Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi, Tanel Saar 16. veebruar 2017, Tartu 3-16-2034 Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla tegevusetusele ja
16.septembri 2016. a vaideotsuse nr 6-12/2018-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määrus Jaak Reinomäe 16. jaanuari 2017. a määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
3.Muuta Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määruse resolutsiooni p 2 ja jätta Jaak Reinomägi taotlused menetlusabi saamiseks ja riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
Jaak Reinomägi esitas 15. augustil 2016 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustab vangla tegevusetust seoses tema 1. augustil 2016 esitatud pöördumisega, milles taotles arvuti kasutamise võimaldamist ja soovis esitatud pöördumisest koopiat. Vaide esitamise ajaks ei olnud kaebajale arvuti kasutamist võimaldatud ega esitatud soovitud koopiat, mistõttu on kaebajal võimatu tõendada, et ta on sellesisulise pöördumise esitanud. Vaides nõutakse ettekirjutuse tegemist J. Reinomäe poolt esitatud taotluses teabenõude täitmiseks või kriminaalmenetluse alustamiseks seoses nimetatud taotluse kadumisega. J. Reinomägi vaidlustab tegevusetuse ja nõuab ettekirjutuse tegemist kodukorra täiendamiseks reguleerimaks esitatavate avalduste korda nii, et kinnipeetaval oleks vajadusel võimalik tõestada avalduse esitamist.
2.Viru Vangla jättis 16. septembri 2016. a vaideotsusega nr 6-12/208-2 J. Reinomäe vaide rahuldamata taotlusest koopia saamise osas ning tagastas vaide kodukorra täiendamise osas. Teadaolevalt ei ole vaide esitaja 1. augustil 2016 esitanud ühtegi taotlust, mistõttu ei ole võimalik talle sellest koopiat edastada. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vaide esitajal võimalik esitada kuriteoteade. Viru Vangla kodukord ei reguleeri dokumentidega teostatavaid toiminguid, mistõttu
tulnuks esitada taotlus, et vastavasisuline muudatus kodukorda sisse toodaks. Kuna vastavat taotlust esitatud pole, puudub kinnipeetaval õigus esitada vaie.
3.Jaak Reinomägi esitas 10. oktoobril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, sooviga kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit kahjunõude esitamiseks (TL 4). Kaebaja nõuab õigusvastasuse tuvastamist Viru Vangla järgnevates toimingutes: 1) tegevusetus seoses kaebaja nõudega kriminaalmenetluse algatamiseks asjas, kus hävitati kaebaja 1. augusti 2016. a taotlus (eirati asjaolude väljaselgitamise kohustust); 2) tegevusetus Viru Vangla kodukorra täiendamisel sellisena, mis tagaks kinnipeetava õigused vanglale taotluse esitamise korral. Lisaks taotleb kaebaja Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamist ja Viru Vangla kodukorra täiendamist sellisena, mis tagaks kaebaja subjektiivsed õigused taotluse esitamise korral ning menetluse teostamist kaebaja poolt esitatud taotluse hävitamise asjaolude väljaselgitamiseks. Kaebusele on lisatud riigi õigusabi ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
4.Viru Vangla märgib 28. oktoobril 2016 vastuses kohtunõudele, et J. Reinomäe kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna kaevatav toiming ilmselgelt ei riku tema õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebaja ei ole esitanud 1. augustil 2016 Viru Vanglale pöördumisi ning vanglal puudub põhjus kinnipeetava pöördumisi mitte registreerida ja hävitada. Samuti pole sellisest pöördumisest võimalik koopia väljastamine. J. Reinomäel on 2016. aasta augusti jooksul olnud võimalus arvutit kasutada seitsmel päeval, mistõttu tema õigusi ei ole rikutud. Peamiselt vangistuse täideviimist reguleeriva vangla kodukorra täiendamine dokumentidega teostatavate toimingutega ei ole vajalik, kuna dokumenteerimine on vanglas reguleeritud piisavalt põhjalikult Viru Vangla asjaajamiskorraga.
