Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. märts 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-51928
Haldusasi
AB kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
AB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-51928 muutmata.
AB-le antud menetlusabiga seonduvad kulud (riigilõiv 250 eurot) jätta riigi kanda. Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 3. aprillil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-51928 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AB esitas 09.06.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses Tallinna Vangla 14.05.2014 käskkirjaga nr 507 (süütamisvahendite ja rauasaelehe leidmisega seonduvalt sektsiooni 4-2 kambrite uste lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni) ja 16.05.2014 käskkirjaga nr 533 (kambris nr 30 toimunud füüsilise konfliktiga seonduvalt sektsiooni 4-2 kambrite uste lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni) tema õiguste rikkumisega ajavahemikul 14.05.2014–19.05.2014 (kambris puudus joogivesi ja WC, samuti esines ruumikitsikus). Tallinna Vangla jättis 02.10.2014 vastusega nr 5-18/14/16555-2 AB kahjunõude rahuldamata.
2.AB esitas 17.07.2014 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses Tallinna Vangla 16.07.2014 käskkirjaga nr 1068 (kambris nr 40 kinnipeetavate vahel toimunud füüsilise konfliktiga seonduvalt sektsiooni 4-2 kambrite uste lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni) ning taotles sektsiooni lukustamisega kaasnenud ebainimlike tingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 eurot ööpäeva kohta. Tallinna Vangla jättis 08.09.2014 vastusega nr 5-18/14/20078-2 AB kahjunõude rahuldamata, kuna puudub vangla õigusvastane tegevus ja taotlejale ei ole kahju tekkinud.
3.AB esitas 24.07.2014 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 22.07.2014 käskkirja nr 1121 (sektsiooni koridoris kinnipeetavate vahel toimunud füüsilise konfliktiga seonduvalt sektsiooni 4-2 kambrite uste lukustamine kuni asjaolude väljaselgitamiseni) kehtetuks tunnistamiseks ning taotles ühtlasi sektsiooni lukustamisega kaasnenud ebainimlike tingimustega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist 10 eurot ööpäeva kohta. Tallinna Vangla märkis 26.11.2014 vastuses nr 5-8/14/20684-4, et kuivõrd 22.07.2014 käskkirja kehtivus on lõppenud, siis ei ole vaide lahendamine enam võimalik ja see tuleks tagastada. AB kahjunõude jättis vangla rahuldamata, kuna puudub vangla õigusvastane tegevus ja taotlejale ei ole kahju tekkinud.
4.AB esitas 01.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täpsustatud) Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses sektsiooni 4-2 kambri nr 35 (milles viibis ka kaebaja) sulgemisega 24-ks tunniks ööpäevas ajavahemikel 14.–19.05.2014, 16.–18.07.2014 ja 22.–24.07.2014, millega takistati kinnipeetavate vaba juurdepääsu WC-le ja pesuruumile. Kambris nr 35 puuduvad sanitaarvõimalused ning juurdepääs tualetile ja pesuruumile on vaba vahemikus kell 06.00–
22.00.Neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrite lukustatuna hoidmise ajal puudus normaalne võimalus käia WC-s (ootejärjekord kuni poolteist tundi), pesta nõusid ja hoolitseda isikliku hügieeni eest. WC-sse mineku võimalust oodates kannatas kaebaja füüsilist valu. Piisavad võimalused isikliku hügieeni järgimiseks moodustavad lahutamatu osa tervise kaitsest. Rikutud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ning Euroopa Nõukogu piinamisvastase komitee (CPT) soovitusi.
2(7)
3-14-51928
5.Tallinna Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, jäädes kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebajale ei ole tekkinud kahju, mille rahas hüvitamine oleks põhjendatud. Avatud sektsiooni 4-2 kinnipeetavatel on üldjuhul võimalik liikuda kogu päevase aja jooksul oma elusektsiooni piires, kuid julgeolekukaalutlustel oli kambrite uste lukustamine põhjendatud. Kaebaja ei ole kasutanud käskkirjade nr 507, nr 533 ja nr 1068 osas esmaseid õiguskaitsevahendeid (st esitanud käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõuet), vaid taotlenud koheselt kahju hüvitamist. Kambrite lukustamisele vaatamata tagati kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevad õigused (nt telefoni kasutamine, jalutuskäik värskes õhus, kokkusaamised, sisseostude tegemine, usuline tegevus ja osalemine hõivetegevuses). Kehtestatud lühiajaliste piirangutega ei sekkutud kaebaja õigustesse sellise ulatuse ja intensiivsusega, et see kaaluks üles piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla (sh vanglas kinni peetavate isikute) julgeoleku tagamine. Julgeolekuabinõude kohaldamise kestel oli WC ja pesuruumi kasutamine korraldatud vanglateenistuse vahendusel. Valvurid võimaldasid WC-d kasutada päevasel ajal korraga kahe ja öisel ajal ühe kambri kinnipeetavatel. Valvur teavitas isikut, mitu kambrit on enne neid järjekorras, mistõttu oli kaebajale teada, kui kaua peab ta umbkaudu WC ja pesuruumi järjekorras ootama. Puuduvad andmed, et AB-l oleks esinenud mingeid terviseprobleeme, mis võinuks tingida talle WC ja pesuruumi kasutamise osas erandi tegemist. Üldjuhul ei pidanud järjekorras ootama kauem kui 30 minutit ja kõige rohkem tuli oodata kuni 45 minutit.
6.Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2016 otsusega AB kaebuse rahuldamata. Piirangute kohaldamine ja kambrite lukustamine sektsioonis 4-2 toimus järgnevate haldusaktidega: 1)
Tallinna Vangla üksuse juhi 14.05.2014 käskkiri nr 507 ajavahemikul 14.05.2014 kell 16.30 kuni 16.05.2014 kell 13.00. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 16.05.2014 käskkirjaga nr 526.
2)
Tallinna Vangla üksuse juhi 16.05.2014 käskkiri nr 533 ajavahemikul 16.05.2014 kell 13.00 kuni 19.05.2014 kell 13.00. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 19.05.2014 käskkirjaga number 544.
3)
Tallinna Vangla üksuse juhi 16.07.2014 käskkirjaga 1068 ajavahemikul 16.07.2014 kell 14.00 kuni 18.07.2014 kell 13.00. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 18.07.2014 käskkirjaga nr 1094.
4)
Tallinna Vangla üksuse juhi 22.07.2014 käskkirjaga nr 1121 ajavahemikul 22.07.2014 kell 10.30 kuni 24.07.2014 kell 10.30. Piirangute lõpetamine toimus üksuse juhi 24.07.2014 käskkirjaga 1152.
Käskkirjad liikumisvabaduse ja sanitaarsõlmele ligipääsu piiramiseks olid kehtivad ning õiguspärased, sest uste lukustamise tingis vajadus tagada julgeolek vanglas ja tegemist oli vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 tuleneva kohustusliku ennetava meetmega. WC ja pesemiskoht võivad asuda ka väljaspool kambrit ning nende kasutamise korda ei ole õigusaktides täpsemalt reguleeritud. Kohus nõustus õiguskantsleri 26.03.2009 ettepanekus nr 7-7/081380/0901979 märgituga ja CPT 2012. a aruande p-s 54 tooduga, et üldreeglina peaks isik saama WC-sse esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit pärast vastava soovi avaldamist. Erisusi tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud temal erilise terviseseisundi esinemist. Kaebaja ei ole täpsustanud, millal ja mitu korda pidi ta WC-sse saamist ootama 1,5 tundi ning 09.06.2014 esitatud kahju hüvitamise taotluses on AB tuginenud pigem liiga väikesele kambripinnale, mitte joogivee ja WC kasutamise võimaluse puudumisele.
