T.L.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.06.2013 otsuse tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti 10.06.2013 otsuse alusel tasutu tagastamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 16.07.2014 intressinõude nr 13-3/100620 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.L. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Menetlustoiming
Vastuväite ja ennistamise taotluse lahendamine ning menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta T.L.i 26.02.2017 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 11.10.2016 T.L.i kaebus järgmiste nõuetega: tühistada Maksu- ja Tolliameti (MTA) 10.06.2013 otsus; kohustada MTA-d tagastama eelnimetatud otsuse alusel tasutud 252,78 eurot; tühistada MTA 16.07.2014 intressinõue nr 13-3/100620; tühistada MTA 15.10.2014 korraldus nr 13-2.7/630472; tühistada MTA 04.11.2014 korraldus nr 13-2.7/676085.
3-16-2027 Kaebaja leidis, et MTA 10.06.2013 maksuvõla tasumise ajatamise otsus on õigusvastane ja nimetatud otsuse alusel tasutud 252,78 eurot tuleb talle tagastada, kuna 2008-2011. a maamaksuteateid ei ole talle kätte toimetatud ja seega ei ole tal maamaksukohustust tekkinud. Sellest tulenevalt on õigusvastane ka kaebaja suhtes koostatud intressinõue, milles on kaebajalt nõutud tähtaegselt tasumata maamaksult intressi tasumist, samuti on õigusvastased intressinõude sundtäitmise toiminguna kaebaja pangakonto arestimine MTA 15.10.2014 ja 04.11.2014 korraldustega.
2.Kohus tagastas 13.10.2016 määrusega T.L.i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel osas, millega T.L. nõudis MTA 10.06.2013 otsuse tühistamist. Ülejäänud T.L.i esitatud nõuete osas jättis kohus kaebuse käiguta.
3.T.L. esitas 25.10.2016 vastuse 13.10.2016 määrusele, paludes mõista tema 11.10.2016 esitatud tühistamisnõudeid kui soovi tuvastada MTA haldusaktide tühisus. T.L. selgitas täiendavalt, et kuna ta ei ole maamaksu teateid saanud, siis maamaksu kohustust ei ole tekkinud ning kuna ta ei ole neid saanud, siis pole ta ka neid vaidlustanud. Kõik järgnenud MTA haldusaktid on seetõttu põhjendamatud.
4.T.L. esitas 25.10.2016 kohtule taotluse tühistamisnõuete tähtaja ennistamiseks.
5.Kohus tagastas 28.10.2016 määrusega T.L.i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osas, millega kaebaja nõudis haldusaktide tühisuse tuvastamist. Kohus selgitas seejuures, et kaebajat ei viiks sihile ka vaidlusaluste MTA haldusaktide tühistamisnõuded, st menetlus kuuluks tühistamisnõuetes lõpetamisele vastavalt HKMS 152 lg 1 p-le 2. Sama määrusega andis kohus T.L.ile tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse (kohustamisnõude) muutmise kohta. Kohus selgitas, et kaebuse eesmärgi saavutamisele võiks kaasa aidata sellise tuvastamiskaebuse esitamine, mille sisuks on maamaksuteadete kättetoimetamisega hilinemise kontrollimine. Nimetatud asjaolu tuvastamine võiks olla aluseks osaliseks intressivõla kustutamiseks.
6.T.L. teatas 06.11.2016 kohtule, et soovib kaebust muuta selliselt, et kohus tuvastaks MTA poolt 2008-2011. a maamaksuteadete väljaandmise, väljastamise kuupäeva ning selle, millal nimetatud maamaksuteated talle kätte toimetati. T.L. märkis, et maamaksuteadete mittetähtaegse täitmise tõttu on MTA väljastanud kaebajale erinevaid haldusakte, mis on seetõttu õigusvastased.
7.Kohus võttis 21.12.2016 määruse T.L.i kaebuse menetlusse nõudega tuvastada 2008-2011. a maamaksuteadete hilinenult kättetoimetamine.
8.T.L. esitas 03.01.2017 kohtule avalduse, milles teatas, et kohus on 21.12.2016 määrusega võtnud menetlusse kaebuse, mida pole esitatud.
