X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 20 000 euro nõudes seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 06.10.2008 - 01.03.2016.
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Võtta kohtuasjast 3-14-51528 praeguse asja juurde andmed kaebaja paiknemise kohta.
2.Tagastada kaebus järgmise tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes: - laua taga ei olnud 28.02.2014-01.03.2016 piisavalt ruumi söömiseks; - jalutushoovis mängis kell 8-20 vali muusika; - hoones mängis kell 6-22 vali muusika; - kaebajal ei lastud suitsetada, lugeda raamatuid, ei olnud raamatukoguteenust; - öösel kell 22-6 tuli tualetis käimise võimalust oodata tund aega.
3.Jätta kaebus käiguta kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et külmades ja niisketes ruumides hoidmise tõttu tekkis kaebajal tervisekahju - keskkõrva põletik, vasakpoolse kõhulihase külmetus, hemorroid. Kaebajal tuleb seoses selle nõudega esitada hiljemalt 10.07.2019 määruse punktis 23.1 küsitud andmed ja seisukohad. Vastustajal uleb seoses selle nõudega esitada hiljemalt 22.07.2019 määruse punktis 23.2 küsitud andmed ja seisukohad.
4.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
6.Määrus toimetatakse kätte pooltele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.
ASJAOLUD
1.X esitas 30.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-7, tõlge tl 9-13), ja 05.04.2018 täiendava avalduse (tl 89, tõlge tl 91). Kaebaja palus Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 20 000 eurot seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 06.10.2008 - 01.03.2016. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja leidis, et ta on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja kaebus on tähtaegne. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kuni 01.03.2016. See on jätkuv toiming. Ta esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 27.03.2017 ehk tähtaegselt arvates 01.03.2016. Vangla tagastas õigusvastaselt tema taotluse seda läbi vaatamata ja kaebajal on õigus pöörduda kohtusse.
2.Tallinna Vangla esitas kohtueelse menetluse läbimise osas kohtule järgmised andmed ja seisukohad.
2.1.Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, millele ta on kuupäevaks märkinud 23.03.2017 ja mille vastustaja registreeris 27.03.2017 numbriga 5-37/16/51-1 (tl 23-24, tõlge tl 19). Taotlus käsitles perioodi 06.10.2008 - 01.03.2016 ning tugines kaebusega samadele asjaoludele. Vastustaja tagastas selle taotluse läbi vaatamata 22.05.2017.a otsusega nr 5-37/17/51-5 (tl 21). Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja on varasemalt esitanud Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega seonduvalt mitmeid kahju hüvitamise taotlusi ning toimuvad kohtumenetlused. Kaebaja ei too 27.03.2017.a taotluses välja selliseid asjaolusid, mis ei olnud taotluse esitajale varasemalt tajutavad ning millest tingitud kahju sai ilmneda alles märtsis 2017. Sarnastel asjaoludel sama ajavahemiku kohta kahju hüvitamise taotluse korduv esitamine ei ole lubatav, sest vangla on juba oma seisukoha andnud ning vangla otsustuse õiguspärasust hindab kohus kohtumenetluses.
2.2.09.04.2018.a esitatud seisukohas leidis vastustaja, et punktis 2.1 toodud taotlus on osaliselt korduv ja osaliselt on kaebaja ületanud nõude esitamise tähtaegu. Kartseri osas teeb kaebaja vastustajale etteheiteid seoses tingimustega, mis tulenevad õigusaktidest.
3.Kohtule on esitatud veel kaks kaebaja kahju hüvitamise taotlust.