3(7)
3-14-51928 Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi õiendist nähtub, et sektsiooni lukustamise ajal annavad kinnipeetavad oma vajadustest märku signaalnuppu kasutades ning WC-d ja pesuruumi saavad päevasel ajal kasutada korraga 2 kinnipeetavat ja öisel ajal kuni 5 kinnipeetavat ühest kambrist. Mõnikord võivad WC-sse saamise järjekorrad olla kuni 30 minutit, kuid mitte kuni 1,5 tundi. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Halduskohtu hinnangul oli WC-sse pääs tagatud mõistliku aja jooksul, s.o vähemalt 30 minuti jooksul pärast vastava kutsungi edastamist. Isegi juhul, kui järjekord oli mõnel korral kuni 1,5 tundi, ei saa sellega kaasnenud ebamugavust automaatselt käsitada kaebaja piinamisena EIÕK art 3 tähenduses. Kaebaja väited 1,5 tundi kestnud ooteajast ja selliste juhtumite sagedusest ei ole tõendatud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada vangla õigusvastast tegevust ega rahuldada kahju hüvitamise nõuet. Üldised ja ebamäärased väited nõude pesemise ja isikliku hügieeni eest hoolitsemisega seotud ebamugavustest ei saa kuidagi ületada inimväärikuse alandamiseks vajalikku raskusastet. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puudus üldse võimalus pesta nõusid või hoolitseda hügieeni eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.AB palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Tõendina tuleks arvestada õiguskantsleri 06.11.2012 soovitust nr 7-4/120813/1205055 ja CPT 2014. a raporti p-i 54. Kaebaja ei vaidlustanud kõiki Tallinna Vangla korraldusi, sest need olid kaebuse esitamise hetkeks oma mõju juba kaotanud ning nende vaidlustamine ei tundunud otstarbekas, mistõttu esitas kaebaja hoopis kahjunõude. Sektsioonis 4-2 kannab samaaegselt karistust ligikaudu 60 inimest ning sektsiooni ühises tualettruumis on 3 WC-potti ja 4 pissuaari, kuid kuna suletav on vaid ühe kabiini uks, siis tekivad privaatsuse kaalutlustel lühikesed järjekorrad ka tavalisel ajal. Normaalne inimene külastab tualetti 6–8 korda päevas ning kaebaja oli sunnitud kuuel korral kaheksast kannatama füüsilist valu 1–1,5 tunni kaupa.
8.Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on õiguskantsleri 26.03.2009 seisukohaga nr 7-7/081380/0901979 arvestanud. CPT 2014. a raportis on tõepoolest soovitatud astuda samme, et tagada kinnipeetavatele Tallinna Vanglas tualeti kasutamine (sh öösel) ilma viivituseta, kuid tegemist ei ole riigile siduva juhisega. Eesti valitsus on vastuses raportile selgitanud, et öisel ajal uste avatuna hoidmine ei ole julgeolekukaalutlustel võimalik, kuid kinnipeetavatel on piisavad võimalused anda valvurile märku tualeti kasutamise vajadusest ning palvele reageeritakse viivituseta. Meditsiinilise näidustuse korral paigutatakse kinnipeetav tualetiga kambrisse või väljastatakse kambrisse parask. Kinnipeetavate näol on tegemist täiskasvanud meestega, kes peaksid suutma oma vajadusi kontrollida ning käia tualetis ära enne öörahu saabumist. Kui tegu ei ole terviseprobleemiga, suudab täiskasvanud inimene üldjuhul magada öö ära ilma tualetis käimata. Eluliselt ei ole usutav, et AB-l tekkis vaidlusalustel perioodidel igal ööl vajadus minna tualetti ja igal ööl pidi WC järjekorras ebamõistlikult pikalt ootama ja kannatama. Halduskohus ei ole heitnud kaebajale ette esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist, vaid hindas kaebaja väiteid ja asjas olevaid tõendeid sisuliselt, tuvastades, et AB inimväärikust ei ole alandatud ega tekitatud temale mittevaralist kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-14-51928
9.Ringkonnakohus leiab, et AB apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.01.2017 määrusega rahuldamata AB taotlused RS tunnistajana ülekuulamiseks ning Tallinna Vangla neljanda üksuse sektsioonis 4-2 ajavahemikel 14.–19.05.2014, 16.–18.07.2014 ja 22.–24.07.2014 kinni peetud isikute nimekirja väljanõudmiseks, sest kaebaja taotles täiendavate tõendite kogumist mõjuva põhjuseta alles apellatsioonimenetluses (HKMS § 198 lg 3). Nagu viidatud määruses selgitati, ei tähenda täiendavate tõendite kogumisest keeldumine siiski, et ringkonnakohus ei võiks vajaduse korral hinnata halduskohtu poolt tuvastatud asjaolusid ümber ka asjas seni kogutud tõendite pinnalt (HKMS § 198 lg 1).