9.T.L. esitas kohtule 08.01.2017 täiendava kirja, milles muu hulgas märkis veelkord, et 21.12.2016 määrusega menetlusse võetud kaebust ei ole tema esitanud. T.L. selgitas, et talle ei ole tänaseni maamaksuteateid kätte toimetatud.
10.MTA esitas 20.01.2017 kaebusele vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata. MTA selgitas, et 2008-2011. a maamaksuteated on edastatud kaebajale posti teel lihtkirjaga tema elukoha aadressile. Kaebaja ei ole MTA-d teavitanud sellest, et ta ei ole maamaksuteateid kätte saanud (maamaksuseaduse § 7 lg 4).
2(5)
3-16-2027
11.T.L. teatas 20.01.2017 kohtule täiendavalt, et pole esitanud 21.12.2016 määrusega menetlusse võetud kaebust.
12.T.L. esitas 24.01.2017 kohtule seisukoha MTA 20.01.2017 esitatud vastuse kohta. T.L. on seisukohal, et talle ei ole 2008-2011. a maamaksuteateid kätte toimetatud hilinemisega, vaid maksuteateid ei ole talle üldse kätte toimetatud. T.L. palub kaebus rahuldada algselt esitatud kujul.
13.Tallinna Halduskohus kohustas 31.01.2017 määrusega T.L.it esitama kohtule selge seisukoht kaebuse nõude kohta, s.o millise nõude lahendamist T.L. kohtult soovib.
14.T.L. selgitas 10.02.2017 seisukohas, et kohtu poolt menetlusse võetud nõue ei paku lahendust probleemile ja kaebaja ei näe põhjust muuta enda algset nõuet. Algse nõudena viitab kaebaja MTA 10.06.2013 otsuse ja 16.07.2014 intressinõude tühistamise ning alusetult saadu tagastamise nõuetele.
15.Tallinna Halduskohus luges 20.02.2017 määrusega haldusasja vaidluse esemeks T.L.i kaebuse MTA 10.06.2013 otsuse tühistamiseks, MTA 10.06.2013 otsuse alusel tasutu tagastamiseks ning MTA 16.07.2014 intressinõude tühistamiseks. Samuti võimaldas kohus MTA-l esitada seisukoht T.L.i kaebetähtaja ennistamise taotluse osas.
16.T.L. esitas 26.02.2017 halduskohtule vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kui kaebus on menetlusse võetud, ei saa vastustajalt küsida seisukohta kaebetähtaja ennistamise kohta.
17.MTA esitas 27.02.2017 kohtule seisukoha, paludes jätta kaebetähtaeg ennistamata, lõpetada haldusasja menetlus ja jätta menetluskulude kaebaja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et T.L.i 26.02.2017 vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud. HKMS § 122 lg 1 sätestab, et pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus. HKMS § 124 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Viidatud sätetest tulenevalt on põhjendatud kaebetähtaja kontrollimine ja ennistamise taotluse lahendamine pärast kaebuse menetlusse võtmist. Samuti näeb HKMS kohtule ette kohustuse küsida teistelt menetlusosalistelt kirjalikku vastust ennistamise taotlusele. Eeltoodust tulenevalt jääb T.L.i vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata (HKMS § 90 lg 1).
19.Kohtu menetluses on T.L.i kaebus MTA 10.06.2013 otsuse tühistamiseks, otsuse alusel tasutu tagastamiseks ning MTA 16.07.2014 intressinõude tühistamiseks. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 2 sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. MTA kinnitusel (27.02.2017 seisukoht) on kaebaja teinud MTA 10.06.2013 otsuse alusel esimese osamakse 05.07.2013. Kaebaja on vaidlustanud 10.06.2013 otsuse varasemalt haldusasjade nr 3-14-52938 ja 3-16-1841 raames. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on vastava
3(5)
3-16-2027 haldusakti kätte saanud hiljemalt 2014. a-l (kaebus koos MTA 10.06.2013 otsusega on haldusasjas nr 3-14-52938 esitatud 27.11.2014). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on MTA 16.07.2014 intressinõue kaebajale kätte toimetatud 29.07.2014 (e-maksuameti väljavõte – tl 51). MTA 10.06.2013 otsuse alusel tasutud 252,78 euro tagastamist taotles kaebaja MTA-lt toimikust nähtuvalt 21.10.2014 (T.L.i 21.10.2014 taotlus – tl 44). MTA keeldumisest vastavat summat tagastada on kaebaja olnud toimikust nähtuvalt teadlik hiljemalt 22.11.2014 (T.L.i 22.11.2014 kiri MTA-le – tl 47). Eeltoodust tulenevalt tuleb T.L.i 11.10.2016 kaebus MTA 10.06.2013 otsuse ja MTA 16.07.2014 intressinõude tühistamiseks, samuti MTA 10.06.2013 otsuse alusel tasutu tagastamiseks, lugeda esitatuks 30-päevast kaebetähtaega ületades.
