Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-16-1523 8. veebruar 2017 Kadri Palm Tautsi talu kaebus tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. veebruari 2016. a otsus nr 12-6/133,
19.veebruari 2016. a otsused nr 12-6/252 ja 12-6/253 ning kohustada PRIA-t tegema 2015. a poolloodusliku koosluse hoolduse toetuse taotluse osas uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Tautsi talu, volitatud esindaja Henno Nurmsalu
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rahuorg Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tautsi talu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. märtsil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tautsi talu esitas 25. mail 2015 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ raames taotluse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks (taotlus nr 110156700491) (tl-d 86-102).
2.Keskkonnaamet kontrollis 13. oktoobril 2015 Tautsi talu hooldatava ala toetusõiguslikke piire. Kontrolli tulemused vormistati kontrollaruandes nr 151282-67-0001 (tl-d 5-7).
3.PRIA määras 10. detsembri 2015. a otsusega nr 12-6/403 Tautsi talule ühtse pindalatoetuse osaliselt summas 10 793 eurot 21 senti (tl-d 53p-54).
4.PRIA määras 10. detsembri 2015. a otsusega nr 12-6/496 Tautsi talule kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt summas 4905 eurot 88 senti (tl-d 55p-56).
5.Keskkonnaamet tagastas 30. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 1-4.1/15/547 Tautsi talu vaide Keskkonnaameti kontrollaruande nr 151282-67-0001 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks uue kontrolli läbiviimiseks (tl-d 16-18). Keskkonnaamet leidis, et kontrollaruande näol on tegemist menetlustoiminguga mitte haldusaktiga ning seda ei saa iseseisvalt vaidlustada.
6.PRIA rahuldas 5. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/133 Tautsi talu poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse osaliselt (tl-d 47p-48p).
7.PRIA tunnistas 19. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/252 kehtetuks PRIA 16. detsembri 2015. a otsuse nr 12-6/496 „2015. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine“ taotleja Tautsi talu osas (p 1); määras osaliselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlejale Tautsi talu lisas näidatud summas 4735 eurot 29 senti (p 2); nõudis tagasi alusetult makstud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlejalt Tautsi talu summas 170 eurot 59 senti (p 3) (tl-d 49p-50).
8.PRIA tunnistas 19. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/253 kehtetuks PRIA 10. detsembri 2015. a otsuse nr 12-6/403 „2015. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaline määramine“ taotleja Tautsi talu osas (p 1); määras osaliselt ühtse pindalatoetuse taotlejale Tautsi talu lisas näidatud summas 9663 eurot 76 senti (p 2); nõudis tagasi alusetult makstud ühtse pindalatoetuse taotlejalt Tautsi talu summas 1129 eurot 45 senti (p 3) (tl-d 51p-52).
9.Tautsi talu esitas 7. märtsil 2016 vaide PRIA otsusele nr 12-6/133 ja 29. märtsil 2016 vaide PRIA otsustele nr 12-6/253 ning nr 12-6/252 (tl-d 9, 20-21).
10.PRIA pikendas 8. aprilli 2016. a teatega nr 12-4/16/176-1 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133 peale esitatud vaide läbivaatamise tähtaega (tl 104).
11.PRIA pikendas 9. mai 2016. a teatisega nr 12-4/16/176-2 5. veebruari 2016. a otsuse nr 126/133 peale esitatud vaide läbivaatamise tähtaega (tl 39).
12.PRIA jättis 28. juuni 2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/215-2 rahuldamata 29. märtsil 2016 esitatud vaide otsustele nr 12-6/252 ja 12-6/253 (tl 45-46).
3-16-1523
13.Tautsi talu esitas 28. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133 ning 19. veebruari 2016. a otsuste nr 12-6/252 ja 12-6/253 peale (tl-d 1-3).
14.Tartu Halduskohus jättis 1. augusti 2016. a määrusega kaebuse käiguta andes kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase volikirja esitamiseks tähtaja (tl 60). Kaebaja kõrvaldas puudused 3. augustil 2016 (tl 62).
15.PRIA jättis 4. augusti 2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/176-3 rahuldamata Tautsi talu
7.märtsil 2016 esitatud vaide PRIA 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133 peale (tl-d 69-70).
16.Tartu Halduskohus jättis 24. augusti 2016. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl-d 72-73). Kaebaja kõrvaldas puudused 25. augustil 2016 (tl-d 76-77).
17.Tartu Halduskohus võttis 30. augusti 2016. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PRIA ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl-d 79-80).
18.PRIA esitas 27. septembril 2016 vastuse kaebusele (tl-d 82-84).
19.Tartu Halduskohus kaasas 29. septembri 2016. a määrusega menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti, kohustas Keskkonnaametit esitama kirjaliku arvamuse kaebusele ning kohustas kaebajat ja vastustajat esitama kohtule täiendavaid tõendeid (tl 110).
20.Kaebaja ja vastustaja esitasid 10. oktoobril 2016 nõutud dokumendid (tl-d 115-124).
21.Keskkonnaameti arvamus kaebusele saabus kohtusse 12. oktoobril 2016 (tl-d 126-128).