5.Tartu Halduskohus tagastas 29. detsembri 2016. a määrusega J. Reinomäe kaebuse halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning jättis taotluse menetlus- ja riigi õigusabi saamiseks tähelepanuta. Kaebaja on esitanud kaebuses kolm eraldi taotlust:
Õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses tegevusetusega kriminaalmenetluse algatamisel kaebaja 1. augusti 2016 taotluse hävitamise asjaolude väljaselgitamiseks – tuginedes HKMS § 45 lg 2 ja sellele, et vangla on piisavalt kontrollinud kõiki asjaolusid ja tuvastanud, et J. Reinomägi tegelikkuses 1. augustil 2016 taotlust ei esitanud, tagastab halduskohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.
Viru Vangla kodukorra täiendamise nõue, et kinnipeetaval oleks vajadusel võimalik tõendada avalduse esitamist - halduskohus leiab, et sisuliselt on esitatud nõue enda pöördumisest koopia saamiseks. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse haldusorgani vaideotsuse peale, mille vaidlustamine on HKMS § 45 lg 4 kohaselt piiratud. Kaebaja ei ole esitanud põhjusi, kuidas koopiate tegemata jätmine rikub tema subjektiivseid õigusi ning taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna koopia saamise vajadust isiku õiguste kaitsmise seisukohast ei ole põhjendatud ja üldjuhul puudub isikul õigus saada enda pöördumistest koopiaid.
Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamise nõue – halduskohus leiab, et vaideotsus iseseisvalt ei riku J. Reinomäe õigusi ning vaideotsusega tekitatud kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaideotsus ei saanud iseseisvalt tekitada kaebajale kahju, mis kuuluks hüvitamisele rahas.
Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb menetlus- ja riigi õigusabi taotlus tähelepanuta.
6.Jaak Reinomägi esitas 3. jaanuaril 2017 Tartu Halduskohtule taotluse, milles soovib tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju. Taotlus on registreeritud Tartu Halduskohtus
12.jaanuaril 2017 ning kaebaja on toimikuga tutvunud 16. jaanuaril 2017.
7.Jaak Reinomägi esitas 16. jaanuaril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
29.detsembri 2016. a määrusele, millega tagastati tema kaebus ja jäeti tähelepanuta riigi
õigusabi taotlus ning esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, mis eeldab kaebuse menetlemist Tartu Halduskohtus ning riigi õigusabi taotluse rahuldamist.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 19. jaanuari 2017. a määrusega kaebaja taotluse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
9.Halduskohus on küsinud vastustaja seisukohta kaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks, kuid on rikkunud uurimispõhimõtet, andmata kaebajale võimalust vastustaja seisukohale vastata ning on kasutanud vastustaja seisukohti kohtumääruse sisustamiseks.
10.Halduskohus on eksinud kaebuse eesmärgi määratlemisel. Kaebuse eesmärgiks ei ole tuvastada kriminaalmenetluse algatamata jätmise õigusvastasus vaid eesmärgiks on seoses vaides esitatud nõudega Viru Vangla tegevusetuses õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja jääb kindlaks enda seisukohale, et ta on esitanud 1. augustil 2016 Viru Vanglale taotluse ning pole esitatud tõendeid, millega seda väidet ümber lükata. Viru Vangla teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta, millele on viidatud halduskohtu määruses ei tõenda, et tegelikkuses oleks kõiki taotluse esitamisega seotud asjaolusid kontrollitud.
11.Kohus on ebaõigesti sisustanud kaebust sellega, et kaebaja sooviks on koopia saamine iseenda pöördumisest. Kaebaja on esitanud kohustamisnõude mitte koopia saamiseks nagu nähtub halduskohtu määruse põhjendustest vaid kohustamiskaebus on esitatud Viru Vangla kodukorra täiendamiseks ning selleks, et selgitataks välja asjaolud seoses kaebaja poolt
1.augustil 2016 esitatud taotluse kadumise või hävitamisega. Vangla asjaajamiskorras sätestatu ei taga kinnipeetava subjektiivset õigust pöördumiste esitamiseks ning pöördumiste esitamine võiks olla reguleeritud Viru Vangla kodukorras sarnaselt vaide esitamisele.
12.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei nähtu kaebusest, kuidas vaideotsus, mille tühistamist kaebaja taotleb, rikuks kaebaja õigusi. Kaebaja hinnangul on niisugused põhjendused kaebuses olemas, kuid kui kohus leidis, et neid pole, on kohtul uurimiskohustusest tulenevalt kohustus neid täpsustada. Kuna kohus ei näinud, kuidas vaideotsus rikkus iseseisvalt kaebaja õigusi, ei saanud kohus hinnata kaebuse selle osa perspektiivikust.
13.Halduskohus on õigusvastaselt jätnud sisulise lahendita kaebaja riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi taotluse tähelepanuta jätmine saaks olla põhjendatud üksnes juhul, kui kaebuse tagastamise kohta tehtud määrusele ei saaks esitada määruskaebust. Kaebuse tervikuna tagastamise kohta tehtud otsus piirab kaebaja õigusi ning riigi õigusabitaotluse mitterahuldamisega on halduskohus piiranud põhjendamatult kaebaja õigust ennast kaitsta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 200 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul õigus muuta või tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata ning HKMS § 200 lg 4 kohaselt on ringkonnakohtul õigus muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Halduskohus on analüüsinud kaebuses esitatud nõudeid ja 29. detsembri 2016 määrusega kaebuse tervikuna tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus võtnud seisukohta kõigi kaebaja esitatud nõuete menetlusse võtmise osas, kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtuga kaebuse
tagastamise aluse osas. Lisaks on kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 kui diskretsiooninormi alusel kohtul kõrgendatud kaalumis- ja põhjendamiskohustus (RKHKm 21. mai 2014 nr 3-3-1-26-14, p 9), mida halduskohtu 29. detsembri 2016 kohtumäärusest ei nähtu. Sellegipoolest on arvestades menetlusökonoomiat ja asjaolu, et kaebuse esitaja on kinnipeeturegistrist nähtuvalt praeguseks kinnipidamisasutusest vabanenud, käesoleval juhul tegemist kõrvaldatava puudusega, mis ei too menetlusosalisele kaasa kahjulikke tagajärgi, mistõttu ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse resolutsiooni osaliselt ja täiendab resolutsiooni muutmata osas Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016 määruse põhjendusi.
16.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaebajaga, et kaebusest on mõistetav kaebaja tegelik eesmärk – õigusvastasuse tuvastamine hilisema kahju hüvitamise eesmärgiga Viru Vangla tegevusetuses seoses esitatud pöördumisega. Vaidlus seisneb selles, et kaebaja on väidetavalt esitanud vanglale pöördumise, mis on kas kadunud, hävinud või muul põhjusel jäänud tähelepanuta, kuid vangla on seisukohal, et sellist pöördumist esitatud ei ole. Kaebaja soovib antud pöördumise osas kõigi asjaolude väljaselgitamist või kriminaalmenetluse alustamist ja edasiste sarnaste olukordade vältimiseks muudatuste tegemist vangla kodukorda, mis tagaks kinnipeetavale võimaluse tõendada vaidluse korral igasuguste pöördumiste esitamist.
17.Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud rea nõudeid, millede osas ringkonnakohus võtab alljärgnevalt seisukoha.
18.Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist vangla tegevusetuses nii seoses kaebaja nõudega kriminaalmenetluse alustamiseks asjas, kus hävitati kaebaja 1. augusti 2016. a taotlus (eirati asjaolude väljaselgitamist) kui ka Viru Vangla tegevusetuses kodukorra täiendamiseks sellisena, mis tagaks kinnipeetava õigused taotluse esitamise korral. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on märkinud, et tema põhjendatud huviks on kavatsus hilisemalt esitada kahju hüvitamise taotlus. HKMS § 45 lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
19.Seoses vangla väidetava tegevusetusega kriminaalmenetluse alustamisel ringkonnakohus, et toimiku materjalidest ei nähtu selles osas vangla tegevusetust.
märgib
Kaebaja on seoses 1. augusti 2016. a pöördumisega esitanud kahel korral kuriteokaebused ning talle on väljastatud kaks teatist kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Neist esimeses,
1.septembril 2016 väljastatud teatises nr 6-10/23126-4 (TL 27) märgitakse, et 1. augustil 2016 esitatud taotluse osas puudub kriminaalmenetluse alustamiseks vajalik kriminaalmenetluse alus ning kaebaja pöördumist juba lahendatakse haldusmenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et esimeses kuriteokaebuses ei taotlenud J. Reinomägi tema 1. augustil 2016 esitatud taotluse kadumise asjaolude väljaselgitamist. Teise teatise kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (nr 6-8/27355-3, TL 29) on Viru Vangla väljastanud 3. oktoobril 2016 ning selle põhjendustest nähtub kohtule, et J. Reinomägi kuriteokaebust menetlev ametnik on tutvunud kuriteoteates välja toodud asjaoludega väidetavalt 1. augustil 2016 esitatud pöördumisega seoses, tehes järelduse, et kuriteo süüteokoosseisule vastavad tunnused puuduvad ja alust kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist Viru Vangla tegevusetusega kaebaja kuriteoteadete menetlemisel vaid kaebajale soovitava tulemuse mittesaavutamisega. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kuriteoteate esitamisel endale soovitud tulemuse saavutamist s.t kriminaalmenetluse alustamist, ei saa käesolevaga tekkida kaebajale niisugust varalist ega mittevaralist kahju, mille hüvitamine riigivastutuse seaduse §-de 8 või 9 alusel oleks lubatav.
20.Kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist vangla tegevusetuses seoses kodukorra täiendamisega. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selleks, et tuvastada õigusvastasus vangla tegevusetuses hinnata esmalt, kas vangla oli kohustatud vastavaks tegevuseks. RVastS § 6 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et J. Reinomägi oleks esitanud vanglale taotluse kodukorra täiendamiseks. Kaebaja pöördus esmakordselt vangla poole kohustava ettekirjutuse nõudega 15. augustil 2016 esitatud vaides, mis Viru Vangla
16.septembri 2016. a vaideotsusega tagastati põhjusel, et pole esitatud taotlust kodukorra muutmiseks. J. Reinomägi ei esitanud taotlust kodukorra muutmiseks ka hiljem. Seega ei olnud vangla kohustatud vastavateks tegevusteks, mistõttu selline tegevusetus ei saanud rikkuda kaebaja õigusi ulatuses, mis võiks olla aluseks hilisemale kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel.
21.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebaja tuvastamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Tuvastamisnõuete esitamine ei ole hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks lubatav, sest kavandatav kahjunõue oleks kaebuses toodud asjaoludel ilmselgelt perspektiivitu.
22.J. Reinomägi on esitanud nõude Viru Vangla vaideotsuse nr 6-12/208-2 tühistamiseks. Halduskohus on märkinud, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning on tagastanud tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
23.HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õigus lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti tühistamise kaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, kuid vaidlustatava otsuse kehtivus on käesolevaks ajaks juba muutunud, sest J. Reinomägi on ringkonnakohtule teadaolevatel andmetel vanglast vabanenud 1. veebruaril 2017. Seoses kaebaja vanglast vabanemisega ei ole ka vangla vaideotsustuse, vaidlustamine tühistamisnõudega enam kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend, sest sellisel otsustusel ilmselgelt puudub isiku õigustele jätkuv iseseisev negatiivne mõju. Isegi juhul, kui kohus vaidlustatud vaideotsuse tühistaks, ei saaks see muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ega kohustusi. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muuhulgas tähendab see seda, et kaebus peab olema isiku õiguse kaitseks sobiv st kaebus peab aitama kaasa õiguste kaitsmisele (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. E. Vene, lk 180).
24.Eeltoodust tulenevalt esineb ringkonnakohtu hinnangul seoses asjaoluga, et kaebaja on vanglast vabanenud ja vaidlusalune haldusakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda, alus kaebaja tühistamisnõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
25.Kaebaja on esitanud nõude vangla kohustamiseks selgitada välja kõik asjaolud, mis seonduvad kaebaja 1. augusti 2016 pöördumisega ning nõude vangla kohustamiseks teha muudatused vangla kodukorda nii, et kinnipeetavatel oleks võimalik tõendada kõigi pöördumiste esitamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu; vangistusega seotud asjades näiteks juhtudel, kus kinnipeetav isik on vanglast vabanenud või vahistatust on saanud kinnipeetav (RKHKo 24. aprill 2012 nr 3-3-1-1-12,p 20). Kui kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude (nt kinnipeetavast kaebaja vabanemine) tõttu ei oleks vastustajal kaebuses esitatud kohustamisnõuet enam võimalik täita ja kaebus tuleks pelgalt sellel põhjusel jätta rahuldamata, lasub kohtutel selgitamiskohustus. Sellises olukorras võib kohus anda kaebajale võimaluse nõuet täpsustada või muuta, näiteks minna kohustamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele, kui kaebaja näitab ära põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ning
selgitada kaebajale nõude täpsustamata või muutmata jätmise tagajärgi (RKHKm 14. detsember 2009 nr 3-3-1-77-09, p 12).
26.Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleva vaidluse puhul vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse nõude muutmiseks, sest kaebaja on seoses enda 1. augustil 2016 väidetavalt esitatud pöördumisega käesolevas kaebuses kaebuse eesmärgi saavutamiseks esitanud kõikvõimalikud nõuded s.h tuvastamisnõuded. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebajal tuvastamisnõude esitamisel põhjendatud huvi olemas olla eeskätt kolmel juhtumil: kui isikul on kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (HKMS § 45 lg 2) või kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid. Eelnevalt on ringkonnakohus jõudnud järeldusele, et õigusvastasuse tuvastamise nõuded kahju hüvitamise eesmärgil ei ole lubatavad. Samuti ei näe ringkonnakohus seoses kinnipeetava vanglast vabanemisega õigusvastasuse tuvastamise nõude lubatavust rehabiliteerivatel või preventiivsetel eesmärkidel. Seega ei muudaks kaebuse nõuete muutmine kaebuse eduväljavaateid.
27.Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses poolte võrdsuse tagamisega, kuna vanglat esindab vaidluses jurist. Halduskohus on 29. detsembri 2016 määrusega kaebaja menetlus- ja riigi õigusabi taotluse jätnud tähelepanuta põhjusel, et kohus tagastab kaebuse täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist taotlust sisaldavate avaldustega HKMS § 55 lg 2 mõistes, mistõttu on oluline eristada nende tähelepanuta jätmist ja läbi vaatamata jätmist. HKMS § 55 lg 2 kohaselt tuleb taotlust sisaldavate avalduste puhul puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral avaldus põhjendatud määrusega läbi vaatamata jätta. Kui puudusi ei kõrvaldata muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta. HKMS § 55 lg 3 kohaselt saab jätta läbi vaatamata või tähelepanuta korduvaid avaldusi. Seega ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik jätta taotlusi sisaldavaid avaldusi ilma kohtu põhjendusteta tähelepanuta ning ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016 määruse p 2, jättes J. Reinomäe menetlusabi taotluse riigilõivu maksmisest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks läbi vaatamata, sest kaebus tagastatakse täies ulatuses.
28.Seoses kaebaja esitatud riigi õigusabi taotlusega märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja on korduvalt esitanud erinevatesse kohtuastmetesse kaebusi ning on suutnud neis asjaolusid ja oma seisukohti kirjeldada. Halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad reeglina kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Ringkonnakohus on arvamusel, et käesoleva vaidluse asjaoludel ei võimaldaks kaebuse eesmärki saavutada ka õigusalaste teadmistega isiku poolt esitatu. Kaebaja ei ole tõendanud enda 1. augusti 2016 pöördumise esitamist tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1. Halduskohus on uurimiskohustusest lähtuvalt kogunud (TL 10) vastavaid tõendeid tulemusetult Viru Vanglalt, mistõttu tulenevalt HKMS § 59 lg-st 4 võib kohus hinnata asjaolu kaebaja kahjuks. Kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise otsustamine pole hetkel vajalik, kuna kaebus tagastatakse ja ei ole menetlusse võetud.
29.Eespooltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2016 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, tagastades Jaak Reinomäe kaebuse täies ulatuses HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Agu Timmi
Tanel Saar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.