3.1.Kaebaja 28.03.2016.a kahju hüvitamise taotlus, mille vastustaja registreeris 04.04.2016 numbriga 5-37/16/74-1 (tõlge tl 79-81). Taotlus hõlmab perioodi 27.02.2014 - 01.03.2016. Kohtu hinnangul ei sisalda taotlus neid kahju tekkimise aluseid, millele kaebaja tugineb praeguses kaebuses. Kaebaja küll nimetab, et tualeti kasutamise võimalus öisel ajal oli piiratud, kuid teeb seda CPT raporti tsiteerimise käigus sõnastuses, et rida kinnipeetavaid kaebasid seoses WC kasutamise võimaluse ootamisega öisel ajal. Vastustaja jättis selle taotluse rahuldamata 06.06.2016.a otsusega nr 5-37/16/74-4 (tl 82-85).
3.2.Kaebaja 21.11.2014.a kahju hüvitamise taotlus, mille vastustaja registreeris numbriga 518/14/33085-1 (tl 86 pöördel). Taotlus hõlmab perioodi 22.-24.07.2014. Taotlus sisaldab asjaolu, et kaebaja ei saanud normaalselt WC-s käia. Vastustaja jättis selle taotluse rahuldamata 05.03.2015.a otsusega nr 5-18/14/33085-5 (tl 87-88).
5.Riigikohus tühistas 06.02.2018 punktis 4 nimetatud määruse osaliselt ning saatis asja Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks järgmiste nõuete osas: suitsetamise mittevõimaldamine, vali muusika õues ja kambris, lugemise mittevõimaldamine, raamatukoguteenuse puudumine, laua taga ei olnud võimalik süüa ajavahemikul 28.02.201401.03.2016, öösel ei saanud tualetis käia, põhjustati tervisekahju. Riigikohus selgitas, et asja uuel menetlemisel tuleb kohtul kontrollida kaebuse lubatavuse eeldusi (sh tähtaeg).
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus vajas asja lahendamiseks andmeid kaebaja paiknemise kohta. Kohus võtab kohtuasjast 3-14-51528 praeguse asja juurde üldised andmed kaebaja paiknemise kohta (hõlmab perioodi 21.06.2005 - 01.03.2016). Vastustaja andis kohtule täpsemad andmed kaebaja paiknemise kohta (tl 93-102, hõlmab perioodi 23.03.2014 - 01.03.2016).
7.Kohus selgitab alustuseks, et praeguse asja menetlus jätkub ainult määruse punktis 5 nimetatud nõuete osas. Ülejäänud osas on kaebuse tagastamine jõustunud. Täpsemalt on praeguseks menetluses veel kahju tekitamine järgmistel asjaoludel (kui ei ole märgitud teisiti, siis puudutab nõue kogu perioodi 06.10.2008 - 01.03.2016): - laua taga ei olnud 28.02.2014-01.03.2016 piisavalt ruumi söömiseks. Jalutushoovis mängis kell 8-20 vali muusika. Kaebuse kohaselt esinesid need puudused E1 ja E2 hoonetes; - hoones mängis kell 6-22 vali muusika. Kaebajal ei lastud suitsetada, lugeda raamatuid, ei olnud raamatukoguteenust. Kaebuse kohaselt esinesid need puudused hoones K1; - öösel kell 22-6 tuli tualetis käimise võimalust oodata tund aega. Kaebuse kohaselt esines see puudus hoonetes S1 ja S2; - külmades ja niisketes ruumides hoidmise tõttu tekkis kaebajal tervisekahju - keskkõrva põletik, vasakpoolse kõhulihase külmetus, hemorroid.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas mõistetakse selles sättes nimetatud vaide tagastamise all vaide õigusvastast tagastamist. Kui vangla tagastas vaide õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtusse pöördumise õigust ei teki. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise kontroll hõlmab ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides. Praeguses asjas tagastas vastustaja kahju hüvitamise taotluse põhjendusel, et kaebaja on samad nõuded varem juba vanglale esitanud ning toimuvad sellest lähtunud kohtumenetlused. Määruse punktis 5 toodud Riigikohtu lahendist selgus, et see ei ole kõigi kaebaja nõuete puhul õige. Vastustaja ei kontrollinud kohtueelses menetluses nõuete tähtaegsust, seega tuleb seda teha kohtul.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb kahju
tekitanud haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kaebaja väitel läbis ta kohustusliku kohtueelse menetluse sellega, et esitas 27.03.2017 vastustajale kahju hüvitamise taotluse. Eelnimetatud taotluse (tl 19, 23-24) on kaebaja alla kirjutanud 23.03.2017 ja vastustaja registreeris selle 27.03.2017. Kuna kaebaja oli taotluse esitamise ajal kinnipeetav Viru Vanglas, siis loeb kohus taotluse esitamise ajaks 23.03.2017.
