Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 28.02.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Misso Vallavolikogu 22.02.2001. a otsusega nr 5 (I kd, tl 10) kehtestati Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering, millega määrati kindlaks Võrumaal Misso vallas asuvate Kõrgemäe, Kõo, Uibo, Võsa ja Tarna maaüksuste sihtotstarbed ja ehitustingimused. Detailplaneeringuga olid hõlmatud ka praegused Kõrgemäe, Muru, Roosi ja Männi kinnistud.

Misso Vallavalitsuse 21.04.2008. a korraldusega nr 2.1-3/73 väljastati ehitusluba nr 11 Osaühingule (OÜ) Collade Misso vallas Lütä külas asuvale Männi maaüksusele laokontorihoone ehitamiseks. Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20 (I kd, tl 13) kehtestati Lütä külas asuva Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneering. Misso Vallavalitsus väljastas 14.09.2009 OÜ-le Collade lao-kontorihoonele kasutusloa nr 6.

Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korraldusega nr 2.1-3/207 „Kasutuslubade väljastamine ehitist teenindavatele rajatistele“ (I kd, tl 29-30) anti OÜ-le Collade kasutuload Misso vallas Lütä külas Männi kinnistule rajatud ehitise teenindamiseks vajalikule juurdepääsuteele, põhjapoolsele parklale, läänepoolsele parklale, idapoolsele parklale ja lao-kontorihoone tehnovõrkudele.

Misso Vallavalitsus väljastas 27.12.2010 järgmised kasutusload: nr 11 (I kd, tl 31-31p) Misso vallas Lütä külas Roosi ja Männi kinnistutel asuv juurdepääsutee. - nr 12 (I kd, tl 32-32p) Misso vallas Lütä külas Roosi ja Männi kinnistutel asuv põhjapoolne parkla; -

-

nr 13 (I kd, tl 33-33p) Misso vallas Lütä külas Männi kinnistul asuv läänepoolne parkla; nr 14 (I kd, tl 34-34p) Misso vallas Lütä külas Männi kinnistul asuv idapoolne parkla; nr 15 (I kd, tl 35-38) Misso vallas Lütä külas Roosi ja Männi kinnistutel asuvad laokontorihoone tehnovõrgud (heitvee puhatusrajatis, side õhu- või kaabelliin, kanalisatsioonitorustik, elektri maakaabelliin, külmaveetorustik).

Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korraldusega nr 2.1-3/252 „Kasutusloa väljastamine tehnovõrkudele“ (IV kd, tl 41-41p) väljastati kasutusluba Misso vallas Lütä külas Muru, Männi ja Roosi maaüksustel asuvate rekonstrueeritud ja laiendatud tehnovõrkude kasutuselevõtmiseks. Nimetatud korralduse alusel väljastas Misso Vallavalitsus 20.12.2012 kasutusloa nr 24 (IV kd, tl 42).

Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korraldusega nr 2.1-3/253 „Kasutusloa väljastamine parklale“ (IV kd, tl 39-39p) väljastati kasutusluba Misso vallas Lütä külas Muru, Männi ja Roosi maaüksustel asuva rekonstrueeritud ja laiendatud idapoolse parkla kasutuselevõtmiseks. Nimetatud korralduse alusel väljastas Misso Vallavalitsus 20.12.2012 kasutusloa nr 25 (IV kd, tl 40).

Haldusasi nr 3-11-1439 Osaühing ERAA Service (Investland OÜ üldõigusjärglane) esitas 09.06.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 3-9) Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse nr 2.13/207 ja selle alusel antud 27.12.2010. a kasutuslubade nr 11, 12, 13, 14 ja 15 tühistamiseks. Kaebaja on Misso vallas Lütä külas asuva Kõrgemäe kinnistu omanik. Kaebaja leiab, et kasutuslubade väljastamisega seadustati Männi ja Roosi kinnistul asuvaid rajatisi, mis muudavad kaebuse esitaja jaoks võimatuks Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise. Misso vald on kasutuslubade väljastamisel lähtunud Männi kinnistu detailplaneeringust, kuigi selle kehtivus oli haldusasja nr 3-09-2649 raames peatatud. Kaebaja leiab, et kasutusload on väljastatud õigusliku aluseta, kuna puudus kehtiv ehitusluba.

