Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 09.02.2017, Tartu 3-15-1779 Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 26.02.2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP ja 18.03.2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 29.12.2016. a, 30.12.2016. a ja 05.01.2017. a vastused koos lisadega ning Aleksei Pokrase 27.12.2016. a seisukoht.
2.Jätta Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a otsuse resolutsiooni p 1 muutmata.
3.Jätta Aleksei Pokrase menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
4.Jätta Viru Vangla 29.12.2016. a taotlus tõlkekulude väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta Viru Vangla 26.01.2017. a taotlus tõlkekulude väljamõistmiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 13.03.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Viru Vangla otsustas 26.02.2015. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP, juhindudes vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-st 12 ning vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-test 1 ja 2, kohaldada alates 28.02.2015 A. Pokrase suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (VangS § 69 lg 2 p 4); 2) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (VangS § 69 lg 2 p 1); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine (VangS § 69 lg 2 p 3); 4) ohjeldusmeetmete kasutamine selliselt, et olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist panna läbi kambri toiduluugi kinnipeetava kätele peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha (VangS § 69 lg 2 p 5). Käskkirja kohaselt 15.07.2014. a ettekandest nähtub, et A. Pokras 15.07.2014 kella 8.20 paiku hommikusel loendusel ei allunud ametnike korraldustele tõusta loenduse ajaks püsti ja öelda oma nimi ning anda ära lina ja isetehtud silmakate, vaid hakkas ametnikke kõrgendatud hääletooniga sõimama, vehkis kätega, viskas silmakatte valvur M. Lipule vastu turvist ja sülitas valvur A. Jaanile kõhu piirkonda. 28.08.2014. a eriteatest nr 726 nähtub, et A. Pokras 28.08.2014 kella 6.15 ajal, kui valvurid V. Valdre ja A. Käger saatsid kinnipeetavaid jalutuskäigule, mille käigus V. Valdre teostas A. Pokrase läbiotsimist, lõi viimane valvurit rusikaga alakeha piirkonda, tabades tema turvist ning kinnipeetava kambrisse toimetamisel sülitas valvuri poole, tabades isikukaitsejaama. Vangla leidis, et taoline käitumisviis ei ole vanglateenistuse poolt vangistuse üldisi eesmärke järgides aktsepteeritav ja vältimaks edaspidi kuritegude toimepanemist on otstarbekas jätkata A. Pokrase suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
2.Viru Vangla täiendas 18.03.2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 vangla 26.02.2015. a käskkirja nr 6-4/112-K ning otsustas alates 18.03.2015 A. Pokrase suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna lisaks käskkirjas nr 6-4/112-KP märgitule isiklike riiete ja esemete kasutamise keeldu (VangS § 69 lg 2 p 2). Käskkirja kohaselt ei ole kinnipeetav oma käitumist muutnud ja jätkuvalt paneb toime distsipliinirikkumisi. 18.03.2015 ettekande kohaselt kella 8.10 paiku ei allunud A. Pokras valvuri korraldustele püsti tõusta, öelda oma nimi ja tulla trelliukse juurde käeraudade paigaldamiseks, vaid alustas valvuri sõimamist ja ütles, et esimesel võimalusel viskab teda väljaheidetega, kuna on vägivaldselt meelestatud. Vangla märkis, et püüdes piirata A. Pokrase õiguserikkumiste toimepanemist ja kaitsta vanglaametnikke on vajalik kinnipeetavalt võtta ära esemed, millega on võimalik rikkumist toime panna, mistõttu on otstarbekas kohaldada kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna isiklike riiete ja esemete piiramist ning kuna ka pabermaterjalidest on võimalik teha vedelikku pidavat anumat võtta ära ka kõik paberimaterjal.
