Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar 22. veebruar 2017, Tartu 3-17-214
Haldusasi
Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
Juri Kolesnikov esitas 2. detsembril 2016 Tartu Vanglale taotluse, millega soovib, et talle võimaldataks suunamist koerateraapiasse. Tartu Vangla jättis 19. detsembri 2016 vastusega J. Kolesnikovi taotluse taotlusõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ja luges menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks
J. Kolesnikov esitas 19. detsembril 2016 Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustab enda taotluse läbi vaatamata jätmist ning palub teha uus otsus ja võimaldada koerateraapiat. Tartu Vangla tagastas Juri Kolesnikovi vaide 24. jaanuari 2016 otsusega nr 1-11/17-2 vaideõiguse puudumise tõttu HMS § 79 lg 1 p 1 alusel.
Juri Kolesnikov esitas 26. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab koerateraapia võimaldamist. Kaebaja märgib, et tulenevalt tema tervislikust seisundist on koerateraapia vajalik. Ühtlasi taotleb kaebaja advokaati ja soovib riigilõivu tasumisest vabastamist.
Tartu Halduskohus tagastas 1. veebruari 2017 määrusega Juri Kolesnikovi kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
Halduskohus ei nõustunud vangla vaideotsuse resolutsiooniga, millega vangla tagastas kaebaja vaide, kuna kaebajal puudus vaide esitamise õigus. Kaebaja on esitanud taotluse, mille vangla on olemuslikult jätnud rahuldamata. Vaide eksliku tagastamise tõttu loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse kaebuses esitatud nõude osas läbituks. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude koerateraapias osalemise võimaldamiseks. Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene vangla kohustust võimaldada kinnipeetavale soovitud teraapiaid s.h koerateraapiat. Seega ei saa ka kinnipeetaval olla subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetselt sellise tegevuse võimaldamist. Puudub arsti ettekirjutus niisuguse teraapia võimaldamiseks ning halduskohtul puudub pädevus kaebaja tervislikust seisundist tuleneva teraapia vajaduse üle otsustamiseks. Tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata, kuna esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja ise võimeline enda õigusi kaitsma ning halduskohtu hinnangul on kaebuse edulootused ilmselt vähesed.
Juri Kolesnikov esitas 5. veebruaril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
Tartu Halduskohus rahuldas 13. veebruari 2017 määrusega kaebaja taotluse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamise riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017 määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. J. Kolesnikov on esitanud halduskohtule kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on saada suunamine koerateraapias osalemiseks. Tartu Halduskohus on õigesti märkinud, et vangistusõiguse regulatsioonist ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovitud teraapiaid. Vangistusseaduse kommentaarides on märgitud, et vangla kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi ei tähenda seda, et iga kinnipeetav, kes selleks soovi avaldab, peaks tingimata ja viivitamatult pääsema arsti vastuvõtule. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid vastavalt oma soovile (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. J. Sootak, lk 139). Määruskaebusest nähtub, et J. Kolesnikovil on juba olnud võimalus koerateraapial osalemise küsimuses eelnevalt pöörduda nii perearsti kui psühhiaatri poole, samuti on tema koerateraapiasse suunamise taotlus (tl 2) saadetud esmalt vangla meditsiiniosakonnale sellise teraapia vajaduse otsustamiseks.
Eeltoodust tulenevalt jääb J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. veebruari 2017. a määrus muutmata.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.