S. A., K. N. ja U. B. kaebus Ambra Vallavolikogu 22.12.2016 otsuse nr 57 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – S. A., K. N., U. B. Vastustaja – Ambla vald
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Järva-Jaani Vallavolikogu tegi 28.01.2016 Albu, Ambla, Kareda, Koeru, Roosna-Alliku, Koigi ja Imavere Vallavolikogudele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgiga moodustada ühinevatest omavalitsusüksustest üks uus omavalitsusüksus. Ambla Vallavolikogu nõustus 18.02.2016 otsusega nr 17 läbirääkimiste alustamisega.
2.Ambla Vallavolikogu liige Vello Teor esitas 28.10.2016 algatusgrupi nimel ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 32 lg 1 alusel Ambla vallavalitsusele määruse eelnõu „Taotlus Ambla valla territooriumiüksuse osade Ambla aleviku, Reinevere, Roosna, Jõgisoo ja Raka külade, Käravete aleviku, Kukuvere ja Märjandi külade ja Sääsküla küla üleviimiseks Ambla valla koosseisust Tapa valla koosseisu“ (tl 9-10).
3.Ambla vallavalitsus korraldas 18.11.2016-21.11.2016 Ambla valla elanike arvamuse väljaselgitamiseks elektrooniliselt ja küsitluslehel täidetava küsitluse. Küsitluskeskkonda ja küsitluslehele oli kantud küsimus „Kas toetate Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valdade ühinemist üheks omavalitsusüksuseks?“.
4.Ambla Vallavolikogu kinnitas 30.11.2016 otsusega nr 50 küsitluse andmed. Otsuse p 2 kohaselt (tl 14) hääletas ühinemise poolt 204 isikut ning ühinemise vastu 306 isikut.
3-17-123
5.Ambla Vallavolikogu otsustas 22.12.2016 istungil kinnitatud otsusega nr 57 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemine“ taotleda Vabariigi Valitsuselt Järva maakonnas haldusreformi käigus haldusterritoriaalse korralduse muutmist eesmärgiga moodustada Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla ühinemisel uus omavalitsusüksus nimega Järva vald (tl 15).
6.S. A., K. N. ja U. B. esitasid 18.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Ambla Vallavolikogu 22.12.2016 (kaebuses kohati ekslikult nimetatud ka 15.09.2016) otsuse nr 57 tühistamiseks (tl 2-4). Kaebuse kohaselt eiras Ambla Vallavolikogu vaidlustatud otsusega valla elanike tahet. Ambla ja Kärevete inimesed tarvitavad igapäevaselt Tapa pakutavaid teenuseid ning ka ajalooliselt on Ambla ja Tapa kuulunud kokku. Elanikud on huvitatud liitumisest Tapa vallaga. Ambla vallavalitsus peaks arvestama elanike soovidega ja korraldama küsitluse haldusreformi seaduses (HRS) sätestatud korras ja viisil. 26.05.2016 esitasid teiste hulgas ka kaebajad Ambla Vallavolikogule ettepaneku haldusüksuse piiride muutmise läbirääkimise alustamiseks (tl 5-6), soovides alustada läbirääkimisi Tapa vallaga selleks, et arvata Ambla alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna ja Reinevere külad, Kärevete alevik, Kukevere ja Märjandi külad ning Sääsküla küla Ambla valla koosseisust välja ning arvata need Tapa valla koosseisu, kuid vallavolikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. 28.10.2016 esitas V. Teor algatusgrupi nimel Ambla vallavalitsusele määruse eelnõu, taotlemaks osade Ambla valla territooriumiüksuste üleviimist Ambla valla koosseisust Tapa valla koosseisu (tl 910). 