3.Viru Vangla registreeris 02.04.2015 A. Pokrase vaide-kahjunõude (koostamise kuupäev 26.03.2015), milles ta taotles Viru Vangla 26.02.2015. a käskkirja nr 6-4/112-KP õigusvastaseks tunnistamist. A. Pokras märkis, et 27.02.2015 viskas kontaktisik P. Arge käskkirja nr 6-4/112-KP läbi uksevõre kambrisse ega tõlkinud dokumenti ning seda tegi alles 18.03.2015 kontaktisik M. Varik, seega on teda diskrimineeritud keelelise tunnuse ja rahvusvähemusse kuuluvuse pinnal, millega tekitati kahju tema füüsilisele ja psüühilisele tervisele, alandati tema inimväärikust, solvati au ja rikuti tema õigusi, mistõttu ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. A. Pokras väitis, et ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasjad nr 14922700147 ja 14922700071, mistõttu ei olnud alust VangS § 69 kohaldamise pikendamiseks, seega kohaldas vangla kahekordset karistust, millega rikkus PS § 23 ning alandas tema inimväärikust, tekitas kahju füüsilisele ja psüühilisele tervisele, mistõttu ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.
4.Viru Vangla registreeris 20.04.2015 A. Pokrase vaide-kahjunõude (koostamise kuupäev 15.04.2015), milles ta taotles Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 õigusvastaseks tunnistamist. A. Pokras märkis, et kuna prokuratuur lõpetas tema suhtes kriminaalasjad kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis 17.03.2015 hommikul peksid valvurid teda selle eest, et ta istus kartseris tooli peal, keeldus püsti tõusmast ja ukse juurde tulemast. Veel märkis A. Pokras, et 17.-18.03.2015 enne ja pärast peksmist ei antud talle psühhiaatri ja perearsti poolt välja kirjutatud tablette ega rahusteid ning 17.03.2015 hommikul peksmise käigus lõi ta pea vastu betoonpõrandat, misjärel tugeva peavalu tõttu võis ta käituda ebaadekvaatselt seoses posttraumaatilise sündroomiga. Veel märkis A. Pokras, et 18.03.2015 tõi kontaktisik M. Varik käskkirja nr 6-4/145, millega pikendati ettekirjutust panna tema käed raudu ja keeldu tegeleda kehaliste harjutustega põhjusel, et ta pärast peksmist ebaadekvaatses seisundis viibides ja olukorras, kus valvurid ei andnud talle valuvaigisteid ega rahusteid, samuti madratsit ööl vastu 18.03.2015 ja seejärel ööl vastu 19.03.2015, ilmselt sõimas ebatsensuurselt ja solvas teda peksnud valvureid. A. Pokras leidis, et käskkirjaga nr 64/145 kohaldas vangla topeltkaristust, kuna VangS § 69 ei näe ette keeldu sportimisele ega käeraudade kohaldamist, mis on lisakaristus kartserile ning ka isiklike asjade keelamine on lisakaristus, mis tekitas kahju füüsilisele ja psüühilisele tervisele, alandas inimväärikust, solvas au ja diskrimineeris, millega tekitati mittevaralist kahju summas 10 000 eurot.
5.Viru Vangla jättis 27.05.2015. a vaideotsusega nr 6-16/42-4 rahuldamata A. Pokrase vaide käskkirja nr 6-4/112-KP peale. Vangla märkis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole tegemist karistuse, vaid ennetava meetmega, kuna vangla ei saa ootama jääda õigushüve kahjustust, vaid peab rakendama ennetavaid meetmeid, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole välistatud ega keelatud. Veel märkis vangla, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole seotud kindla ajaga ega A. Pokrase suhtes alustatud kriminaalmenetlustega ning kriminaalmenetluste lõpetamine ei too vanglale kaasa kohustust täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks.
6.Viru Vangla jättis 10.06.2015. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 rahuldamata A. Pokrase vaide käskkirja nr 6-4/145 peale. Vangla märkis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole seotud kinnipeetava suhtes alustatud kriminaalmenetlustega ja kriminaalmenetluste lõpetamine ei too kaasa kohustust julgeolekuabinõude lõpetamiseks ning kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole välistatud ega keelatud. Veel märkis vangla, et täiendavate julgeolekuabinõude näol ei ole tegemist karistuse või süüdimõistva otsusega, vaid vangla julgeolekut kaitsva meetmega, seega ei ole vangla kohaldanud A. Pokrase suhtes kahekordset karistamist.