22.Kaebaja esitas kirjalikus menetluses 5. detsembril 2016 täiendavad seisukohad (tl-d 147148) ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid (tl-d 150-153). Kaebaja esitas
23.Kaebaja taotleb PRIA 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133, 19. veebruari 2016. a otsuste nr 12-6/252 ja 12-6/253 tühistamist ning kohustamist PRIA-t tegema 2015. a poolloodusliku koosluse hoolduse toetuse taotluse osas uus otsus, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
23.1.Kaebaja seisukohalt vastab pindala 4,80 ha toetusõigusliku maa nõuetele, kuna seda on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. 2015. a kontrolli käigus ei kontrollitud karjatamist. Kaebaja arvates on ekslik kontrollija subjektiivsel hinnangul arvata mittetoetusõiguslikuks kõrgema rohususega alasid, kusjuures ei hinnata, kas alad on 1⁄4 osas madalamaks söödud. Läbiviidud kontrollid peavad vastama vastavatele juhistele ning kontrollida saab üksnes neid asjaolusid, mida vastav kontrolli läbiviija on pädev kontrollima.
23.2.PRIA on vaideotsuses selgitanud, et piisav on karjatamiskohustuse täitmiseks tuvastada, et taimkate on 50 % ulatuses 1⁄4 võrra kohapeal kasvava taimkatte kõrgusest madalamaks söödud. Seda peaks hindama läbiviidav visuaalne kontroll. PRIA vaideotsuse selgitus ei ole asjakohane, kuna antud juhul peab lähtuma teise haldusorgani antud selgitusest. Paraku ei ole Keskkonnaameti kontrolliaruanne ja käskkiri vaidlustatavad, mistõttu kaebajal ei ole
3-16-1523 võimalust seal toodud väiteid selgitada ja parandada koos vastava haldusorganiga, küll aga saab lähtuda nendes dokumentides sisalduvatest selgitustest ja põhjendustest.
23.3.Kaebaja arvates on kontrollaruande koostaja ajanud segi keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määruse nr 62 "Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad" alusel sõlmitud loodushoiutoetuse lepingu nr PV 17-2.3/15/16, mille sisuks oli poolloodusliku koosluse puhastamine tihedast pilliroost 47,98 ha täitmise kontrolli ja maaeluministri määruse "Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus" § 5 nõuded. Kaebaja tugineb oma väites Keskkonnaameti käskkirja nr.1-4.1/15/547 p-s 4.3.5 toodule, kus selgitatakse, et vaidlusaluse kontrolli käigus põhitegevuse (karjatamine) elluviimise nõuete täitmist ei kontrollitud. Kuna Keskkonnaameti kontrolli käigus karjatamist poollooduslikul kooslusel ei hinnatud, siis puudub alus kontrollaktis väita, et roostikku pole viimase aasta jooksul karjatatud.
23.4.Kooslus nr 52744790910 on jaotatud 5 eraldi kopliks. Niidu-kuremõõga, emaputke ja ahtalehilise ängelheina leviku tagamiseks karjatab taotleja järgnevatel aastatel erineva algusajaga, mis tagab kaitsealuste liikide seemnete valmimise ja populatsiooni edaspidise leviku. Tulenevalt eeltoodust võib jääda mulje, et hilisema algusega karjatamise aastal pole hooldamine tagatud ideaalselt, kuigi 50 % madalmurusus on tagatud. Poollooduslike koosluste taastamisel ja hooldamisel on oluline silmas pidada, milliste loodusväärtuste alalhoidmiseks seda tegevust tuleb läbi viia. Erinevad liigid ja erinevad väärtused ning keskkonnatingimused võivad nõuda erisuguseid lahendusi. Keskkonnaamet ei lähtu hooldusnõuete kinnitamisel Häädemeeste Vallavalitsuse ERDF projekti "Luitemaa LK kaitsekorralduskava rakendamise I etapp" raames koostatud
PIIRUMI
HOOLDUSPIIRKONNA rannaniitude HOOLDUSKAVA 2007 - 2011 toodud hooldamise põhimõtetest. Kooslus nr 52744790910 asub Luitemaa looduskaitseala Piirumi sihtkaitsevööndis, kus puudub kaitsekorralduskava. Antud ala on hinnatud Eesti üheks suuremaks niidu-kuremõõga kasvualaks, mis on teise kategooria kaitsealune taimeliik, mis ei kasva madalmuruses taimekoosluses.
24.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
24.1.Kaebaja hinnangul on kohapealse kontrolli tulemused äärmiselt subjektiivsed. Vastustaja rõhutab, et kontrolli läbi viinud inspektor ainult fikseerib ja protokollib maa-alade erinevad seisundid kontrollimise hetkel, teeb kontrollitud maa-aladest fotod ja teostab mõõtmised erinevas seisundis maade pindade täpsemaks kindlaks määramiseks. Kuivõrd kontrollaruanne ei ole haldusakt vaid toiming, kuna selles ainult fikseeritakse kohapealse kontrolli tulemus, ei saa kontrollaruannet teha kaalutlusõiguse alusel ning see ei saa olla kaalutlusvigadega. Kuigi kaebaja väidab, justkui oleks kohapealses kontrollis olukorra fikseerimisel tehtud viga, ei ole kaebaja tegelikult peale paljasõnaliste väidete tõendanud aruandes sellise vea olemasolu, mis annaks aluse kahelda kontrolli tulemuste õigsuses ning lõppjäreldustes. Antud seisukohta toetab ka ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-07-53, milles kohus kirjutab: “Kontrollaruandes fikseeritakse muuhulgas kohapealse kontrolli tulemused, so fikseeritakse reaalne olukord ning seda võidakse tõendina arvestada toetuse määramisel või võidakse ka vajadusel läbi viia täiendav kontroll.” Kohus on viidatud haldusasjas korduvalt rõhutanud, et kontrollaruannet ei saa teha kaalutlusõiguse alusel, täpsustades, et kontrollaruandes võivad olla vead kohapealse kontrolli teostamisel, kuid nagu ka antud juhul ei ole kaebaja tõendanud aruandes selliste vigade olemasolu. Seega on kaebaja väited paljasõnalised ja vastuolus ka asjas kogutud tõenditega.