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebajale ei ole alust heita ette Tallinna Vangla 14.05.2014 käskkirja nr 507, 16.05.2014 käskkirja nr 533, 16.07.2014 käskkirja nr 1068 ega 22.07.2014 käskkirja nr 1121 vaidlustamata jätmist. Kaebaja ei ole väitnud, et Tallinna Vangla neljanda üksuse juhil puudus pädevus või õiguslik või faktiline alus nimetatud käskkirjade andmiseks ning sektsiooni 4-2 lukustamiseks, vaid pidanud õigusvastaseks ja tema inimväärikuse alandamise kaasa toonud tegevuseks sektsioonis kujunenud olukorda, kus vanglaametnikud ei suutnud lukustatud kambrites (milles puudus sanitaarsõlm) viibinud kinnipeetavatele tagada mõistliku ooteajaga võimalust käia WC-s ning pesta pärast sööki nõusid ja hoolitseda isikliku hügieeni eest. Lisaks oli sektsiooni 4-2 lukustamine sedavõrd lühiajaline (ühel korral viis ööpäeva ja kahel korral kaks ööpäeva), et õiguste kaitsmisega riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil ei oleks ilmselgelt olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida. Seda kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei suutnud kaebaja 24.07.2014 vaiet Tallinna Vangla 22.07.2014 käskkirja nr 1121 peale lahendada enne selle kehtivuse lõppemist. Seejuures on kohtupraktikas peetud RVastS § 7 lg 1 tähenduses õiguste kaitsmiseks piisavaks ka juba piirangute talumise kestel vanglale kahjunõude esitamist (vt Riigikohtu 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-18-12, p-d 21–23). Praegusel juhul esitas AB ka 17.07.2014 kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vangla 16.07.2014 käskkirjaga nr 1068 rakendatud piirangute kehtivusajal. Eeltoodud asjaolusid arvestades on AB-l RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist.
12.Kuna apellatsioonkaebuses ei ole AB enam tuginenud muudele väidetele peale WC-sse pääsemise ooteaja pikkuse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhjalikumalt analüüsida kaebuses toodud väiteid seoses nõudepesu ja isikliku hügieeni eest hoolitsemise võimaluste piiratusega, vaid nõustub halduskohtu hinnanguga, et isegi juhul, kui kaebajal tulnuks pesuruumi külastamise järjekorras oodata 1,5 tundi, ei saaks toidunõude ega iseenda pesemise sellise kestusega viibimine põhjustada kaebajale midagi enamat kui mõningast ebamugavustunnet, mis ilmselgelt ei kvalifitseeruks inimväärikust alandavaks kohtlemiseks.
13.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et sektsiooni 4-2 lukustamise kestel tuli kinnipeetavatel WC-sse saamiseks oodata mõnda aega järjekorras. Menetlusosalised on aga erinevatel seisukohtadel selles osas, kui pikalt tuli tualettruumi pääsemiseks eelnevalt järjekorras oodata. Kaebaja hinnangul oli ooteaeg 1–1,5 tundi, kuid vastustaja on esitanud kohtule Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 27.02.2015 õiendi (tl 109), mille kohaselt jäi kambrite lukustamise ajal WC-sse saamise järjekorra pikkus üldjuhul vahemikku 5–15 minutit ning võis maksimaalselt olla pool tundi. Samas õiendis on märgitud, et päevasel ajal lubati WC-sse korraga kahe kambri kinnipeetavad ning öisel ajal lubatakse kinnipeetavaid WC-sse korraga ainult ühest kambrist ja kuni viis kinnipeetavat korraga.
5(7)
3-14-51928
14.Mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et tualettruumi pääsemiseks ülemäära pikka aega ootamine põhjustab ka tervele täiskasvanud inimesele kannatusi ja sellise olukorra kestmine pikema aja jooksul võib kahjustada tervist. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole välistanud isikute kinnipidamist kambris, kus WC-sse ja pesuruumi pääsemiseks tuleb avaldada vastavat soovi valvurile, kuid rõhutanud (tuginedes mh Euroopa vanglareeglistiku p-le 19.3), et inimliku kohtlemise nõuete täitmiseks peab sanitaarsõlmele olema igal juhul tagatud hea juurdepääs (nt 10.01.2012 otsus nr 42525/07 ja 60800/08: Ananyev jt vs. Venemaa, p 156). Kui vangla ei taga kambrite ööpäevaringse lukustamise ajal kinnipeetavatele olulise viivituseta juurdepääsu tualettruumile, on vangla tegevus õigusvastane ja rikub VangS § 41 lgs 1 sätestatut (st põhjustab talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega), olenemata sellest, et kambrite lukustamine võis iseenesest olla õiguspärane.