7.Viru Vangla jättis 29.06.2015. a otsusega nr 6-16/42-5 A. Pokrase 02.04.2015 registreeritud kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vangla hinnangul asjaolu, et kinnipeetav ei valda eesti keelt, ei muuda vangla poolt riigikeeles teostatavaid toiminguid ja vormistatavaid haldusakte õigusvastasteks. Vangla tegi kindlaks, et 27.02.2015 keeldus A. Pokras inspektor-kontaktisik P. Argega suhtlemast käskkirja nr 6-4/112-KP osas ning 18.03.2015 avaldas soovi, et inspektorkontaktisik M. Varik tutvustaks talle käskkirja vene keeles. Vangla märkis, et vaidemenetluse raames leidis tuvastamist käskkirja õiguspärasus ja kaebajale ei ole vangla tegevuse tulemusel kahju tekkinud.
8.Viru Vangla jättis 08.07.2015. a otsusega nr 6-16/54-4 A. Pokrase 20.04.2015 registreeritud kahjunõude rahuldamata. Vangla märkis, et Viru Ringkonnaprokuratuur ei lõpetanud kriminaalasja kuriteokoosseisu puudumise tõttu, vaid 01.01.2015 jõustunud
karistusseadustiku (KarS) muudatuste tõttu, mille kohaselt on KarS § 275 uues redaktsioonis teatud süüteod käsitletavad väärtegudena ning kriminaalmenetluse lõpetamise määruses otsustas prokuröri abi võtta A. Pokrase vastutusele väärteomenetluse korras. Vangla väitel ei allunud kinnipeetav vanglaametniku korraldusele, oli ametnike suhtes agressiivselt meelestatud, väljendas ennast ebatsensuurselt ning osutas vastupanu, mistõttu oli põhjendatud vahetu sunni rakendamine ning 17.-18.03.2015 füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine ei olnud õigusvastane. Vangla tuvastas 06.07.2015. a meditsiinitõendi alusel, et 17.03.2015 väljastati A. Pokrasele valuvaigisti ning arstide poolt ei ole 17.-18.03.2015 kinnipeetavale määratud muid valuvaigistava või rahustava toimega ravimeid. Vangla märkis, et A. Pokraselt võeti ära isiklikud asjad, s.h ravimid, kuid see ei tähenda, et ta ei saanud neid vajadusel kasutada. Vangla viitas, et valvuri A. Loite 06.07.2015. a õiendi kohaselt pakuti kinnipeetavale 17.03.2015 õhtul madratsit, kuid ta ei soovinud madratsile järele minna ning valvuri V. Valdre 18.03.2015. a ettekande nr 620/1339-1 kohaselt pakuti kinnipeetavale 18.03.2015 õhtul madratsit, kuid ta hakkas ametnikku ähvardama füüsilise vägivallaga, mistõttu otsustas valvur julgeoleku kaalutlustel madratsit talle mitte väljastada. Vangla möönis, et ametniku käitumine oli õigusvastane ja vabandas kinnipeetava ees, kuid samas rõhutas, et kinnipeetava enda käitumine ei vastanud vanglas kehtivale korrale ning ta võis minna oma voodivarustusele järgi, kuid ta ei teinud seda. Vangla märkis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole tegemist karistuse, vaid ennetava meetmega, kuna vangla ei saa ootama jääda õigushüve kahjustust, vaid peab rakendama ennetavaid meetmeid juhul, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Vangla väitel leidis vaidemenetluse raames tuvastamist käskkirja õiguspärasus, vangla tegevus ei olnud õigusvastane ja A. Pokrasele ei ole vangla tegevuse tulemusel kahju tekkinud.
9.A. Pokras esitas 09.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla käskkiri nr 6-4/145-KP ja 10.06.2015. a vaideotsus nr 6-12/64-2 ning vangla ametnike tegevus ja tegevusetus. Veel palus kaebaja välja mõista Viru Vanglalt temale tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot. Kaebaja märkis, et kõik faktid, väited, asjaolud ja nõuded on ta esitanud vaides-kahjunõudes 15.04.2015, millele tal ei ole midagi lisada, kuna vangla ei andnud talle tõlget ega tõlki vangla vaideotsuse tõlkimiseks. Kaebaja leidis, et vangla rikkus tema õigusi, diskrimineerides teda keele ja rahvusvähemusse kuuluvuse tunnustel, millega rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) § 13 ja § 14.