Tartu Halduskohus jättis 30.12.2015. a otsusega (III kd, tl 48-52p) kaebuse Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse nr 2.1-3/207 alusel 27.12.2010 välja antud kasutuslubade nr 14 ja 15 osas läbi vaatamata. Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse nr 2.1-3/207 tühistamise nõudes ja selle alusel 27.12.2010 antud kasutuslubade nr 11, 12 ja 13 tühistamise nõudes jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Kasutuslubade nr 14 ja 15 osas jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata, kuna Misso Vallavalitsus oli 20.12.2012 andnud korralduse nr 2.1-3/252 ja väljastanud uue kasutusloa nr 24 Misso vallas Lütä külas Männi ja Roosi maaüksustel asuvatele rekonstrueeritud ja laiendatud tehnovõrkudele ning 20.12.2012 andnud korralduse nr 2.1-3/253 ja väljastanud uue kasutusloa nr 25 Misso vallas Lütä külas Muru, Männi ja Roosi maaüksustel asuvatele rekonstrueeritud ja laiendatud idapoolsele parklale. Halduskohus leidis, et nimetatud kasutuslubade väljastamisega on kasutusload nr 14 ja 15 realiseerunud ning tühistamiskaebus on selles osas muutunud ainetuks. Asjas nr 3-11-1439 ei saavuta kaebaja kasutuslubade nr 14 ja 15 vaidlustamisega enam oma eesmärki ning saab oma kaebeõigust realiseerida haldusasja nr 3-15-61 raames, kus ta on esitanud tühistamiskaebuse kasutuslubade nr 24 ja 25 vaidlustamiseks. Halduskohus lahendas kasutuslubade nr 11, 12 ja 13 osas kaebuse sisuliselt ning leidis, et nimetatud kasutusload ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, viidates seejuures Tartu

Ringkonnakohtu 27.05.2015. a otsusele asjas nr 3-10-87, kus oli vaidlustatud Männi kinnistul asuvale lao-kontorihoonele väljastatud kasutusluba nr 6. Halduskohus märkis, et kaebajale on probleemiks Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mis takistab Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee rajamist, mitte aga Männi kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste kasutamine. Halduskohus asus seisukohale, et isegi juhul, kui ehitis või rajatis ei vasta nõuetele, ei saaks Männi kinnistul olevad ehitiste või rajatiste kasutusload rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus osundas sellele, et Kõrgemäe kinnistule on olemas juurdepääs nii Riia-Pihkva maanteelt kui ka läbi Muru kinnistu. Samuti on kasutuslubade väljastamise menetluses tuvastatud, et Männi kinnistul asuvad rajatised vastavad ehitiste tehnilistele andmetele. Olgugi, et Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-10-87 tunnistanud OÜ-le Collade Männi maaüksusel lao-kontorihoone ehitamiseks väljastatud ehitusloa õigusvastaseks, ei muuda see antud asjas kasutuslubade õiguspärasust. Kaebaja väite osas, et kasutusload on välja antud ajal, mil kehtis Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3092649 (liidetuna asi nr 3-10-87) kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega oli peatatud Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus, leidis halduskohus, et kuna ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse määruse, siis ei olnud tegemist jõustunud määrusega. Samuti märkis halduskohus, et kasutuslubade andmine ei olnud ka sisuliselt kuidagi seotud Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsusega. Kuna Misso Vallavolikogu on 28.05.2015. a otsusega algatanud Luhamaa Terminali uue detailplaneeringu, mille menetlusse on kaebaja kaasatud, siis saab kaebaja Kõrgemäe kinnistul kehtiva detailplaneeringuga seotud õigusi kaitsta just uues detailplaneeringumenetluses.

Haldusasi nr 3-15-61

Misso Vallavalitsuse 20.12.2012. a korralduse nr 2.1-3/252 ja selle alusel antud kasutusloa nr 24, samuti 20.12.2012. a korralduse nr 2.1-3/253 ja selle alusel antud kasutusloa nr 25 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt muudavad ka nimetatud load kaebaja jaoks võimatuks talle kuuluva Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga Männi, Muru, Kõlga ja Roosi kinnistutele ette nähtud teed, tehnovõrgud ja muud rajatised olid vajalikud Kõrgemäe kinnistule rajatavatele ehitistele (laohooned jms) juurdepääsuks ja teenindamiseks. Vaidlustatud lubade andmisega lõigati Kõrgemäe kinnistu ära otsejuurdepääsust riigipiirile ja vajalikele kommunikatsioonidele.