3-16-1523
24.2.Ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust rakendatakse siseriiklikult Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) sätete ning maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuse saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) sätete alusel. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tingimused ja kord on sätestatud maaeluministri 22. jaanuari 2015. a määrusega nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38). Määruse nr 32 § 7 kohaselt, kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisalal, kas määruse nr 32 asjakohaseid nõudeid või määruses nr 38 esitatud poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid. Vastustaja on kaebajale vaidemenetluse käigus selgitanud ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise ja saamise nõudeid ning seda, milliseid toetuse saamiseks sätestatud nõuete rikkumisi on kaebaja osas tuvastatud. Kaebaja hinnangul on endiselt ühtse pindalatoetuse ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse hooldusnõuded täidetud, kuna ala on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Antud juhul on tegemist kaebaja subjektiivse arusaamaga või suutmatusega mõista antud selgituste sisu.
24.3.Õigusaktides on kirjas kriteeriumid, mille kohaselt saab toetusnõuetele vastavaks lugeda üksnes sellise muul viisil (antud juhul karjatamine) hooldatud põllumajandusmaa. Määruse nr 38 § 5 lg 6 p-i 7 kohaselt arvatakse toetusõigusliku maa hulka roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Eeltoodut peab olema võimalik visuaalselt tuvastada, hinnates loomade poolt söödud taimkatte kõrgust. Kuivõrd Keskkonnaameti poolt läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majapidamisüksuses oleval poolloodusliku koosluse nr 52744790910 alal nr 5 (103,82 ha) ei olnud pilliroog (s.o roostik) vähemalt 50 % ulatuses loomade poolt 1⁄4 võrra madalamaks söödud, ei saanud taotletud alale jäävat roostikku (7,05 ha) toetusõigusliku maa hulka arvata. Kuna poollooduliku kooslusega nr 52744790910 kattuvale massiivile nr 52744785486 oli taotletud ka ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, viis PRIA 28. detsembril 2015. a läbi täiendava halduskontrolli ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõigusliku pindala kindlaks määramiseks. Kuivõrd taotluses märgitud põld nr 26 (massiivil 52744785486) ei olnud osaliselt määruses nr 32 ega määruses nr 38 sätestatud nõuetele vastavalt hooldatud, arvati puitunud pillirooga ala, so 4,80 ha, ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõiguslikuks pindalast välja. Vaidlusalusel põllumajandusmaal tuvastatud hooldustaseme ebapiisavusest saab järeldada, et kaebaja ei ole teinud jõupingutusi tagamaks nõude täitmist kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaadel, mistõttu ongi nimetatud asjaolud toonud kaasa vaidlusaluste haldusaktide andmise ning kaebaja taotletud toetuste vähendamise. Tartu Halduskohus on samuti oma otsuses asjas nr 3-15422 asunud seisukohale, et: „Poolloodusliku kooslusel hooldamise toetuse taotlejana on taotlejale pandud kohustus tulemuse saavutamiseks. Ainuüksi asjaolust, et rohumaadel on loomi karjatatud ei piisa kohustuse täitmiseks.“ See, et karjatamine oli läbi viidud kaebaja väidetel piisaval määral, ei oma mingit tähtsust, kuna seda ei olnud võimalik visuaalselt terve vaidlusaluse ala ulatuses tuvastada.
24.4.Kaebaja hinnangul on kontrollaruande koostaja ajanud segi loodushoiutoetuse lepingu nr PV17-2.3/15/16 täitmise kontrolli ning määruse nr 38 § 5 nõuded. Keskkonnaamet teostas kaebaja majapidamisüksuses toetusõigusliku pindala mõõtmise poollooduliku koosluse nr 52744790910 alal nr 5. Algne kontrolli eesmärk tulenes vajadusest kindlaks teha loodushoiutoetuse lepingu tingimuste täitmine. Kuna samale alale oli taotletud ka
3-16-1523 poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, fikseeriti kontrollaruandes poolloodusliku toetuse raames ka koosluse ala toetusõiguslik pindala. Vastuseks kaebaja väitele, justkui oleks kontrollaruande koostaja ajanud segi määruse nr 62 alusel sõlmitud loodushoiutoetuse lepingu ja määruse nr 38 § 5 nõuded, rõhutab vastustaja veelkord, et läbi viidud kohapealne kontroll hõlmas mõlemat.