15.CPT 2014. a raporti p-i 54 kohaselt on Tallinna Vangla neljanda üksuse kinnipeetavad raportööride 30.05.2012–06.06.2012 külastuse käigus kaevanud muu hulgas selle üle, et tualetti pääsemiseks tuli oodata järjekorras kuni tund aega (sh öösel) ning CPT soovitas riigil võtta meetmeid, et kõigile tualetti soovivatele kinnipeetavatele tagataks tualetti pääsemine ilma viivituseta. Sellele soovitusele esitatud kommentaaris ei ole Eesti valitsus mõningaste viivituste esinemise võimalikkust eitanud, kuid märkinud, et juurdepääs tualetile tagatakse võimalikult kiiresti. Praeguses asjas ei ole ka sisulist vaidlust, et sektsiooni 4-2 lukustamise ajal toimus tualettruumi pääsemine järjekorra alusel ning mõningane viivitus paratamatult esines. Samas ei ole mitte igasuguse pikkuse ja sagedusega viivitust põhjust lugeda õigusvastaseks. Halduskohus on asjakohaselt viidanud õiguskantsleri 26.03.2009 ettepanekule nr 7-7/081380/0901979 (p 58), mille kohaselt peaks kinni peetud isikutel olema võimalus vajaduse ilmnemisel kasutada tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi esitamist ning lisaks tuleb teha erisusi isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab.
16.Praeguses asjas ei ole esitatud väiteid, et AB terviseseisund oleks vaidlusalustel perioodidel olnud selline, mis ei võimaldanud tal oodata WC-sse pääsemist isegi lühikest aega. Kuna tervel 30-aastasel mehel ei teki WC kasutamise vajadus üldjuhul sedavõrd ootamatult ja tungivalt, et mõnda aega järjekorras ootamine põhjustaks talle märkimisväärseid kannatusi, ei ole alust pidada Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 27.02.2015 õiendis mööndud kuni 30 minuti pikkust ootejärjekorda õigusvastaseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka alus arvata, et WC-sse saamiseks tuli kinnipeetavatel ajavahemikel 14.–19.05.2014, 16.–18.07.2014 ja 22.–24.07.2014 pidevalt oodata järjekorras 1–1,5 tundi. CPT raport, mille aluseks olid 2012. a andmed, ei saa tõendada olukorda Tallinna Vanglas 2014. a-l. Tallinna Vangla ei ole samas vaielnud vastu kaebaja väidetele, et neljandas üksuses viibis asjassepuutuvatel perioodidel umbes 60 kinnipeetavat ning tualettruum sisaldas 3 istepotti ja 4 pissuaari. Samuti on üksuse juht selgitanud, et päevasel ajal lubati tualettruumi korraga kahe kambri kinnipeetavad (st kuni 12 inimest) ning öisel ajal korraga kuni viis ühes kambris viibivat kinnipeetavat. Neid asjaolusid arvestades võiks juhul, kui kõik sektsioonis kinni peetavad isikud (kokku 60 inimest) soovivad tualetti kasutada samaaegselt (nt öösel maksimaalselt 5 inimest korraga, st kokku 12 korda) ning iga külastuse peale arvestada näiteks 5 minutit, kujuneda WC-sse saamiseks tõepoolest kuni tunniajane järjekord. Samas ei ole eluliselt usutav, et vajadus tualettruumi külastamiseks tekiks kõigil kinnipeetavatel samaaegselt. Samuti on tualettruumis viibimise aeg varieeruv ning on ebatõenäoline, et nimelt kaebaja oli alati ootejärjekorras viimane. Seejuures ei erinenud sektsiooni 4-2 lukustamise ajal rakendatud öine kinnipidamisrežiim tavapärastest oludest, sest kambrid olid kell 22.00–06.00 alati lukustatud. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et probleem esines ka väljaspool sektsiooni 6(7)
3-14-51928 lukustamise perioode, viitab seegi, et takistused tualettruumi viivitamatuks kasutamiseks olid pigem erandlikud. Kaebaja ei ole ka toonud välja, et ta oleks pidanud ühelgi juhul ootama järjekorras sedavõrd pikka aega, et see ületas tema võimete piirid. Kuna sektsiooni lukustamise episoodid olid lühiajalised (vastavalt 5, 2 ja 2 ööpäeva), siis ei saanud mõnel üksikul juhul isegi tunni-poolteise vältel WC järjekorras ootamine põhjustada kaebajale sedavõrd intensiivseid kannatusi, mis tuleks lugeda tema inimväärikust alandavaks ja mille eest oleks põhjendatud mõista välja rahaline hüvitis.
17.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb AB apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.01.2016 otsus muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. AB on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava 250 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest menetlusabi korras vabastatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandile antud menetlusabiga seonduvad kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Tallinna Vangla ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.