuse protokollid, jäävad nagunii rahuldamata ka kõik sellest nõudest tulenenud nõuded – Sisekaitseakadeemia rektori 20.06.2014 käskkirja ja Sisekaitseakadeemia 02.07.2014 teatise tühistamise nõuded. Samamoodi jääks rahuldamata ka Sisekaitseakadeemia kohustamise nõue kaebaja eksamitulemuste uueks hindamiseks.
19.Eelnevat kokku võttes tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse HKMS § 200 p 3 alusel ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab MS kaebuse täielikult rahuldamata. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. MS esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel. Sisekaitseakadeemia ei ole esimeses kohtuastmes menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1) ning on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 186). Seega tuleb MSlt mõista Sisekaitseakadeemia kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Sisekaitseakadeemia muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.