18.11.2016-21.11.2016 toimunud küsitlus ei olnud õiguspärane. Rikuti HRS § 6 lg-s 2 ettenähtud nõuet, et kui KOKS § 32 lg 1 alusel on esitatud taotlus territooriumiosa arvamise kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, eristatakse elanike arvamuse väljaselgitamisel küsitluse tulemused asustusüksuste või asustusüksuste gruppide kaupa selliselt, et sellest nähtuks, kas territooriumiosa elanikud toetavad ühinemist ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku omavalitsuse üksusega. Ka Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määruse nr 87 „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“ § 17 lg 5 näeb ette nõuded territooriumiosa üleandmiseks küsitluse korraldamisele, kui piirkonna elanikud on esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse territooriumiosa üleandmise algatamiseks KOKS § 32 lg 1 alusel. Selle sätte kohaselt selgub küsitlusest, kas territooriumiosa elanikud toetavad ühinemist ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku omavalitsuse üksusega. Nimetatud juhul kantakse vastava territooriumiosa elanike küsitluslehtedele asjaomase asustusüksuse tähis ning eesti keeles selgelt vormistatud küsimus, millise kohaliku omavalitsuse üksusega ühinemist soovitakse. Eelistuse saab küsitluslehel märkida vastusevariandina „jah“. Küsitlust läbi viies ei täidetud seda nõuet. Seega ei ole Ambla Vallavolikogu 30.11.2016 otsus nr 50 õiguspärane, millest tulenevalt ei saa olla õiguspärane ka Ambla Vallavolikogu 22.12.2016 otsus nr 57. Kaebajad leiavad, et neid kui Ambla valla elanikke riivab selline tegevus, kus haldusreform viiakse läbi rahva tahtest mööda minnes. Ambla valla tegevus on omavoliline ja ebaproportsionaalne. Eesmärgiks peaks olema parim võimalik lahendus, rahva heaolu ning piirkonna edasine areng.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades,
2(4)
3-17-123
et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt on halduskohtule kaebuse esitamise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine.
8.Kaebajad tuginevad oma kaebeõiguse sisustamisel asjaolule, et haldusreformi läbiviimine rahva tahtest mööda minnes rikub nende õigusi ning haldusreformi läbiviimisel on jäetud arvestamata rahva heaolu ja piirkonna areng. Kaebajad leiavad, et inimeste huve arvestades on mõistlik ja vajalik Ambla valla liitumine Tapa vallaga (kaebuse p 3.3). Kaebusest nähtuvalt peavad kaebajad õigusvastaseks ja enda õigusi rikkuvaks asjaolu, et ehkki V. Teor esitas 28.10.2016 algatusgrupi nimel ja KOKS § 32 lg 1 alusel Ambla vallavalitsusele määruse eelnõu „Taotlus Ambla valla territooriumiüksuse osade Ambla aleviku, Reinevere, Roosna, Jõgisoo ja Raka külade, Käravete aleviku, Kukuvere ja Märjandi külade ja Sääsküla küla üleviimiseks Ambla valla koosseisust Tapa valla koosseisu“, ei viidud seejärel toimunud küsitlust läbi HRS § 6 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määruse nr 87 nõudeid järgides. Sellest tulenevalt peavad kaebajad õigusvastasteks nii Ambla Vallavolikogu 30.11.2016 otsust nr 50 (tl 14) kui praeguses asjas vaidlustatud 22.12.2016 otsust nr 57 (tl 15).
9.KOKS § 22 lg 1 p 10 sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine ja taotlemine on volikogude ainupädevuses. Seega saavad vallaelanikud selliseid küsimusi lahendada volikogude kaudu. Isikutel on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis tuleb võtta arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul (KOKS § 32 lg 1). Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises on KOKS
4.peatükist nähtuvalt siiski võimalik vaid piiratud ulatuses.
10.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.01.2017 lahendis nr 3-16-2708, et HRS ega Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (ETHS) ei anna üksikisikule subjektiivset õigust nõuda haldusterritoriaalse reformi läbiviimist talle meelepärasel viisil ning konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemist isikule sobiliku valla või linnaga. HRS-st nähtuvalt on valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise õigus vastaval volikogul või Vabariigi Valitsusel, lähtudes sealjuures nimetatud seaduses sätestatud menetluskorrast. Iga muudatus, mis võib mõjutada omavalitsusüksuse elanikke, ei ole käsitatav isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena. Samuti selgitas ringkonnakohus, et eeltoodut ei muuda asjaolu, et HRS § 6 lg 1 kohaselt selgitatakse haldusterritooriumi korralduse muutmisel välja elanike arvamus ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. ETHS § 7 lg 5 ei sätesta, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlusele lisatavas seletuskirjas tuleks kohalikul omavalitsusel ühe kohustusliku alusena võtta arvesse eelnevalt korraldatud rahvaküsitluse tulemusi (vt ringkonnakohtu lahendi p 11). Sellest tulenevalt ei saaks isikutel mistahes juhul tekkida õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus juhindub haldusterritoriaalse reformi läbiviimisel rahvaküsitluse tulemusest ning tegutseb sellele vastavalt.
11.HRS § 6 lg 2 näeb ette, et kui KOKS § 32 lg 1 alusel on esitatud taotlus territooriumiosa arvamise kohta teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu, eristatakse elanike arvamuse väljaselgitamisel küsitluse tulemused asustusüksuste või asustusüksuste gruppide kaupa selliselt, et sellest nähtuks, kas territooriumiosa elanikud toetavad ühinemist ühinemisläbirääkimistes osalevate või mõne muu valla või linnaga ühist piiri omava kohaliku omavalitsuse üksusega. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et HRS §-s 6 sätestatud elanike arvamuse väljaselgitamiseks haldusterritooriumi korralduse muutmise osas toimus Ambla vallas küsitlus ajavahemikul 18.11.2016-21.11.2016. Püstitatud küsimus oli järgmine: „Kas toetate Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valdade ühinemist üheks omavalitsusüksuseks?“. Asja materjalidest nähtub seegi, et küsitluse toimumise ajal osalesid ühinemisläbirääkimistes Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi vald.
3(4)
3-17-123
12.ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määrusega nr 87 kehtestatud „Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord“ § 3 lg 1 näeb ette, et küsitluse aja ja koha määrab valla- või linnavalitsus. Korra § 4 lg 1 kohaselt korraldab küsitlust valla- või linnavalitsuse moodustatud komisjon. Seega ei ole küsitluse korraldamine vallavolikogu pädevuses, vaid selle korraldamise kohustus on vallavalitsusel. Kaebajate etteheited vallavalitsuse korraldatud küsitlusele ei põhjenda kuidagi seda, kuidas rikub kaebajate õigusi Ambla Vallavolikogu 22.12.2016 otsus nr 57.
13.Eelneva põhjal leiab kohus, et kaebusest ning sellele lisatud dokumentidest ei nähtu praegusel juhul kaebajate subjektiivset õigust, mille kaitseks võimaliku rikkumise eest saaksid kaebajad esitada halduskohtule tühistamiskaebuse. Kuna küsitluse tulemus ei ole kohalikule omavalitsusele siduv, ei tuleneks ka kaebajate väidetud võimalikest minetustest küsitluse läbiviimisel praegusel juhul kaebajatele õigust vaidlustada vallavolikogu otsust, millega vallavolikogu taotleb haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Asjaolu, et kaebajad viitavad vallaelanike soovile kasutada Tapa valla teenuseid ja sealset transpordiühendust ning ühendada mugavamalt omavalitsuslikke tegevusi oma igapäevase liikumissuunaga, ei muuda samuti vallavolikogu otsust kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kaebajad ei saa esitada halduskohtule kaebust identifitseerimata vallaelanike huvide kaitseks. Lisaks saavad vallaelanikud, kes on seni kasutanud Tapa valla teenuseid ja transpordiühendust, teha seda ka pärast haldusterritoriaalse reformi läbiviimist.
14.Kohus märgib, et kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel valdade ja linnade osas on kaalutlusruum ka Vabariigi Valitsusel (ETHS § 71 lg-d 2-4). Praeguseks on Vabariigi Valitsus 26.01.2017 vastu võtnud määruse nr 18 „Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“. Määrus jõustus 01.02.2017.
15.Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
16.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Elektroonilisest andmebaasist nähtub, et kaebuse esitamisel on tasutud 15 euro suurune riigilõiv. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse viidatud alusel, ei kuulu riigilõiv tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.