Vallavalitsuse 20.12.2012 korralduste nr 2.1-3/252 ja nr 2.1-3/253 ja nende alusel antud kasutuslubade nr 24 ja 25 tühistamise nõudes rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et nii idapoolse parkla kui ka lao-kontorihoone tehnovõrkude kasutusload ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus märkis, et nii tehnorajatised kui ka idapoolne parkla, millele kasutusload anti, asuvad kolmandale isikule OÜ-le Collade kuuluval maal. Halduskohus asus seisukohale, et laokontorihoone ja selle tehnovõrgud ning idapoolne parkla, millele väljastatud kasutusload on asjas vaidlustatud, moodustavad ühtse ehitiste kompleksi ning tehnovõrkude ja idapoolse parkla näol on tegemist lao-kontorihoone teenindamiseks vajalike rajatistega. Halduskohus leidis, et asja materjalidest ei nähtu, et kasutusloa saanud vaidlusalused ehitised oleksid püstitatud kujul ohtlikud inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Samuti ei ole ehitised püstitatud õigusliku aluseta, kuna ehitiste püstitamine toimus ehitamise ajal kehtinud ehituslubade alusel. Halduskohus leidis, et

antud asjas kohaldub Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses asjas nr 3-10-87 esitatud seisukoht, et lao-kontorihoonele kasutusloa väljastamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja õigusi mõjutab Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone asukoht, mitte hoonete kasutamine. Ka kasutuslubade tühistamine ja ehitiste lammutamine ei looks kaebajale seaduslikku eeldust kaebaja soovitud juurdepääsutee rajamiseks. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringus oli Muru ja Kõlga kinnistul märgitud teedevõrgustiku näol tegemist üksnes krundisiseste eeldatavate liiklusskeemidega, mida muudeti Männi detailplaneeringuga. Juurdepääsutee asukoha lõplik kindlaksmääramine üle võõraste kinnisasjade üksnes detailplaneeringu alusel ei oleks ka õiguslikult võimalik. Samuti selgitas halduskohus, et Kõrgemäe kinnistul on tegelikult olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Haldusasi nr 3-11-1439

apellatsioonkaebuse (III kd, tl 80-89), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täies ulatuses. Kaebaja leiab, et halduskohus on tuvastanud ebaõigesti, et kasutusload anti lao-kontorihoone teenindamiseks vajaminevatele rajatistele, jättes tähelepanuta kaebaja väite, et parklad ja juurdepääsutee ei ole lao-kontorihoone teenindamiseks vajalikud rajatised. Halduskohus ei ole kasutuslubade õiguspärasust sisuliselt hinnanud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kasutuslubade nr 24 ja 25 väljastamisega on kasutusload nr 14 ja 15 realiseerunud. Kuna haldusorgan ei ole kasutuslubasid nr 14 ja 15 kehtetuks tunnistanud, siis need kehtivad. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kasutusload nr 11, 12 ja 13 ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kuna Kõrgemäe kinnistule kavandati laohooneid ja muid piiripunkti teenindavaid ehitisi, ei oleks põhjapoolse juurdepääsuta logistikakeskuse rajamine enam majanduslikult otstarbekas. Nii kaua, kui kehtivad kasutusload nr 25 ja 25, ei ole võimalik rajada kehtiva Luhamaa detailplaneeringuga ettenähtud ühendust Kõrgemäe kinnistu ja RiiaPihkva maantee vahel. Kaebaja leidis ka, et kasutusload on välja antud ajal, mil kehtis Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3092649 (liidetuna asi nr 3-10-87) kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega oli peatatud Männi kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsus ja seetõttu on tegu õigusvastaselt välja antud kasutuslubadega.

jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus kõigi vaidlustatud kasutuslubade ja nende aluseks oleva Misso Vallavalitsuse 27.12.2010. a korralduse nr 2.1-3/207 vaidlustamiseks. Kõik kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta on taandatavad vaidlusaluste rajatiste asukohale. Vastustaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses haldusasjas nr 3-10-87 esitatud seisukohad kohalduvad ka käesolevas asjas. Lao-kontorihoone ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste puhul on tegemist ühtse ehitiste kompleksiga ning ka kaebaja poolt õiguste rikkumise põhjenduseks esile toodud asjaolud on samad. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et kasutusload ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Vaidlusaluste kasutuslubade väljastamise ajal kehtinud planeerimisseaduse §st 9 ning ehitusseaduse § 12 lg-test 1 ja 2, §-st 18 ja § 19 lg-test 1 ja 2 ning § 22 lg-st 1 tulenevalt määrati ehitise või rajatise asukoht kindlaks mitte kasutuslubadega, vaid detailplaneeringu ja ehitusloaga, mis olid kasutuslubade andmise ajal

kehtivad. Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluste kasutuslubade objektideks olevad rajatised on Männi kinnistule ehitatud lao-kontorihoonet teenindavateks rajatisteks ning tegemist on funktsionaalselt koos toimiva ehitiste kompleksiga. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt andis ehitise ehitusluba õiguse ehitada ka selle teenindamiseks vajalikke rajatisi. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et seoses kasutuslubade nr 24 ja 25 väljastamisega on kasutusload nr 14 ja 15 lõplikult realiseerunud. Haldusasja nr 310-87 raames kohaldatud esialgse õiguskaitse osas leiab vastustaja, et vaidlustatud kasutuslubade andmine ei olnud hõlmatud seal toodud keeluga. Vastustaja arvates omab kaebaja õiguste rikkumise hindamisel tähendust ka asjaolu, et Misso Vallavolikogu 28.05.2015. a otsusega nr 1-3/18 on algatatud uus detailplaneering.

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kolmanda isiku arvates ei võimalda ükski kaebaja argumentidest asuda seisukohale, et vaidlustatud kasutusload rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Juurdepääsuga seotud vaidlus on oma olemuselt tsiviilõiguslik. Kolmanda isiku arvates on Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015. a otsuses asjas nr 3-10-87 esitatud seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas, sest asjaolud on samad. Kui kaebajal puudub kaebeõigus kinnistul paiknevale lao-kontorihoonele väljastatud kasutusloa vaidlustamiseks, siis ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda ka seda ehitist teenindavatele rajatistele väljastatud kasutusload. Kolmanda isiku ehitatud hooned ja rajatised on juba enam kui viis aastat faktilises kasutuses ja teenivad avalikke huve. Isegi juhul, kui kasutusload tühistada, ei tooks see kaasa faktilise olukorra muutumist. Haldusasjas nr 3-09-2649 kohaldatud esialgse õiguskaitse osas leiab kaebaja, et kuna see määrus hiljem tühistati, siis ei olnud seda õiguslikult olemas ja selles määruses ei keelanud halduskohus kuidagi ka kasutuslubade väljastamist seda enam, et olemas oli ka kehtiv ehitusluba. Haldusasi nr 3-15-61

08.02.2016. a otsuse peale, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha alternatiivselt uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus kohtumenetluse normi, kui jättis kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks lahendamata. Kaebaja oli taotlenud vastustajalt parkla ümberehituse ehitusprojekti väljanõudmist. Kaebaja arvates on halduskohus ka ebaõigesti tagastanud tema poolt 29.01.2016 esitatud menetlusdokumendid. Kaebaja arvates on halduskohus ebaõigesti järeldanud kaebaja kaebeõiguse puudumist. Samuti on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et lao-kontorihoone ning tehnovõrgud ja idapoolne parkla moodustavad ühtse ehitiste kompleksi. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering näeb ette juurdepääsu asukoha Kõrgemäe kinnistule läbi Muru, Kõlga ja Männi kinnistute. Idapoolse parkla ja tehnovõrkude kasutuslubade kehtivus teeb detailplaneeringuga määratud juurdepääsu rajamise keeruliseks. Kaebaja leiab, et Tartu Ringkonnakohtu seisukohad haldusasjas nr 3-10-87 ei ole antud asjas kohaldatavad. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ka kaebaja vastuväited kolmanda isiku OÜ Collade menetluskuludele.