24.5.Määruses nr 38 sätestatud toetuse andmise tingimustes tuleb eristada maa toetusõiguslikkuse nõudeid ning põhitegevuse (sh karjatamise) nõudeid. Kuivõrd maa toetusõiguslikkuse nõuete kohaselt saab roostiku toetusõigusliku maa hulka arvestada ainult juhul, kui seda on viimase aasta jooksul karjatatud või niidetud, siis hinnatakse ala toetusõiguslike piiride määramisel karjatamist või karjatamata jätmist ainult konkreetse pilliroostunud ala ulatuses. Põhitegevuse nõuete (sh karjatamise) mitte kontrollimine kogu pindalatoetuste- ja maksetaotluses deklareeritud pindala ulatuses ei välista toetusõiguslikkuse nõuete kontrollimist toetusõigusliku pindala välja selgitamiseks. Kaebaja hinnang, mille kohaselt on ekslik kontrollija subjektiivsel hinnangul arvata mittetoetusõiguslikuks kõrgema rohususega alasid, hindamata alade 1⁄4 osas madalamaks söömist, on paljasõnaline ning eksitav. Ka Tartu Halduskohus on otsuses nr 3-15-422 asunud seisukohale, et „Karjatamisega saavutatav tulemus ei ole küll ühtluse mõttes võrdväärne niitmisel saavutatavaga, kuid kohtul ei ole kahtlust, et pädeva asutuse spetsialist on võimeline teostama asjakohast kontrolli ning vaatluse teel tuvastama kohustuse rikkumise või täitmise.“ Vastustaja rõhutab, et kohapeal tehtud fotod tõendavad ilmekalt ala osaliselt hooldamata jätmist. Samuti ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud, et asjas esitatud fotod on tehtud vaidlusalusel maa-alal 13. oktoobril 2015. a ega tõendanud vaidlusaluse ala seisundi erinemist Keskkonnaameti poolt fikseeritud seisundist.
24.6.Asjaolu, et Keskkonnaamet ei lähtu hooldusnõuete kinnitamisel kaebuse punktis neli toodud hoolduskavast, ei oma antud juhul tähtsust, kuna viidatud hoolduskaval puudub määrusest nr 38 lähtuvalt piisav seadusandlik jõud sellele tuginedes hooldamise nõuete määramiseks (vt vaideotsuse nr 12-4/16/176-3 p 11). Lisaks rõhutab vastutaja veelkord, kuivõrd kooslus nr 52744790910 asub niidu-kuremõõga kaitsealal, kus hetkel puudub kaitsekorralduskava, tuleb hooldamise tingimuste määratlemisel ning täitmisel seda enam lähtuda hooldamise toetuseid reguleerivatest määrustest.
24.7.Seoses kaebaja etteheitega PRIA poolse vaidemenetluse korra rikkumise osas selgitab vastustaja, et pikendas Tautsi talu otsusele nr 12-6/133 esitatud vaide läbivaatamise tähtaega HMS § 41 alusel kuni 1. augustini 2016. a. Vaide läbivaatamise pikendamise põhjus tulenes ühel ajal esitatud vaiete paljususest. Vastustaja on seisukohal, et HMS §-s 41 sätestatu rõhutab haldusorgani kohustust teavitada taotlejat menetlustähtaja ületamise põhjustest ning anda teada haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäoline aeg. Seega ei sätesta HMS § 41 haldusorganile vaide lahendamise pikendamisel piiranguid seni, kuni taotlejat teavitatakse vaide lahendamise tähtaja pikendamisest viivituseta ehk enne selleks seaduses ettenähtud tähtaja lõppu. Lisaks eeltoodule, ei ole seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamine õigusvastane, kui viivitus on tingitud asutusest sõltumatutest asjaoludest, nagu lahendatavate asjade arv ning keerukus ühelt poolt ning selle töö tegemiseks ettenähtud ametnike arv ning kompetentsus teiselt poolt. Ka Riigikohus on oma 9. juuni 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-8-16 asunud seisukohale, et HMS § 41 ei välista haldusakti andmist pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist, kuid nõuab, et sellisel juhul teavitataks isikut ja selgitataks viivituse põhjusi. Kuna vastustaja on kaebuse esitajat vaide lahendamise tähtaja pikendamisest nõuete kohaselt teavitanud ja HMS § 41 näeb ette PRIA-le õiguse pikendada taotleja vaide lahendamist, siis on kaebuse esitaja põhjendus, et PRIA on rikkunud vaidemenetluse korda alusetu. Vastustaja märgib täiendavalt, et käesolev hilinemine vaideotsuse tegemisel oli küll vaide läbivaatamise tähtaja ületamine, kuid selline tegevus ei saanud tekitada kaebajale pöördumatut kahju.
3-16-1523
25.Keskkonnaamet ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, esitades järgmised põhjendused.
25.1.Kaebuse esitajat on ala hooldamiseks juhendatud ning ta on teadlik määruse nr 38 ala hooldamise ja toetusõigusliku ala nõuetest. Kui ala hooldamiseks taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, siis tuleb toetuse raames täita nõudeid, mis on hooldatud alale määratud (ehk määrusest nr 38 tulenevad nõuded).
25.2.Kuna määruse nr 38 § 5 lg 6 p-s 7 (kuni 28. aprillini 2016 kehtinud redaktsioonis) ei ole niitmise ega karjatamise nõuet täpsustatud, luges Keskkonnaamet roostiku toetusõiguslikuks juhul, kui see on 2015. a 1. oktoobriks karjatatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete kohaselt, s.o vastab määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud nõuetele (s.t karjatamise tulemusena peab olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal viibinud ja toitunud ning et taotletud alal on vähemalt 50 % ulatuses rohttaimestu madalaks söödud). Kuna pilliroog on rohttaim, kohaldusid ka sellele määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud poolloodusliku koosluse karjatamise nõuded, vastasel juhul ei oleks tagatud toetuse saamise eesmärk – hooldatava poolloodusliku koosluse hea seisundi säilimine.
25.3.Õigusselguse huvides muudeti 22. aprilli 2016. a maaeluministri määruse nr 24 §-ga 8 määruse nr 38 § 5 lg 6 p-i 7 ning sõnastati see järgmiselt: „roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või § 10 lõikes 3 sätestatu kohaselt karjatatud.“ Nimetatud muudatus teeb üheselt mõistetavaks, et määruse nr 38 mõttest lähtuvalt saab lugeda poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse raames karjatatuks vaid sellist roostikku, kus karjatamise tulemusena on 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 % ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
25.4.Asjaolu, et Keskkonnaamet vaidlusaluse kontrolli käigus põhitegevuse (karjatamine) elluviimise nõuete täitmist ei kontrollinud, ei mõjuta toetusõigusliku maa määratlemist vastavalt määruse nr 38 § 5 lg-s 6 sätestatule. Pilliroostunud ala toetusõiguslikkuse määramisel hinnatakse karjatamise tõhusust ainult sama pilliroostunud ala ulatuses. Ülepinnalise karjatamise hooldusnõude täitmise kontrollimisel vaatab Keskkonnaamet maa-ala karjatamise kvaliteeti kogu taotletud maa-ala ulatuses. Vaidlusaluses kontrollaruandes puudub hinnang selle kohta, kas ülepinnaliselt oli määrus nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud karjatamise nõue täidetud või mitte. 13. oktoobril 2015 läbiviidud kontrolli käigus tuvastati vaid poolloodusliku koosluse toetuse taotletud ala toetusõiguslik pindala.
25.5.Kohapealset kontrolli teostav isik ei saa lähtuda ainult põlluraamatu kannetest. Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks. Toetusõigusliku pindala määramisel ei olnud vaja põlluraamatut kontrollida.
25.6.Isegi juhul, kui karjatamiskohustuse täitmine kogu taotletud ala lõikes on täidetud, ei mõjuta see toetusõigusliku maa määratlemist vastavalt määruse nr 38 § 5 lg-s 6 sätestatule. Ala toetusõigusliku pindala määramist tuleb eristada määruse nr 38 4. ptk-s sätestatud põhitegevuse elluviimise nõuete täitmisest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26.Tautsi talu esitas kaebuse PRIA 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133, 19. veebruari 2016. a otsuste nr 12-6/252 ja 12-6/253 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks tegema 2015. a poolloodusliku koosluse hoolduse toetuse taotluse osas uus otsus.
3-16-1523
27.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, ega pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
28.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 67 lg 2 sätestab, et maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi toetuse andmise tingimused) kehtestab kooskõlas arengukavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. Selle sätte alusel on maaeluminister 22. aprillil 2015 vastu võtnud määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38). Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 10 „Põllumajanduse keskkonnaja kliimameede” tegevuse liigi „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” raames antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise tingimused ning kord (määruse nr 38 § 1).
29.PRIA 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133 kohaselt taotles Tautsi talu (taotlus nr 110156700491) 105,63 hektarile poolloodusliku koosluse hooldamise toetust muu niidu karjatamise eest summas 15 844 eurot 50 senti; kindlaksmääratud pindala oli 98,58 hektarit, mis teeb toetussummaks 14 787 eurot; toetust vähendati taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse (7,05 hektarit) võrra; taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus ühikumääragrupis oli suurem kui 3 % või 2 hektarit kindlaksmääratud pindalast. Toetust vähendati ühikumääragrupis tuvastatud pindala erinevuse kahekordses ulatuses. Seetõttu määrati kaebajale ja suunati väljamaksmisele poolloodusliku koosluse hooldamise toetus summas 12 672 eurot.
30.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja kinnitas PRIA-le esitatud taotluses nr 110156700491
20.mail 2015, et poolloodusliku koosluse nr 52744790910 ala nr 5 puhul on poolloodusliku koosluse tüübiks muu niit (s.t mitte puisniit, kadakatega niit ega puiskarjamaa); koosluse pindala on 103,82 hektarit (kokku oli erinevate koosluste pindala 105,63 ha: kooslus nr 52744685251 0,4 ha; kooslus nr 52744676219 1,07 ha; kooslus nr 52744754784 0,34 ha); koosluse hooldamise võte on karjatamine (s.t mitte niitmine) (tl 90). Keskkonnaameti spetsialistid kontrollisid taotluse nr 110156700491 raames 13. oktoobril 2015 Tautsi talu hooldatava ala toetusõiguslikke piire. Kontrolli tulemused vormistati kontrollaruandes nr 151282-67-0001 (tl-d 5-7). Kontrollaruande lisas "Poollooduslike koosluste alade kontrollleht" on selgitatud, et koosluse nr 52744790910 alal nr 5 on taotletud/parandatud pind 103,82 ha, toetusõiguslik pind 96,77 ha (tl 6). Seega on vahe 7,05 ha (103,82-96,77). Kontrollaruande lisas selgitati, et "alal kontrolliti "Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse" määruse kohaselt antud ala toetusõiguslikke piire. Toetusõigusliku ala hulka ei arvestatud puitunud pillirooga alad (vastavalt määruse § 5 lg 6 p 7 järgi on toetusõiguslik roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud)." (tl 6). Kaebaja on seisukohal, et kogu koosluse ulatuses on loomad roostiku madalamaks söönud, s.h ka liigniisketel aladel.
31.Seega on poolte vahel vaidlus mh selles, kas kaebaja taotles toetust alale, mida ei saanud toetusõigusliku ala hulka arvata. Selleks on vaja vastata küsimusele, kas kooslusel olnud roostikku oli viimase aasta jooksul karjatatud.
32.Määruse nr 38 § 5 lg 6 p 7 sätestas kuni 28. aprillini 2016 kehtinud redaktsioonis, et toetusõigusliku maa hulka arvatakse roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Järelikult roostikku, mis nimetatud nõudele ei vasta, toetusõigusliku maa hulka ei arvata. Määruse nr 38 seletuskirjas on rõhutatud, et „Silmas tuleb pidada, et kui roostik on
3-16-1523 rohkem kui aasta majandamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik.“
33.Kuna koosluse nr 52744790910 ala nr 5 hooldamise võte oli kaebaja kinnitusel karjatamine ja Keskkonnaamet ei olnud väljastanud kaebajale niitmise luba, oli kaebaja kohustatud tagama loomade karjatamise kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses. Seetõttu pole asjakohane ka kaebaja selgitus, et roostikuga alade spetsiifikast tulenevalt (valdavalt liigniisked alad) ei ole võimalik kogu maa-ala traktoriga ühtlaseks niitmine.
34.Keskkonnaamet selgitas kaebajale 30. detsembri 2015. a käskkirjas nr 1-4.1/15/547, et kuna määruse nr 38 § 5 lg 6 p-s 7 ei ole niitmise ega karjatamise nõuet täpsustatud, loeb Keskkonnaamet roostiku toetusõiguslikuks juhul, kui see on 2015. a 1. oktoobriks karjatatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete kohaselt, s.o vastab määruse nr 38 §-s 10 sätestatud nõuetele (tl 18). Ka PRIA on 4. augusti 2016. a vaideotsuses nr 12-4/16/176-3 leidnud, et rakendatavate nõuete selguse tagamiseks kohaldatakse analoogia korras määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatut (tl 69p). Kohus nõustub selle seisukohaga. Määruse nr 38 § 10 lg 3 sätestas, et karjatamise tulemusena peab olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal viibinud ja toitunud ning et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud. Analoogia korras määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud poolloodusliku koosluse karjatamise nõude kohaldamine tagab rakendatavate nõuete selguse ja läbipaistvuse ning taotlejate võrdse kohtlemise. Keskkonnaamet selgitas kaebajale, et praegusel juhul ei olnud pilliroog (s.o roostik) vähemalt 50 % ulatuses loomade poolt 1⁄4 võrra madalamaks söödud, seetõttu ei saanud taotletud alale jäävat roostikku (7,05 ha) toetusõigusliku maa hulka arvata. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.
35.PRIA on otsuses nr 12-6/133 selgitanud, et toetust vähendatakse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra. Seejuures on PRIA viidanud määruse nr 38 §-le 19, mis sätestas, et PRIA otsustab toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras. Samuti selgitas PRIA, et toetuse vähendamise aluseks on määruse nr 640/2014 art 19 lg 1, mis näeb ette halduskaristuse üledeklareerimise korral. Seega ei nähtu PRIA otsusest nr 12-6/133, et toetusõiguslikku ala 7,05 hektarit vähendati põhjusel, et roostikku ei olnud karjatatud. Samuti ei nähtu PRIA otsusest muid kaalutlusi.
36.Otsuse puudulik põhjendamine ei too samas kaasa PRIA otsuse nr 12-6/133 õigusvastasust. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2013. a otsusest nr 3-3-1-77-12 ja 10. aprilli 2014. a otsusest nr 3-3-1-16-14 tuleneb, et PRIA asjades on piiratud põhjendamiskohustus, kuna taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 110 lg 1). PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Kohtu hinnangul on PRIA käesolevas asjas vaideotsuses põhjendamiskohustuse täitnud.
3-16-1523
37.PRIA viitab 4. augusti 2016. a vaideotsuses sellele, et määruse nr 38 § 5 lg 6 p-le 7 mittevastavuse tuvastas Keskkonnaamet. Nii selgitab PRIA, et „Kuivõrd Keskkonnaameti poolt läbiviidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et vaide esitaja majapidamisüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 52744790910 ala nr 5 (103,82 ha), millele oli taotletud „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, ei olnud vähemalt 50% ulatuses loomade poolt 1⁄4 võrra madalamaks söödud, ei saanud taotletud alale jäävat roostikku (7,05 ha) toetusõigusliku maa hulka arvata.“ (tl 69p).
38.Kaebaja hinnangul on Keskkonnaameti kontrolli tulemused äärmiselt subjektiivsed. Vastustaja seevastu rõhutab, et kontrolli läbi viinud inspektor ainult fikseerib ja protokollib maa-alade erinevad seisundid kontrollimise hetkel, teeb kontrollitud maa-aladest fotod (tl-d 105-106) ja teostab mõõtmised erinevas seisundis maade pindade täpsemaks kindlaks määramiseks. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et asjas esitatud fotod on tehtud vaidlusalusel maatükil 13. oktoobril 2015. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi kaebaja väidab, justkui oleks kontrollimisel olukorra fikseerimisel tehtud viga, ei ole kaebaja peale paljasõnaliste väidete tõendanud aruandes sellise vea olemasolu, mis annaks aluse kahelda kontrolli tulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. Kaebaja on küll korduvalt nentinud, et Keskkonnaameti kontrolliaruanne ja käskkiri ei ole vaidlustatavad, mistõttu kaebajal ei ole võimalust seal toodud väiteid selgitada ja parandada, kuid ei ole välja toonud, mida konkreetselt ta ette heita tahab. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et asjaolu, et karjatamine oli kaebaja väitel läbi viidud piisaval määral, ei oma mingit tähtsust, kuna seda ei olnud võimalik visuaalselt terve vaidlusaluse ala ulatuses tuvastada.
39.PRIA tunnistas 19. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/252 osaliselt kehtetuks oma varasema, 16. detsembri 2015. a otsuse nr 12-6/496. Osaliselt kehtetuks tunnistatud otsusega nr 12-6/496 määras PRIA ja suunas väljamaksmisele kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse Tautsi talule summas 4905 eurot 88 senti (tl 56). PRIA selgitas otsuses nr 12-6/252, et „PRIA ei ole ekslikult arvestanud 13.10.2015 teostatud kohapealse kontrolli tulemusi. 13.10.2015 kohapealses kontrollis tuvastati, et põllul nr 26 on 4,80 ha ulatuses puitunud pilliroo ala, mis ei ole ühtse pindalatoetuse toetusõiguslik ja millega esialgses otsuses ei arvestatud.“ (tl 49p). Sellest tulenevalt oli taotletud pind 137,42 ha, aga toetuse maksmise aluseks olev toetuse kindlaksmääratud pindala 132,62 ha (vahe 4,80 ha). Kuna taotletud pind vähenes, vähenes ka summa, mida toetusena välja maksta. Seetõttu nõudis PRIA otsusega nr 12-6/252 tagasi alusetult makstud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse summas 170 eurot 59 senti.
40.PRIA tunnistas 19. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/253 osaliselt kehtetuks ka oma varasema, 10. detsembri 2015. a otsuse nr 12-6/403. Osaliselt kehtetuks tunnistatud otsusega nr 12-6/403 määras PRIA ja suunas väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse Tautsi talule summas 10 793 eurot 21 senti (tl 54). PRIA selgitas otsuses nr 12-6/253, et „PRIA ei ole ekslikult arvestanud 13.10.2015 teostatud kohapealse kontrolli tulemusi. 13.10.2015 kohapealses kontrollis tuvastati, et põllul nr 26 on 4,80 ha ulatuses puitunud pilliroo ala, mis ei ole ühtse pindalatoetuse toetusõiguslik ja millega esialgses otsuses ei arvestatud.“ (tl 51p). Sellest tulenevalt oli taotletud pind 137,42 ha, aga toetuse maksmise aluseks olev ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pindala 132,62 ha (vahe 4,80 ha). Kuna taotletud pind vähenes, vähenes ka summa, mida toetusena välja maksta. Seetõttu nõudis PRIA otsusega nr 12-6/253 tagasi alusetult makstud ühtse pindalatoetuse summas 1129 eurot 45 senti.
3-16-1523
41.Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ning ühtne pindalatoetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest rahastatav toetus. Maaeluminister on 17. aprillil 2015 vastu võtnud määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32). Määruse nr 32 § 4 lg 1 sätestas kuni 24. aprillini 2016 kehtinud redaktsioonis, et põllumajandusmaa loetakse § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele vastavaks, kui seal kasvatatakse põllumajanduskultuuri või seda niidetakse, hekseldatakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatud nõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal.
42.Määruse nr 32 § 7 sätestas, et kui taotleja taotleb „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antavat poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, täidab ta põllumajandusmaal, mis on poolloodusliku koosluse esinemisala, kas: 1) paragrahvides 4–6 sätestatud nõudeid või 2) poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks esitatud poolloodusliku koosluse hooldamise nõudeid (ehk määruse nr 38 nõudeid).
43.Kaebaja on seisukohal, et põld nr 26 põllumassiivil nr 52744785486 vastab ka 4,80 hektari osas toetusõigusliku maa nõuetele, kuna seda on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kuigi kohtule esitatud põlluraamatu väljavõtte kohaselt on põllul nr 26 perioodil 10. august kuni 6. oktoober 2015 veiseid (126 looma) karjatatud (tl 124), ei pruugi kanded vastata tegelikkusele. Keskkonnaamet on tuvastanud tegeliku olukorra põldudel ja see ei vasta põlluraamatu kannetele. Kohus nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, et põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks. Keskkonnaamet teostas 13. oktoobril 2015 visuaalse kontrolli. Kontrolli käigus tehtud fotodelt ei ole kohtule visuaalselt tuvastatav, et maad oleks karjatatud (tl-d 105-106). Karjatamist peaks olema võimalik visuaalselt tuvastada, hinnates loomade poolt söödud taimkatte kõrgust. Kaebaja selgitab, et nimetatud maa on nõuetekohaselt hooldatud 2014. aastal keskkonnaameti otsuse kohaselt (1p). Seega võib ka sellest kaebaja väitest järeldada, et hooldamine toimus aastal 2014, mitte aastal 2015. Kaebaja on kohtule esitanud foto võrdluseks roost, mis on hooldamata ning kust nähtub hooldamata roo kõrgus (tl 154). Kohtu hinnangul ei saa kaebaja esitatud foto tõendada seda, kas vaidlusalusel roostikul on 2015. a karjatatud.
44.Vaideotsuses nr 12-4/16/215-2 selgitas PRIA, et Keskkonnaameti poolt läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandamisüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 52744790910 ala nr 5, millele oli taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, ei olnud vähemalt 50 % ulatuses loomade poolt 1⁄4 võrra madalamaks söödud. Seetõttu ei saanud taotletud alale jäävat roostikku (7,05 ha) toetusõigusliku maa hulka arvata. Kuna poolloodusliku kooslusega nr 52744790910 kattuvale massiivile nr 52744785486 oli taotletud ka ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, viis PRIA 28. detsembril 2015 läbi täiendava halduskontrolli ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõigusliku pindala kindlaks määramiseks. Kuivõrd taotluses märgitud põld nr 26 (massiivil nr 52744785486, tl 101) ei olnud osaliselt määruses nr 32 ega määruses nr 38 sätestatud nõuetele vastavalt hooldatud, arvati puitunud pillirooga ala, s.o 4,8 hektarit, ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse toetusõiguslikust pindalast maha. Kohtu hinnangul on vaideotsus nr 12-4/16/215-2 nõuetekohaselt põhjendatud.
45.PRIA selgitas kohtule 10. oktoobri 2016. a vastuses, et ei ole kaebaja majandusüksuses kohapealset kontrolli läbi viinud, vaid sai vastavasisulise teabe Keskkonnaameti poolt läbi viidud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete täitmise kontrolli raames koostatud
3-16-1523 kontrollaruandest ning Keskkonnaameti täiendavatest selgitustest (tl 115). Välja arvatud pindala leidis PRIA administratiivselt kaardikihtide võrdluse teel. Olenemata sellest, et PRIA kohapealset kontrolli ei teostanud, oli PRIA õigustatud ELÜPS § 34 lg-st 2 tulenevalt vähendama vaidlustatud toetuseid nõuetele vastavuse rikkumise tõttu ka Keskkonnaametist saadud teabe alusel. Kohus nõustub selle seisukohaga. Viidatud sättest tuleneb, et otsuse tegemisel arvestatakse ELÜPS § 33 lg-s 1 nimetatud asutuste või teiste kontrolliasutuste poolt samas seaduses ja muudes seadustes sätestatud järelevalvetoimingute käigus kindlakstehtud nõuete rikkumist.
46.Kaebaja leiab, et PRIA on rikkunud vaidemenetluse korda, pikendades vaide läbivaatamise tähtaega. Asja materjalidest nähtub, et PRIA pikendas 8. aprilli 2016. a teatega nr 12-4/16/1761 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133 peale esitatud vaide läbivaatamise tähtaega kuni
6.maini 2016 (tl 104). PRIA viitas tähtaja pikendamise otsuses ELÜPS § 110 lg-le 3, mis sätestab, et vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. PRIA pikendas 9. mai 2016. a teatisega nr 12-4/16/176-2 5. veebruari 2016. a otsuse nr 12-6/133 peale esitatud vaide läbivaatamise tähtaega kuni 1. augustini 2016, selgitades, et väga lühikese aja jooksul esitati PRIA-le märkimisväärselt suur hulk vaideid, ning et vaide aluseks olevate objektiivsete asjaolude väljaselgitamiseks ning igakülgse uurimise läbiviimiseks on vajalik vaidele vastamise tähtaega veelgi pikendada (tl 39). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 41 ei välista haldusakti andmist pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist, kuid nõuab, et sellisel juhul teavitataks isikut ja selgitataks viivituse põhjusi. Menetlusliku tähtaja rikkumine on menetlusviga, kuid ei anna iseseisvat alust haldusakti tühistamiseks (HMS § 58). Kohtu hinnangul on PRIA teavitamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud.
47.Eelnevale tuginedes leiab kohus, et asjassepuutuvates otsustes ei esine selliseid põhjendamisvigu, mille tõttu peaks haldusaktid tühistama.
48.Kaebaja on kohtule esitanud ka nõude kohustada PRIA-t tegema 2015. a poolloodusliku koosluse hoolduse toetuse taotluse osas uus otsus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA 5. veebruari 2016. a otsus nr 12-6/133 õigusvastane. Kohus leidis eelnevalt, et PRIA otsus ei olnud õigusvastane. Kaebaja kohustamiskaebus jääb seetõttu rahuldamata.
49.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.