Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi 14.02.2017, Tartu 3-15-2174 Andrei Kisseljovi kaebus Viru Vangla 19.06.2015. a käskkirja nr 6-3/721-D ja 03.08.2015. a vaideotsuse nr 6-12/172-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsus Andrei Kisseljovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Kisseljov, esindaja Galina Kisseljova Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Andrei Kisseljovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16.03.2017 (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T kinnipeetava Andrei Kisseljovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaaskinnipeetava hooldajana kõrvalabi osutamiseks tagasiulatuvalt alates 06.03.2015-05.06.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
2.Viru Vangla määras 15.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/763-T kinnipeetava A. Kisseljovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.05.2015-19.08.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
3.02.06.2015. a käskkirjaga nr 6-2/883 määras Viru Vangla kinnipeetava A. Kisseljovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kaaskinnipeetava hooldajana kõrvalabi osutamiseks tagasiulatuvalt alates 06.06.2015-05.09.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele.
4.Viru Vangla karistas 19.06.2015. a käskkirjaga nr 6-3/721-D kinnipeetavat A. Kisseljovi kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks katseajaga 6 kuud, kuna 03.06.2015 kella 21.20 paiku keeldus A. Kisseljov täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle koristajana.
5.A. Kisseljov esitas Viru Vanglale vaide 19.06.2015. a käskkirja nr 6-3/721-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 03.08.2015. a vaideotsusega nr 6-12/172-2 A. Kisseljovi vaide rahuldamata.
6.A. Kisseljov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.06.2015. a käskkirja nr 6-3/721-D ja 03.08.2015. a vaideotsuse nr 6-12/172-2 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tegi kaebaja vangla 15.05.2015. a käskkirja kohta avalduse ja selgitas, et ta ei keeldu tööst, vaid ta juba töötab Viru Vangla käskkirja nr 6-2/385-T alusel Andrei Oskolkovi hooldajana ning käskkiri kehtib kuni 05.06.2015 (pikendati kuni 05.09.2015). Nii kaebaja kui ka A. Oskolkov palusid suurendada A. Oskolkovi eest hoolitsemise tasuliste töötundide arvu. Tegelikult töötas kaebaja hooldajana kuni 8 töötundi päevas ja isegi rohkem, sest selleks oli vajadus. 03.06.2015 kell 21.20 keeldus kaebaja koristamast, kuna ta tegi sel ajal tööd Viru Vangla käskkirja nr 6-2/385-T alusel. Valvuri korraldus asuda tööle koristajana oli vastuolus Viru Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T. Kuna kell 22.00 peab kaebaja juba magama, siis 40 minuti jooksul on võimatu täita kõiki kohustusi A. Oskolkovi hooldajana tööjuhendi alusel ja lisaks koristada. Kuna kaebaja pidi töötama hooldajana iga päev vähemalt 8 tundi, siis K4 osakonna koristamine oli ületunnitöö. Ületunnitööks kaebaja nõusolekut andnud ei ole. Lähtuvalt Viru Vangla päevakavast ja kaebaja aktiivsest osavõtmisest töö- ja õppeprogrammidest, tuleb arvestada, et kinnipeetaval peab jääma aega isiklikule hügieenile, raamatu lugemisele, sugulastega telefoni teel suhtlemisele, jalutuskäigule ja muule tegevusele. Veel tuleb arvestada, et Viru Vangla päevakava alusel taasühiskonnastavas tegevuses osalemine toimub ainult kuni kellani 21.50 ja enne magamist pidi kaebaja tegelema isikliku hügieeniga. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 2 2 alusel oli valvuril võimalus kaebaja K4 osakonna koristamisest vabastada, kuna kaebaja kambrist lahkumine oli väga ohtlik A. Oskolkovi jaoks. A. Oskolkov vajab rohkem kaebaja abi ja tegelikult töötab kaebaja hooldajana rohkem, kui temale palka makstakse. Kaebaja läbis aprillist kuni juulini 2015 iga kuu 206,13 õppe- ja töötundi, mis ületab keskmist töökoormust.
HALDUSKOHTU LAHEND
7.Tartu Halduskohus jättis 29.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt 15.05.2015. a käskkirja nr 6-2/763-T vaidlustanud. Kuna kaebajale anti korraldus asuda tööle 03.06.2015, siis sel ajal oli tööle määramise käskkiri kehtiv haldusakt, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kinnipeetav on küll keeldunud käskkirjale allkirja andma, kuid Viru Vangla inspektor-kontaktisik on talle käskkirja tutvustanud. Seega oli kaebaja teadlik, et käskkirja mittetäitmine on õigusvastane ja võib olla distsiplinaarkorras karistatav. Vangla järgis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 30 sätestatut ning ei nähtu HMS § 29 lg-tes 1-3 nimetatud nõuete rikkumist. Kaebajale on teada kohustus alluda vanglaametniku korraldustele. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja keeldus töö tegemisest muudel põhjustel kui tervislikel. Nimelt leidis kaebaja, et ta on juba hõivatud majandustöödega.
Nõustuda ei saa kaebajaga, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus Viru Vangla 09.03.2015. a käskkirjaga nr 6-2/385-T. Vaidlust ei ole selles, et 03.06.2015 kehtis kaebaja suhtes kaks majandustööle määramise käskkirja. Tõendatud ei ole, et kaaskinnipeetava hooldamine oli täiskohaga töö ja koristamise puhul oleks tegemist ületunnitööga. Viru Vangla arsti M. Grigorjeva 27.07.2015. a tõendi kohaselt vajas kinnipeetav A. Oskolkov abistajat kuni 4 tundi päevas kambri koristamisel, toidunõude vastuvõtmisel ja pesemisel, jalutuskäigul, riiete korrastamisel, liikumisel. Ka kaebuses esitatud arvutustest ja Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD) kokkuvõtte väljavõttest ei nähtu, et kaebajat oleks ületunnitöö eest tasustatud. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal seda veel ei tähenda. Asja materjalidest nähtuvalt oli kinnipeetavale võimaldatud piisavalt puhkeaega. Seega ei olnud õigusvastane vanglateenistuja korraldus asuda tööle kella 21.20 paiku. Kaebajale määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Vastustaja rakendas kaalutlusõigust nõuetekohaselt ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. Vastustaja menetles kaebaja distsipliinirikkumist õigusaktides sätestatud korras.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.A. Kisseljov esitas Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli valvuril VangS § 38 p 22 alusel võimalus kaebaja K4 osakonna koristamisest vabastada, kuna kaebaja kambrist lahkumine oli väga ohtlik A. Oskolkovi jaoks ja 09.03.2015. a käskkirja nr 6-2/385-T alusel vastutab kaebaja distsiplinaarkorras töökohustuste ja tööülesannete mittekvaliteetse täitmise või täitmata jätmise eest. Justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 3 lg 3 alusel võiks Viru Vangla arvestada kaebaja soove töökoha valikul. Oluline on rõhutada, et tegelikult töötab kaebaja A. Oskolkovi hooldajana rohkem, kui temale palka makstakse. Ületunnitöö osas pole kaebaja nõusolekut andnud. Vangla tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Koristamise töö on seotud kemikaalidega ja koristaja peab tundma ohutuid töövõtteid.
9.Viru Vangla palub vastuses A. Kisseljovi apellatsioonkaebusele, jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja pädev hindama teise kinnipeetava hooldamisvajadust ja kaebaja ei pea hooldajana töötama rohkem ega täitma rohkemaid tööülesandeid kui vastav käskkiri ette näeb. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esmakordselt välja toonud väljaõppe ja ohutusalase juhendamise argumendi, kuid ei ole seda väidet apellatsioonkaebuse põhjendusega seostanud. Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ja kinnipeetav on kohustatud seda täitma ka juhul, kui peab seda õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks.
Vanglas väljakujunenud tava järgi toimub osakonna koristamine peale õhtust loendust ning oma tööülesannete planeerimisel ja teostamisel pidi kinnipeetav nimetatud asjaoluga arvestama. Vaidlusalusel perioodil ei olnud kinnipeetav hõivatud päeva jooksul ka muude tegevustega peale hooldaja ja koristajana töötamisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane väita, et valvuri korraldus minna tööle koristama oli vastuolus käskkirjaga nr 6-2/385-T. Viru Vangla hooldaja tööjuhendist ning 27.07.2015. a Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendist nähtuvad konkreetsed toimingud, mille tegemisel kohustab kaebaja abistama A. Oskolkovi. Viru Vangla IV üksus ja meditsiiniosakond on koostöös hinnanud nimetatud toimingute tegemiseks vajaminevat aega päevas, s.o 4 tundi. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale spetsiifilist tööd ja töökoormust. A. Oskolkovi hooldaja töökoormuse suurendamine ei ole põhjendatud. Hooldajana töötab kinnipeetav 4 tundi päevas, mistõttu ei ole koristamine käsitletav ületunnitööna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et A. Kisseljovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.01.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et valvuril oli võimalus kaebaja tööst vabastada VangS § 38 lg 22 alusel. VangS § 38 lg 22 sätestab, et kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kaebaja on viidanud sellele, et kaebaja kambrist lahkumine koristustööde ajaks oleks seadnud kaaskinnipeetava A. Oskolkovi ohtlikku olukorda. Nagu nähtub Viru Vangla arst M. Grigorjeva tõendist, vajab A. Oskolkov abi kambri koristamisel, toidunõude vastuvõtmisel ja pesemisel, jalutuskäigul, riiete korrastamisel ja liikumisel jätkuvalt kuni 4 tundi päevas (tl 33). Seega puudub alus väita, et kaebaja lahkumine koristustööde teostamise ajaks oleks ohustanud kaaskinnipeetava tervist.
12.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja võiks arvestada kinnipeetava soove töökoha valikul. Samas arvestades asjaoluga, et kaebaja oli juba kinnitatud tööle kaaskinnipeetava hooldajaks, siis puudus ringkonnakohtu arvates vastustajal võimalus rakendada kaebajat muudele töödele kui koristustöödele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et millegagi ei ole tõendatud asjaolu, et kaaskinnipeetava hooldamine on täiskohaga töö ja koristamise puhul oleks tegemist ületunnitööga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks nõudnud hooldamise eest suuremat töötasu kui 4 tunni eest.
13.Halduskohus on otsuse p-s 21 õigesti rõhutanud, et kaebajale oli tutvustatud tööle määramise käskkirja, samuti koristaja ohutusjuhendit ja koristaja tööjuhendit. Seega on kaebaja alusetult leidnud, et koristajana tööle asumine oleks võinud kahjustada tema tervist. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kaebaja ei ole tema koristajana tööle määramise käskkirja vaidlustanud. Seoses sellega oli selle haldusakti alusel antud korraldus seaduslik ja kaebaja pidi aru saama, et korralduse täitmisest keeldumisel on teda õigus karistada distsiplinaarkorras. Samuti on vastuses kaebaja selgitustaotlusele talle selgitatud, et ta on kohustatud peale hooldamise tegema ka koristustöid (tl 34). Eeltoodu alusel on halduskohus põhjendatult leidnud, et puuduvad alused vaidlustatud haldusakti tühistamiseks.
14.Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.