Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-16-2579/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 08.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1018

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2579

Haldusasi

AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-2579 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul seisneb vangla õigusvastane tegevus selles, et etapeerimise kambrisse paigutatakse isikud põhjendamatult vara, s.o hommikul kell 6.00. Samas toimub etapeerimine Tartusse alles kell 13.00. Kaebaja väitel viibib etapeerimise kambris tihti koos 8 isikut, seal puudub võimalus jalutamiseks ja on külm, sest aken on kogu aeg lahti. Kaebaja eesmärgiks on EIK ja ÜRO poole pöördumine ja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Lisaks võib HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa olla üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Praegusel juhul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks, s.t Tallinna Vangla etapikambrisse paigutamise korralduse muutmiseks ja etapikambri olmetingimuste parandamiseks, tõhusam esitada kohtule kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust (nt muuta etapikambrisse paigutamise korda ja kambri tingimusi) vanglale kaasa ei too. Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav (HKMS § 45 lg 2). Tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust (vangistusseaduse, VangS, § 11 lg 5). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale vaide esitanud ja vangla selle kohta vaideotsuse teinud. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase taotlusega vangla poole ning kui kaebaja vangla otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada sellele vaie ja alles pärast vaide lahendamist (s.t kui vaie jäetakse rahuldamata) või vaide lahendamise tähtaja möödumisel saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole. Tallinna Vangla 17.01.2017 selgitustest nähtuvalt ei ole vangla etapeerimise korraldamisel ja planeerimisel (mis on üksnes vangla töökorralduslik küsimus) vanglas mingeid norme rikkunud. Samuti ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud, mistõttu ei saa talle ka Tallinna Vangla tegevusega olla kahju tekitatud. Nimetatud põhjendusel oleks ilmselgelt perspektiivitu ka kaebaja võimalik nõue kahju hüvitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka sel alusel, et kaebaja soovib tulevikus pöörduda EIK ja ÜRO poole, kuna pelgalt soov pöörduda hiljem EIK ja ÜRO poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4).