palub vastuses apellatsioonkaebusele (V kd, tl 111-117p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et kaebaja oli esitanud taotluse täiendavate tõendite kogumiseks kaebuses, kus ta vaidlustas nii

ehitus- kui kasutuslubasid. Kuivõrd halduskohus lõpetas menetluse ehituslubade, s. h parkla ehitusloa osas, siis oleks kaebaja pidanud täpsustama, kas ta jääb ka sellises olukorras parkla ümberehituse ehitusprojekti väljanõudmise taotluse juurde ja mis põhjusel. Kuna kaebaja seda ei teinud, ei olnud ka halduskohtul alust üksnes kasutuslubadega seonduvas vaidluses seda projekti välja nõuda. Vastustaja arvates on halduskohus õigesti jätnud kaebaja poolt 29.01.2016 esitatud menetlusdokumendid vastu võtmata, sest need olid esitatud hilinemisega. Vastustaja arvates on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja seostab oma õiguste rikkumist üksnes vaidlusaluste ehitiste asukohaga. Naabri poolt kasutuslubade vaidlustamine on lubatav juhul, kui nende ehitiste kasutamisest tuleneb naabrile kahjulikke mõjutusi, mida antud juhul ei esine. Vastustaja leiab, et kaebaja subjektiivse õigusena ei saa käsitleda õigust nõuda vastustajalt Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu järgimist. Kaebaja ei ole asunud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringus kavandatud tegevusi oma kinnistul ellu viima ning kuna detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui viis aastat, siis on vastustajal planeerimisseadusest tulenevalt õigus nimetatud planeeringulahendus ümber vaadata. Vastustaja on 2015. a algatanud Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamise ning kaebaja on sinna menetlusse kaasatud. Kõrgemäe kinnistu väidetava juurdepääsuküsimuse saab lahendada nimetatud detailplaneeringu menetluse käigus. Halduskohus on vastustaja arvates õigesti tuvastanud, et lao-kontorihoone, tehnovõrgud ja parklad moodustavad ühtse ehitiste kompleksi ning tehnovõrkude ja parklate puhul on tegemist lao-kontorihoone teenindamiseks vajalike rajatistega. Halduskohus on selle alusel jõudnud ka õigele järeldusele, et seetõttu kohalduvad antud asjas ka haldusasjas nr 3-10-87 tehtud ringkonnakohtu otsuse seisukohad.

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kolmas isik ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on jätnud tema täiendavate tõendite kogumise taotluse õigusvastaselt lahendamata. Nimetatud taotlus oli seotud ehituslubade õigusvastasuse tuvastamise nõudega, mille osas halduskohus lõpetas menetluse. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses taotlenud selle tõendi kogumist. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud arvestamata kaebaja poolt hilinemisega esitatud seisukohad ja taotlused. Kolmas isik leiab, et halduskohus on õigesti tuvastanud kaebaja kaebeõiguse puudumise. Kõrgemäe kinnistul on juurdepääsutee olemas. Kuna tehnovõrgud ja idapoolne parkla kuuluvad lao-kontorihoonega ühtsesse ehitiste kompleksi ja lao-kontorihoone osas jäeti haldusasjas nr 3-10-87 kaebaja kaebus kasutusloa tühistamiseks läbi vaatamata, siis ei ole põhjendatud tühistada käesolevas menetluses ka lao-kontorihoonega ühtsesse kompleksi kuuluvate hoonete kasutuslubasid.