10.Kohtupraktikas on leitud, et kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks ning saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (Riigikohtu lahend 3-3-1-89-16 p 10 ja selles viidatud kohtupraktika) Andmed kaebaja paiknemiste kohta näitavad, et kaebaja on paiknenud Tallinna vanglas väga erinevates osakondades ja kambrites. Vaheldunud on paiknemine erinevates eluosakonna kambrites, lukustatud kambrites ja kartseris. See tähendab, et kaebaja kinnipidamistingimused vaheldusid pidevalt ning kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest vastavas kambris või osakonnas saama aru tema ümberpaigutamisel teise kambrisse või osakonda. Kaebaja kogu kinnipidamist Tallinna Vanglas ei saa kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegsuse aspektist pidada jätkuvaks tegevuseks. Kohtueelses menetluses esitatud nõudeid saab pidada tähtaegseks osas, milles need käsitlevad perioode kuni kolm aastat enne nõude esitamist. See tähendab, et perioodi 06.10.2008 - 22.03.2014 osas ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast (on esitanud nõude kohtueelses menetluses hilinemisega) ning nõue ei ole lubatav. Edasises käsitleb kohus seetõttu kaebaja nõudeid ainult perioodi 23.03.2014 - 01.03.2016 osas.
11.Kaebaja väitel tekitati talle kahju sellega, et hoonete E1 ja E2 jalutushoovides mängis kell 8-20 vali muusika. Vastustaja selgitas, et E2 hoonel (vahistatute eluhoone, teine üksus) ja E1 hoonel (vastuvõtuosakonna kambrid, etapikambrid, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks lukustatud kambrid, kinnipeetavate elukambrid) on eraldi jalutusboksid. Muusika mängib julgeoleku kaalutlustel üksnes E2 hoone jalutusboksides. E1 hoone jalutusboksides muusika ei mängi. Kohtul puudub põhjus selgituse õigsuses kahelda. Vastustaja andmetel paiknes kaebaja hoones E2 erinevatel perioodidel, viimati 27.-30.04.2012. See tähendab, et seisuga 23.03.2017 oli kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud kolmeaastane tähtaeg möödunud ning need nõuded langevad määruse punktis 10 käsitletud perioodi. Kaebaja nõue alusel, et jalutushoovides mängis vali muusika, ei ole lubatav.
12.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades määruse punktides 8-11 toodut kuuluvad HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele järgmised nõuded: - jalutushoovides mängis kell 8-20 vali muusika; - kõik muud nõuded perioodi 06.10.2008 - 22.03.2014 osas.
13.Kaebaja väitel tekitati talle kahju sellega, et hoone E1 ja E2 kambrites olevad lauad ei olnud
piisavalt suured selleks, et neid oleks samal ajal saanud söömiseks kasutada kõik kambris viibivad kinnipeetavad. Kaebuse põhjal esines ruumipuudus laua ääres siis, kui kambris oli korraga rohkem kui neli kinnipeetavat. Andmed kaebaja paiknemise kohta näitavad, et kaebaja viibis E1 osakonna kambrites kolmel perioodil: 1) 17.02.2015 - 27.02.2015 kambris 236. Kambri kohtade arv oli 4 ning kambris viibis enamusel sellest ajast 4 kinnipeetavat, ühel päeval oli kinnipeetavaid 3; 2) 28.02.2015 - 27.03.2015 kambris 210. Kambri kohtade arv oli 4. Kambris viibis kuuel päeval 2 kinnipeetavat, 17 päeval kolm kinnipeetavat ja 5 päeval neli kinnipeetavat; 3) 24.02.2016 - 01.03.2016 kambris 210. Kambri kohtade arv oli 4. Kambris viibis enamusel sellest ajast 3 kinnipeetavat, ühel päeval 2 kinnipeetavat. E2 osakonnas kaebaja vaadeldaval perioodil ei viibinud. Eeltoodu näitab, et kaebaja ei viibinud nendel perioodidel ja hoones kordagi kambris, kus oleks olnud rohkem kui neli kinnipeetavat ja kus oleks võinud seetõttu esineda olukord, kus laua taga ei ole piisavalt ruumi.
14.Isegi kui mõista kaebust nii, et ruumipuudus laua ääres esines kõigis osakondades, siis valdava osa ajast viibis kaebaja kambrites, kus oli kinnipeetavaid kuni neli. Periood, mille osas nõue on tähtaegne, hõlmab kokku 708 päeva ja kambris oli 5 kinnipeetavat 233 päeval. Kaebaja ei ole vaadeldaval perioodil viibinud kambrites, kus oleks olnud rohkem kui 5 kinnipeetavat. Halduskohus lahendas kohtuasjas 3-14-51528 vaidlust kaebaja ja vastustaja vahel seoses kinnipidamistingimustega Tallinna vanglas. Kohus lahendas kaebuse sisuliselt perioodi 27.02.2011 - 27.02.2014 osas. Tallinna Halduskohus käsitles 16.06.2016.a otsuse punktis 51 kaebaja etteheiteid sellele, et laud oli kambrites väike ja selle taga ei saanud kõik kinnipeetavad samal ajal süüa. Kohus leidis, et need etteheited on põhjendamatud. Kohus jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud 04.10.2017.a otsuses halduskohtu järeldustega kõigi kinnipidamistingimuste osas, seetõttu tühistas halduskohtu otsuse ja määras kaebajale hüvitise. Laua suuruse osas aga ringkonnakohus halduskohtu järeldustele vastuväiteid ei esitanud. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja õiguste riivet seoses sellega, et kambri laud ei olnud piisavalt suur, ei saa pidada intensiivseks. Ebatõenäoline on saavutada mittevaralise kahju rahaline hüvitamine kaebajale alusel, et laua taga ei olnud piisavalt ruumi söömiseks.
15.Kaebaja väitel tekitati talle kahju sellega, et hoones K1 mängis kell 6-22 vali muusika, kaebajal ei lastud suitsetada, lugeda raamatuid, ei olnud raamatukoguteenust. Vastustaja selgitas, et hoones K1 paiknevad kartserid. Kaebaja viibis K1 hoones järgmistel perioodidel: 1) 23.03.2014 - 12.04.2014, s.o 21 päeva; 2) 28.03.2015 - 26.04.2015, s.o 30 päeva; 3) 27.11.2015 - 30.11.2015, s.o 4 päeva; 4) 17.02.2016 - 23.02.2016, s.o 7 päeva.
16.Halduskohus lahendas kohtuasjas 3-14-50770 vaidlust kaebaja ja vastustaja vahel, kus üheks nõudeks oli kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamine kartserikambris nr 84 ajavahemikus 13.03.2014–14.04.2014. Selles asjas on lõpplahendiks Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2017.a otsus. Kohus leidis selle otsuse punktis 15, et kartserikambri 84 mürataset mõõdeti
04.02.2013 ja 04.10.2014, mil müratase kartserihoone koridoris oli vahemikus 55–65 dB ja kambris nr 84 45–50 dB. Sellist mürataset ei saa pidada päevasel ajal, mil raadio mängib, lubamatult valjuks. Kohus hindas kaebaja kinnipidamistingimused õiguspärasteks. See, et kartseris ei olnud võimalik suitsetada või kasutada raamatukoguteenust, tuleneb õigusaktidest. VangS § 651 lg 2 alusel võetakse kartserisse paigutamisel kinnipeetava isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 60 lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, nende hulgas ei ole sigarette. VangS § 651 lg 3 ja VSKE § 8 lg 4 näevad ette kartseris oleva isiku liikumisvabaduse piiramise. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust ja kartserikaristuse olemusest, et kartseris viibimise ajal ei ole võimalik kasutada raamatukoguteenust. Kohus ei kahtle nende piirangute põhiseaduspärasuses. VSKE § 60 lg 1 alusel on kartseris küll lubatud mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kuid kaebaja ei ole oma nõudeid seostanud sellise kirjanduse puudumisega. Isegi kui kaebajal ei olnud kartseris õppe- või usukirjandust, ei piisa üksnes sellest etteheitest, et saavutada mittevaralise kahju hüvitamine rahas.
17.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja paiknes kartserikambrites lühikestel ajavahemikel, neist ühe osas on kohus juba hinnanud kinnipidamistingimused kambrisse kostva müra osas õiguspäraseks. Tõenäoliselt ei erinenud kinnipidamistingimused järgmistel perioodidel sellest oluliselt. Mitmed kaebaja välja toodud puudustest tulenevad õigusaktidest ja ei ole vastustajale etteheidetavad. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks ja mittevaralise kahju hüvitamine kaebajale rahas on vähe tõenäoline.
18.Kaebaja väitel tekitati talle kahju sellega, et S1 ja S2 hoonetes ei saanud ta öösel ehk kell 22 - 6 vabalt käia WC-s. Kaebaja pidi oma järjekorda ootama tund aega. Kaebaja paiknemise andmed näitavad, et kaebaja viibis S1 või S2 hoones järgmistel perioodidel: 1) 13.04.2014 - 16.02.2015 (erandina 18.09.2014 pikaajalisel kokkusaamisel); 2) 27.04.2015 - 26.11.2015 (erandina 09.06.2015 pikaajalisel kokkusaamisel); 3) 01.12.2015 - 16.02.2016.
19.Kaebaja etteheide on üldsõnaline - kaebaja ei esita mingeid konkreetseid andmeid selle kohta, millistel kuupäevadel pidi ta tualetti pääsemiseks nii kaua ootama. Kohus on varem korduvalt lahendanud kaebaja nõudeid seoses kinnipidamistingimustega Tallinna vanglas, etteheiteid öösel tualeti kasutamise võimalusele ei ole kaebaja varem välja toonud. Ka 28.03.2016 esitatud kahju hüvitamise taotluses (vt punkti 3.1) ei tugine kaebaja sellele, et temal oleks olnud raskusi öösel tualetti pääsemisega. Samas kaebaja räägib taotluses sellest, et teistel kinnipeetavatel on sellega seoses etteheiteid olnud. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebaja õiguste riivet seoses tualeti kasutamisega öösel ei saa pidada intensiivseks.
20.Halduskohus lahendas kohtuasjas 3-14-51928 vaidlust kaebaja ja vastustaja vahel seoses kaebaja kinnipidamistingimustega 14.-19.05.2014, 16.-18.07.2014 ja 22.- 24.07.2014. Kaebaja üheks etteheiteks oli, et öösel pidi tualetti pääsemist pikalt ootama (vaidluse all olevatel perioodidel oli kaebaja kamber lukustatud ööpäevaringselt ning tualetti pääsemist pidi ootama ka päeval). Halduskohus leidis selles asjas 20.01.2016 tehtud otsuses, et kaebaja etteheited ei ole põhjendatud. Kohus viitas õiguskantsleri 26.03.2009.a ettepanekule, mille järgi peaks isik sama WC-sse esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi avaldamist. Lisaks tuleb erisusi teha isikutele, kelle terviseseisund
seda nõuab. Kohus leidis, et kaebaja väide pika ooteaja kohta (selles asjas väitis kaebaja ooteaja pikkuseks 1,5 tundi) on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus luges tõendatuks, et WC-sse saamise järjekorra pikkus jääb üldjuhul vahemikku 5 - 15 minutit, kuid ei kesta üle 30 minuti ning leidis, et kuni 30-minutine ootamine WC järjekorras ei ületa paratamatult vanglatingimustes ette tulevat ja aktsepteeritavat piirangut. Meditsiinilisi erivajadusi kaebaja puhul tõendatud ei ole. Kohtuasjas 3-14-51928 lahendas kohus küll olukorda, kus kambrid olid lukustatud kogu ööpäeva vältel, kuid see hõlmab tualeti kasutamise võimalust öösel. Tegemist on sama S2 osakonnaga ning tualeti kasutamine vanglateenistuse vahendusel öisel ajal oli seal tavapärane. Kohtuasjas 3-14-51928 kindlaks tehtud ooteaegadest saab teha järeldusi ka selle kohta, millised olid ooteajad öösel tualetti pääsemiseks tavaliselt. Kui kinnipidamistingimusi samas hoones kohtuasjas 3-14-51928 käsitletud perioodidel peeti õiguspäraseks, siis ei saa ka praeguse kaebuse eduväljavaateid pidada suureks.
21.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Arvestades määruse punktides 13-20 toodut kuuluvad HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel perioodi 23.03.2014 - 01.03.2016 osas tagastamisele järgmised nõuded: - laua taga ei olnud piisavalt ruumi söömiseks; - hoones mängis kell 6-22 vali muusika; - kaebajal ei lastud suitsetada, lugeda raamatuid, ei olnud raamatukoguteenust; - öösel kell 22-6 tuli tualetis käimise võimalust oodata tund aega.
22.Kohus märgib täiendavalt, et kuna kaebaja etteheited hõlmavad erinevaid osakondi ja perioode, siis nad omavahel ei kumuleeru. Kokkuvõttes kuuluvad tagastamisele kõik kaebuse nõuded, välja arvatud punktis 23 käsitletud nõue.
23.Kaebaja väitel tekkis tal külmades ja niisketes ruumides hoidmise tõttu tervisekahju keskkõrva põletik, vasakpoolse kõhulihase külmetus, hemorroidid. Kohtul ei ole piisavalt andmeid selleks, et hinnata selle nõude lubatavust.
23.1.Kaebajal tuleb teatada kohtule hiljemalt 10.07.2019: - millal pöördus ta arsti poole seoses kaebustega kõrvade osas; - millal diagnoositi tal keskkõrvapõletik; - millal pöördus ta arsti poole seoses hemorroididega; - millal tal diagnoositi hemorroidid; - mida mõtleb kaebaja vasakpoolse kõhulihase külmetuse all; - millal pöördus kaebaja seoses selle haigusega arsti poole; - millal see haigus tal diagnoositi.
23.2.Vastustajal tuleb esitada kohtule hiljemalt 22.07.2019 järgmised andmed ja dokumendid: - millal pöördus kaebaja vastustaja andmetel arsti poole seoses punktis 23.1 nimetatud tervisehäiretega ja millal need diagnoositi. Kohus palub esitada asjakohased väljavõtted kaebaja tervisekaardist; - vastustaja väitis, et kaebaja esitas nõude seoses keskkõrvapõletiku ja hemorroididega kohtuasjas 3-14-51528 27.02.2014 esitatud kaebuses. Kohus ei leia selle kohtuasja materjalidest viidatud dokumenti. Vastustajal tuleb esitada kohtule varaseim dokument,
milles kaebaja esitab talle nõudeid seoses nende tervisehäiretega.
24.Kaebaja väidab, et vangla nõudis tema 23.03.2017.a taotluse esitamist eesti keeles. Kohus ei uuri seda väidet lähemalt, kuna kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja kahju hüvitamise taotlus eesti keelde tõlgitud. Taotlus küll tagastati, kuid mitte seetõttu, et kaebaja esitas taotluse võõrkeeles.
25.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.