10.A. Pokras esitas 25.10.2015 taotluse, milles ta palus koopiat enda kaebusest ning riigi kulul vaideotsuse nr 6-12/64-2 ja käskkirja nr 6-4/145 tõlget ning kohtul ennistada kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg.
11.A. Pokras esitas 12.12.2015 kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et sai 10.03.2015 prokuratuurist vastuse, et tema suhtes vangla poolt fabritseeritud kriminaalasjad on kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetatud, mistõttu vangla kohaldas tema suhtes topeltkaristust, kui lisaks kartserile kohaldas õigusvastaselt VangS § 69. Kaebaja väitel 17.-18.03.2015 enne ja pärast peksmist ei antud talle psühhiaatri ja perearsti poolt välja kirjutatud tablette ega rahusteid ning 17.03.2015 hommikul peksmise käigus lõi ta pea vastu betoonpõrandat, misjärel tugeva peavalu tõttu võis ta käituda ebaadekvaatselt seoses posttraumaatilise sündroomiga. Kaebaja leidis, et käskkirjaga nr 6-4/145 kohaldas vangla tema suhtes topeltkaristust, pannes käed raudu ja keelates spordiga tegelemise ning hoides teda pidevalt üle aasta vangla kartseris, millega rikkus PS § 23. Kaebaja leidis, et VangS § 69 ei näe ette keeldu sportimisele ega käeraudade kohaldamist, mis on lisakaristus kartserile ning samuti on lisakaristus isiklike asjade keeld kartseris. Kaebaja väitel tekitas eeltoodu kahju füüsilisele ja psüühilisele tervisele, alandas inimväärikust, solvas au ja diskrimineeris, millega
tekitati mittevaralist kahju summas 10 000 eurot. Kaebaja märkis, et kuna ta ei saa aru, kas õigusvastasuse tuvastamise nõue vaadatakse läbi eraldi või mitte, siis jätab ta selle küsimuse kohtu äranägemiseks ning tema eesmärgiks on kompensatsiooni saamine. Kaebaja leidis, et kuna vangla ei andnud talle võimalust käskkirja edasi kaevata ja kasutada efektiivseid õiguskaitsevahendeid, siis rikuti EIÕK § 13 ning kuna käskkirja kohaldati koheselt, siis ei ole mõtet nõuda selle tühistamist, vaid ta palus tunnistada käskkiri ja selle alusel kohaldatud karistus õigusvastaseks. Kaebaja märkis, et ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet vaatab kohus läbi teises asjas. Kaebaja leidis, et tema suhtes lisaks kartserile kohaldatud karistus ei ole tema käitumise suhtes proportsionaalne ja seaduslik.
12.Tartu Halduskohus võttis 12.01.2016. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus leidis, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks on talle Viru Vangla haldusaktidega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine ning kuna kahjunõude lahendamine eeldab ka väidetavalt mittevaralist kahju põhjustanud haldusaktide õiguspärasuse hindamist, siis puudub vajaduse eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu käsitles kohus kaebust tervikuna kahju hüvitamise kaebusena. Tartu Halduskohus asus 28.03.2016. a määruses seisukohale, et kaebaja tegelik tahe on nõuda Viru Vangla 26.02.2015. a ja 18.03.2015. a käskkirjadega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
13.Tartu Halduskohus jättis 06.07.2016. a otsusega A. Pokrase kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 2) ning kuulutas menetluse kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid (II kd, tl-d 16-17, 35-36, 5556) puudutavas osas osaliselt kinniseks (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused: 1) Vastustaja on 26.02.2015. a ja 18.03.2015. a käskkirjades piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hädavajalikkust. Vangla on esitanud kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvaks kohaldamiseks, nähtub nii ohuhinnang kui ka asjaolud, mis on muutunud võrreldes varasemate täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning miks tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud seotud ainuüksi kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlustega ning kriminaalmenetluste lõpetamine ja kaebaja väärteomenetluse korras vastutusele võtmine (II kd, tl 21) ei toonud vanglale kaasa kohustust täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks. Ka ei ole keelatud kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kaebaja ise pole pädev oma käitumist hindama. Käskkirjad anti õiguspärases menetluses vormi- ja sisunõudeid rikkumata ja kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused õigusvastasuse tuvastamiseks. Sellest tulevalt on kahju hüvitamise eeldused täitmata. 