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kolmas isik on seisukohal, et halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. Kaebajale on juurdepääs oma kinnistule tagatud. Kaebajale ei tulene rajatiste, mille kasutuslubasid ta vaidlustab, kasutamisest kahjulikke mõjutusi. Kasutuslubade väljastamine ehitist teenindavatele rajatistele ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest lao-kontorihoone, millele väljastatud kasutusloa vaidlustamisel Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-10-87 jättis kaebuse läbi vaatamata, moodustab seda teenindavate rajatistega ühtse rajatiste kompleksi. Halduskohus on õigesti tagastanud kaebajale hilinemisega esitatud menetlusdokumendid. Halduskohus on õigesti kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt tervikuna välja mõistnud.

ja nr 3-15-61 liitmiseks.

tl 128-129) haldusasjad nr 3-15-61 ja 3-11-1439 ühte menetlusse ning menetles liidetud kaebusi edaspidi haldusasjana nr 3-11-1439.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hindab kõigepealt kaebaja apellatsioonkaebust Tartu Halduskohtu 30.12.2015. a otsuse peale (I). Seejärel käsitleb ringkonnakohus kaebaja poolt Tartu Halduskohtu 08.02.2016. a otsusele esitatud apellatsioonkaebust (II). Peale seda lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebused (III) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse

(1V).

I

kasutuslubade nr 14 ja 15 tühistamisnõudega enam võimalik saavutada tühistamiskaebuse eesmärki, s. o idapoolsele parklale ja lao-kontorihoone tehnovõrkudele antud kasutuslubade kehtivuse lõppemist, sest 20.12.2012 väljastatud uued kasutusload jääksid sellisel juhul ikkagi kehtima. Arvestades eelnevat on halduskohus jätnud asjas nr 3-11-1439 kasutuslubade nr 14 ja 15 osas õigesti tühistamiskaebuse läbi vaatamata, seda enam, et kaebaja oli teises haldusasjas vaidlustanud ka uued kasutusload nr 24 ja 25.

kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral eelistada kaebuse läbi vaatamata jätmisele kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse sisuliselt lahendamisel toimis halduskohus samuti kooskõlas kohtupraktikaga, mille kohaselt juhul, kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida asja sisulise läbivaatamise käigus ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on seega analoogses asjas tehtud jõustunud lahendit arvesse võttes õigesti leidnud, et kasutuslubade väljastamine võiks riivata kaebaja subjektiivseid õigusi siis, kui mõju kaebajale kui naaberkinnistu omanikule tekiks OÜ Collade poolt rajatiste otsesest kasutamisest, mille kasutamiseks vaidlustatud kasutusload välja on antud. Seda, et vaidlusaluste rajatiste kasutamisel selline mõju esineks, ei ole kaebaja kunagi väitnud. Halduskohus on kaebaja kaebeõiguse hindamisel põhjendatult osundanud muuhulgas asjaolule, et maa, millele vaidlusalused rajatised asuvad, ei kuulu kaebajale. Ehitiste aluse maa kuuluvus omab tähendust nende isiku subjektiivsete õiguste määratlemisel, mille rikkumine annaks talle aluse teise isiku maal asuvate ehitiste või rajatiste kasutamiseks välja antud kasutuslubasid vaidlustada. Kuna vaidlusaluste kasutuslubadega seotud rajatised asuvad teise isiku maal, peab selleks, et selle kinnistu naaber saaks vastavaid kasutuslubasid vaidlustada, tulenema just nende rajatiste kasutamisest kui sellisest naabrile kahjulikke mõjusid, mida aga käesoleval juhul ei esine.

tähendust. Olukorras, kus lao-kontorihoonet ei eksisteeriks, puuduks igasugune vajadus ka vaidlusaluste rajatiste olemasoluks. EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt andis ehitise ehitusluba õiguse ehitada ka selle teenindamiseks vajalikke rajatisi ning nii lao-kontorihoone, selle teenindamiseks vajalikud juurdepääsutee ja parklad, s. h idapoolne parkla ning tehnovõrgud on käsitletavad funktsionaalselt koos toimiva ehitiste kompleksiga (EhS § 2 lg 3 ls 2).