20.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. T.L. on esitanud 25.10.2016 kohtule taotluse tühistamisnõuete tähtaja ennistamiseks, põhjendades seda järgnevalt: „Taotlen tähtaja ennistamist Maksu- ja Tolliameti poolt antud kõigi haldusaktide suhtes mis omavad puutumist mulle määratud maamaksu tasumisega ja Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud intressinõuetega maamaksutasumisega seotult. /-/ Olles inimesena kauge õiguslikest lähenemistest ja seaduskuulekalt tasunud mulle esitatud nõuded maamaksuga seoses, ei kavatsenudki hakata saadud akte vaidlustama. Kui MTA ei rahuldunud minult saadud maamaksu tasumisega ja hakkas esitama intressi nõudeid, hakkasin sunnitult lugema seotud õigusakte. Muidugi ei jõudnud kohe tähtaegade jälgimiseni ja olemata jurist tegin vigu. See ei tähenda, et MTA oleks toimetanud seaduslikult. Sellele on suunatud minu esitatud Avaldus. Kuna haldusaktid kehtivad nende tühistamiseni, on tähtaja ennistamine vajalik seaduslikuse taastamiseks.“ Kohtu hinnangul ei saa T.L.i poolt välja toodud põhjuseid pidada mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja möödalaskmisel. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-75-08 tehtud määruse p-s 17 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas punktis asus Riigikohus aga ka seisukohale, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad, samuti juhul kui isikut on edasikaebamise korrast piisavalt teavitatud. Riigikohus rõhutas, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul Käesoleval juhul ei puuduta kaebetähtaja ületamine üksikuid päevi, vaid kaebus on esitatud kuid või lausa aastaid pärast kaebetähtaja möödumist. Seejuures on MTA 10.06.2013 otsuses ja 16.07.2014 intressinõudes korrektne vaidlustamisviide. Kohtu hinnangul pidi ka juriidiliste eriteadmisteta kaebaja hoomama, et kohtusse pöördumise tähtaeg ei ole piiramatu või vähemalt otsima mõistliku aja jooksul professionaalset õigusabi vastavate asjaolude väljaselgitamiseks. Seda nii tühistamiskaebusega kui ka kohustamiskaebusega seonduvalt. Käesoleval juhul tuleb lugeda vastav mõistlik aeg asjaolude väljaselgitamiseks ilmselgelt ületatuks ja seetõttu ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele.
4(5)
3-16-2027
21.Eelnevast lähtuvalt kuulub haldusasja menetlus kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuetes (MTA 10.06.2013 otsuse tühistamisnõue, MTA 10.06.2013 otsuse alusel tasutu tagastamisnõue ning MTA 16.07.2014 intressinõude tühistamisnõue) HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetamisele. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
22.Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS § 43 lg 1 p 2, § 155 lg 6). Seega ei ole korduva kaebuse esitamine MTA 10.06.2013 otsuse tühistamiseks, otsuse alusel tasutu tagastamiseks ning MTA 16.07.2014 intressinõude tühistamiseks lubatud.
23.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot kuulub kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 4). Kohus tagastab riigilõivu samale arvelduskontole, kust see laekus (maksja V. L., arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx – tl 13). Kaebaja muud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4). MTA on taotlenud menetluskulude jätmist kaebaja kanda, samas ei ole MTA esitanud kohtule tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest, siis ei oleks vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine kehtiva kohtupraktika järgi ka põhjendatud. Kohus jätab vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda.