Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2017. a, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2270
Haldusasi
M.L.i ja K.M.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.10.2016 kirja nr 4-1/3131-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – M.L. (xxxxxxxxxxx) ja K.M. (xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Elis Allas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2017 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-16-2270 otsusega nr 274 kehtestatud Vana-Rannamõisa tee 13a ja Vana-Rannamõisa tee 15 kinnistute detailplaneering (DP), milles on määratud krundile ehitusõigus ühe kuni 250 m2 ehitusaluse pinnaga kuni 2-korruselise väikeelamu püstitamiseks. Arvestades, et 09.02.2007 anti välja ehitusluba nr 23406 kahe korteriga elamu püstitamiseks ehitusaluse pinnaga 245,2 m2, on DPga lubatud ehitusõigus ammendatud. Ajutise ehitise välja pakutud asukoht on DP-ga määratud ehituskeelualas. Haabersti üldplaneeringu (ÜP) kohaselt on maksimaalne hoonestustihedus krundil 0,3 ja lubatud suletud brutopind 425 m2. Olemasoleva väikeelamu suletud brutopind on 411,1 m2. Abihooned ei tohi paikneda eespool ehitusjoont. Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 otsusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linna ehitusmääruse“ § 27 kohaselt peab ajutise ehitise ehitamine olema kooskõlas ÜP-ga. Kuna see nõue pole täidetud, keeldub TLPA projekteerimistingimuste andmisest.
3-16-2270 Kohus sedastab, et vastustaja on järginud HKMS § 159 lg-s 1 õigeksvõtule kehtestatud kirjaliku vormi nõuet, samuti ei ole kohtul kahtlust vastustaja tahteavalduse tõlgendamise osas. Kohus on veendunud, et vastustajale on kaebuse õigeksvõtu tagajärjed teada. Vastustaja ei ole õigeksvõttu ka tagasi võtnud, kuigi see võimalus oli tal kuni kohtuotsuse tegemiseni olemas. Seega on vastustaja tahe üheselt mõistetav: vastustaja võtab kaebuse õigeks. Kohus ei ole küsinud kaebaja seisukohta õigeksvõtu avaldusele, kuna menetlusseadustik seda ei nõua. HKMS § 159 lg 4 kohustab seisukohta küsida vaid kolmandalt isikult.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.