2) Vastustaja on 26.02.2015. a käskkirjas toodud juhtumitele tuginedes õiguspäraselt leidnud, et oma käitumisega näitab kaebaja, et ta ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele ja isiku kuritegelik mõtteviis on leidnud vanglas väljundi vanglaametnike suhtes solvavate väljendite kasutamises või nende vastu füüsilise ründe toimepanemises. Vangla peab reageerima ja välistama ohu kinnipeetavate ja vanglaametnike elule ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku, mis omakorda tingib vajaduse kohaldada kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Julgeoleku tagamiseks on vajalik eraldada teistest kinnipeetavatest isik, kes võib kasutada vanglaametnike suhtes vägivalda. 3) Vangla on 18.03.2015. a käskkirjas toonud piisavalt kaalutlusi, miks kaebaja suhtes tuli täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Kaebaja on vangistuse ajal olnud süstemaatiline õigusrikkuja. Ainuüksi 17.-18.02.2015 on kaebaja kohta fikseeritud kaheksa intsidenti. Koostatud ettekannete alusel on kaebaja väidetavalt kasutanud ametnike suhtes ähvardavaid, solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, osutanud füüsilist vastupanu, sülitanud ning püüdnud
ametnikke visata erinevate vedelikega. Vanglateenistus ei saa jätta reageerimata, kui kinnipeetav otseselt ähvardab valvurit väljaheidetega visata. Püüdes piirata edaspidi kaebaja õigusrikkumiste toimepanekut ja kaitsta vanglaametnikke, on vajalik kinnipeetavalt ära võtta esemed, millega on võimalik rikkumist toime panna. Lähtuvalt praktilistest juhtumitest ei ole piisav vaid anumate äravõtmine. Kaebaja on püüdnud ametnikke vedelikuga visata ka sokiga. Seega on otstarbekas kohaldada isiklike riiete ja esemete piiramist. Kaebajale etteheidetavad teod on tõendatud Viru Vangla järelevalveosakonna valvurite ettekannetega (II kd, tl-d 56p63). 4) Usutav ei ole kaebaja väide, et talle ei tõlgitud vaideotsust nr 6-12/64-2. Vaideotsusest nähtub, et kaebajale on see kätte antud ja sisu on vene keeles selgitatud (I kd, tl 41p).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.A. Pokras esitas 03.08.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a otsus tühistada ja tema kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus oluliselt kohtumenetluse normi, mis tingis ebaõige otsuse tegemise. Kaebaja väitel ei ole ta kedagi rünnanud, kuid teda on regulaarselt pekstud, ning vangla kasutab tema vastu käeraudu ja VangS § 69 alusetult. Kaebaja leiab, et kohus ei ole erapooletu ja sõltumatu.
15.Viru Vangla esitas 05.09.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a otsus muutmata. Vastustaja väitel on väljamõeldis kaebaja väide, et teda regulaarselt vanglas väärkoheldakse. Vastustaja märgib, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub vanglas kehtivat korda ja tema suhtes on kohaldatud korduvalt VangS §-s 69 sätestatut, kuna ta käitub agressiivselt, s.o ohustab oma käitumisega teisi vanglas viibivaid isikuid.
16.Viru Vangla palus 29.12.2016 vastuses ning 26.01.2017 taotluses kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista viimase 18.03.2015. a pöördumise tõlke kulud summas 40,10 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et A. Pokrase apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ls-st 2 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja apellatsioonkaebuses väidetut, vaidlustab ta ringkonnakohtu hinnangul Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a otsust üksnes resolutsiooni p-i 1 osas, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
19.Asja materjalidest nähtuvalt on A. Pokras esitanud käesolevas asjas halduskohtule kaebuse 09.07.2015 (I kd, tl 2-4, tõlge tl 7) ja kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse 12.12.2015 (I kd, tl 54-57, tõlge tl 59-59p), mille pinnalt on halduskohus kaebuse 12.01.2016. a menetlusse võtmise määruses (I kd, tl 60-61p, p 9) märkinud, et käsitleb kaebust tervikuna kahju hüvitamise kaebusena. Ka märkis halduskohus 28.03.2016. a määruses (I kd, tl 127128p, p 22), et kohtu hinnangul kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt nõudis kaebaja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (käte raudu panemine, spordiga tegelemise keelamine, isiklike asjade kasutamise keeld) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning kaebaja tegelik tahe oli nõuda nii 26.02.2015. a käskkirjaga (I kd, tl 29-31p) kui ka 18.03.2015. a käskkirjaga (I kd, tl 32-33p) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Apellatsiooniastmes on Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a
otsust vaidlustanud üksnes kaebaja, kes ei ole märkinud, et halduskohus oleks tema tahet ebaõigesti tõlgendanud. Ka ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega.