ehitusprojekt (eelprojekt) „Parkla ümberehitus“ (töö nr 1112) idapoolse parkla ja tehnovõrkude rekonstrueerimise kohta. Ringkonnakohus möönab, et halduskohus oleks pidanud hiljemalt kohtuotsuses võtma selge seisukoha kõigi esitatud taotluste rahuldamise, mitterahuldamise või läbi vaatamata jätmise kohta, kuid asjaolu, et ta seda konkreetsel juhul ehitusprojekti osas ei teinud, ei ole antud asjas veel kaasa toonud asjas ebaõige lõpplahendi tegemist. Seetõttu ei ole kaebaja väide sellisel viisil menetlusnormi rikkumisest halduskohtu poolt veel aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmisele või tühistamisele. HKMS § 59 lg 2 ja TsMS § 236 lg-st 3 tulenevalt lasus ka menetlusosalisel, kes taotles tõendite kogumist, kohustus põhjendada, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tõendi kogumist taotleb. Lugedes kaebuses sisalduvat taotlust tõendi kogumiseks, on võimalik sellest aru saada ka nii, et kaebaja soovis vastava tõendi kogumist seoses kaebuse selle osaga, mis käsitles ehituslubade õigusvastasuse tuvastamist. Kuna 16.03.2015. a kohtumäärusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ehituslubade nr 10 ja 11 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning lõpetas vastavas osas haldusasja nr 3-15-61 menetluse, võis halduskohus ilmselt eeldada, et sellise tõendi kogumise taotlus ei ole menetlusse jäänud kaebuse eset arvestades enam asjakohane, kuid nagu eelnevalt juba mainitud, oleks halduskohus pidanud oma seisukoha nimetatud taotluse osas siiski ka selguse huvides välja ütlema. Isegi siis, kui kaebaja soovis viidatud ehitusprojekti väljanõudmist seonduvalt menetluses olnud kasutuslubade vaidlusega, ei ole sellise tõendi välja nõudmata jätmine rikkunud kuidagi tema õigusi ega toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit, sest ka juba haldusasjas nr 3-10-87 tehtud otsuses märkis ringkonnakohus, et ehitise kasutusloaga seonduvas vaidluses ei ole ehitise vastavus projektile vaidluse esemeks, kuna isegi ehitise võimalik kõrvalekaldumine projektist ei riku kuidagi naaberkinnistu omaniku subjektiivseid õigusi.

vastuväiteid vastustaja 27.01.2016. a täiendavale seisukohale ja esitas ka uued tõendid. Sellise täiendava seisukoha ja uute tõendite esitamise võimalust halduskohus oma 04.01.2016. a määruses aga ei olnud andnud ja halduskohus leidis vaidlustatud otsuse p-s 21 seega õigesti, et kõik oma seisukohad ning täiendavad tõendid tulnuks kaebajal esitada 15.01.2016, mistõttu 29.01.2016 esitatud avaldus koos uute tõenditega oli esitatud hilinemisega. HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt puudus halduskohtul kohustus hilinenult esitatud avalduste ja tõendite menetlemiseks ning halduskohus tagastas vastavad dokumendid kaebajale otsusega igati õiguspäraselt. Kuna hilinenult esitatud seisukohtade ja täiendavate tõendite esitamisega seotud taotluste menetlemine oleks 04.01.2016. a määruses märgitud lahendi tegemise kuupäeva arvestades igal juhul põhjustanud menetluse venimist, siis puudus kohtul igasugune põhjus hilinenud avaldusi ja taotlusi ka omal algatusel menetleda.

ringkonnakohus nendele väidetele vastamiseks käesoleva otsuse p-des 26-30 toodud selgitustele, pidamata vajalikuks samu seisukohti uuesti ja eraldi sisuliselt käsitleda.

erinevate kasutuslubade vaidlustamine seoses Männi ja Luhamaa detailplaneeringutega), siis ei pea ringkonnakohus vajalikeks ega põhjendatuteks kolmanda isiku kulusid kogu 15,8 töötunni ulatuses, sest ilmselt oli samadel advokaatidel seoses esindusega haldusasjas nr 3-111439 juba olemas teadmine nendest põhilistest vaidlusküsimustest, mis olid ka haldusasja nr 3-15-61 sisuks. Ja nagu juba öeldud, võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et asjas nr 3-1561 esitatud lõplikud seisukohad põhinesid suuresti juba samasisulises teises haldusasjas kuu varem esitatud kirjalikel seisukohtadel. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus asjas nr 315-61 osutatud õigusabiga seoses mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks umbes poolt esialgsest summast ehk 1734,72 eurot (koos käibemaksuga)

töötunni eest (8x180,7+20%km=1734,72). Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus kolmanda isiku poolt halduskohtumenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. III

Einar Vene

Agu Timmi

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.