20.Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud, et kõik faktid, väited, asjaolud ja nõuded on ta esitanud vaides-kahjunõudes 15.04.2015. Halduskohus nõudis kaebajalt 16.10.2015. a määrusega (I kd, tl 16-17p) kaebuses puuduste kõrvaldamist, selgitades, et halduskohus ei saa ise sisustada A. Pokrase kaebust kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt, vaid kaebajal tuleb kahjunõuete osas selgelt välja tuua, millise haldusakti või toiminguga talle kahju tekitati ja milles see kahju seisneb, kirjeldada tuleb kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja esitas 12.12.2015 kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta on toonud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendusena välja asjaolud, et vangla kohaldas tema suhtes topeltkaristust, kuna prokuratuur lõpetas kriminaalasjad kuriteokoosseisu puudumise tõttu, 17.18.03.2015 enne ja pärast peksmist ei antud talle ravimeid ja 17.03.2015 hommikuse peksmise käigus lõi ta pea vastu betoonpõrandat, millest tingitud tugeva peavalu tõttu võis käituda ebaadekvaatselt seoses posttraumaatilise sündroomiga ning talle ei võimaldatud kasutada efektiivseid õiguskaitsevahendeid, kuna käskkirjaga määratud karistust kohaldati koheselt. Halduskohus on eeltoodud asjaoludest kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ka juhindunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud tõendeid ebaõigesti või rikkunud kohtumenetluse norme kaebaja kahjuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on käesolevas asjas halduskohus asjakohaselt uurinud, kas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane. Halduskohus leidis otsuse p-s 22, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane, millega nõustub ka ringkonnakohus. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole kedagi rünnanud, kuid teda on regulaarselt pekstud. Asja materjalidest nähtuvalt seondub kaebaja kahju hüvitamise nõue käskkirjas nr 6-4/112-KP intsidentidega 15.07.2014 kella 8.20 paiku ja 28.08.2014 kella 6.15 paiku ning käskkirjas nr 6-4/145 intsidendiga 18.03.2015 kella 8.10 paiku. Kuna eelnimetatud käskkirjades viidatud ettekandeid ja eriteadet ei olnud kohtule esitatud, nõudis ringkonnakohus vastustajalt nende esitamist, mida viimane tegi 29.12.2016. a ja 30.12.2016. a vastustega. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 29.12.2016. a ja 30.12.2016. a vastused koos lisadega. Kaebaja väide, et ta ei ole kedagi rünnanud, ei ole õige, kuna käskkirjas nr 6-4/112-KP märgitud 15.07.2014. a ettekandest (II kd, tl 145) nähtuvalt ei reageerinud kaebaja ametnike korraldustele tõusta loenduse ajaks püsti ja öelda oma nimi ega anda ära lina ja isetehtud silmakate, vaid hakkas ametnikke kõrgendatud hääletoonil sõimama ning silmakatte äravõtmisel hakkas kätega vehkima ja viskas silmakatte valvur M. Lipule vastu turvist ja kambrist välja liikudes sülitas valvur A. Jaanile kõhu piirkonda. Ühtlasi nähtub 28.08.2014. a eriteatest (II kd, tl 150), et läbiotsimise ajal keeras kaebaja ootamatult ümber ja lõi vanemvalvur V. Valdret rusikaga alakeha piirkonda ja kambrisse viimisel sülitas valvuri poole, tabades isikukaitsejaama. Ka käskkirjas nr 64/145 märgitud 18.03.2015. a ettekandest (II kd, tl 146) nähtub, et kaebaja ei allunud valvuri korraldustele püsti tõusta, öelda on nimi ja tulla ukse juurde käeraudade paigaldamiseks, vaid sõimas valvurit ja ähvardas visata valvurit väljaheidetega, kuna on tema vastu vägivaldselt meelestatud. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kaebaja suhtes
täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamist ja täiendamist ebaproportsionaalseks pidada, vaid vangla on põhjendatult kohaldanud kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid preventiivsel eesmärgil, kinnipeetavate ja vangla julgeoleku tagamiseks, nagu halduskohus on asjakohaselt otsuse pdes 27-37 põhjendanud. Käesoleva vaidluse eset arvestades ei ole ringkonnakohtu pädevuses uurida kaebaja väidetavat regulaarset peksmist, mistõttu ringkonnakohus ei analüüsi kaebaja sellekohast väidet.
22.VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Kaebaja väitel kohaldab vangla alusetult tema suhtes VangS §s 69 sätestatud julgeolekuabinõusid, sh ohjeldusmeetmena käeraudu. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Vangla väitel on kaebaja vangistuse ajal olnud süstemaatiline õigusrikkuja. Asja materjalidest nähtuvalt on ainuüksi 17.-18.03.2015 (otsuse p-s 33 ekslikult märgitud 17.-18.02.2015) kaebaja kohta fikseeritud kaheksa intsidenti. Seega on kaebaja käsitletav VangS § 69 lg 1 mõistes süstemaatilise rikkujana, mistõttu on vangla põhjendatult jätkuvalt kohaldanud kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid (s.h käeraudu) preventiivsel eesmärgil, kinnipeetavate ja vangla julgeoleku tagamiseks. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab mittevaralise kahju nõudmiseks esinema nii kahju kui ka haldusorgani õigusvastane tegu, süü teo toimepanemises ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekitatud kahju vahel. Eelnevast tulenevalt ei olnud vangla poolt julgeolekuabinõude kohaldamine õigusvastane, mistõttu ei ole kahju hüvitamise nõude esmane obligatoorne eeldus täidetud ning puudub vajadus analüüsida teiste eelduste esinemist. Seega puudub käesolevas asjas alus kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
23.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus ei ole erapooletu ja sõltumatu. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust kaebajaga nõustuda. Kaebaja väide on põhjendamata. Halduskohus on vaidlustatud otsuses piisavalt selgitanud, miks ta jättis kaebuse rahuldamata ning üksnes kaebuse rahuldamata jätmisest ei saa järeldada, et kohus ei olnud erapooletu ja sõltumatu.
24.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Pokrase apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.07.2016. a otsuse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Ringkonnakohus jätkas 16.08.2016. a määrusega (II kd, tl 104-105p) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lgst 3 jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
26.HKMS § 81 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne
tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. HKMS § 87 lg 2 kohaselt võivad toimikus olla muukeelsed dokumendid vaid tõlkega varustatult, välja arvatud juhul, kui see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestades dokumentide sisu ja mahtu. Ringkonnakohus kohustas 28.11.2016. a määrusega vastustajat esitama kohtule 18.03.2015 kuupäeva kandva venekeelse dokumendi (I kd, tl 36-37p) tõlke. Vastustaja palub 29.12.2016. a vastuses mõista kaebajalt välja tema venekeelse 18.03.2015. a seisukoha tõlkimise kulud. Asja materjalidest nähtuvalt on eelnimetatud venekeelse dokumendi esitanud halduskohtule vastustaja enda 19.10.2015. a vastuse nr 2-6/39621-2 (I kd, tl 22) lisana. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja 29.12.2016. a taotluse tõlkekulude (summas 40,10 eurot) väljamõistmiseks rahuldamata.
27.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Vastustaja on korduva tõlkekulude taotluse esitanud ringkonnakohtule 26.01.2017, milles ta sarnaselt 29.12.2016. a vastuses märgitule taotleb kaebaja 18.03.2015 a seisukoha tõlkekulude hüvitamist. Kuna vastustaja 26.01.2017. a taotlus kordab tema 29.12.2016. a taotlust, siis jätab ringkonnakohus HKMS § 55 lg-st 3 juhinduvalt vastustaja 26.01.2017. a taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.