Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-16-2578/11
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 07.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 723

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2578 AN kaebus Tallinna Vangla tegevuse – korralike sallide mitteandmine – õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 30.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse täiendava salli väljastamiseks, kuna tal õues kurk külmetab. Tallinna Vangla 25.11.2016 vastusega nr 5-8/16/24774-2 selgitati AN-le, et täiendava salli väljastab vajadusel perearst ning paluti AN-l registreerida ennast perearsti vastuvõtule.

2.AN esitas 29.11.2016 Tallinna Vangla 25.11.2016 vastuse nr 5-8/16/24774-2 peale vaide. Tallinna Vangla 30.12.2016 otsusega nr 5-15/16/395-2 rahuldati vaie osaliselt ja tehti meditsiiniosakonnale ettekirjutus AN 03.11.2016 selgitustaotlusele nr 5-18/16/25011-1 vastamiseks. Muus osas jäeti vaie rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

4.Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vangistusseaduse § 46 lg 1 esimese lause kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 11.2.8 sätestab, et vanglariietuse vahetamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule või laotöötajale korrektselt täidetud vormikohase taotluse. Vanglariietuse vahetuse vajaduse ja vahetamise aja otsustab laotöötaja, millest teavitatakse kinnipeetavat suuliselt. Praegusel juhul on kaebuse eesmärgi saavutamiseks, st Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale korralik sall ehk asendada olemasolev sall uuega, tõhusam esitada kohustamiskaebus. Kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks vangla kohustatud kaebajale salli väljastama. Üksnes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust kaasa ei too. Kaebaja 30.10.2016 taotlus täiendava salli väljastamiseks ei ole hõlmatud kohtule esitatud tuvastamisnõudega. Seega ei ole tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud Tallinna Vangla poole ning väitnud, et talle väljastatud sall on vana ja räbaldunud ning taotlenud uue väljastamist. Kaebaja ei ole esitanud kaebuse nõudega hõlmatud vaiet, samuti puudub vastav vaideotsus. Tallinna Vangla kinnitas, et vangla poolt väljastatavad sallid on korralikud ja terved. Kaebaja ei ole arsti vastuvõtul esitanud kordagi kaebusi seoses külmatunde või vajadusega lisarõivaste järele, mistõttu ei ole kaebaja õigust nõuetekohase salli saamiseks faktiliselt piiratud. Seega isegi kui kaebaja kaebeõigust jaatada, oleks kirjeldatud põhjusel tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega HKMS § 121 lg 2 p 2 mõttes. Tallinna Vangla 17.01.2017 vastusest nähtub, et Tallinna ja Tartu Vanglas väljastatavad sallid on ühesugused, samast materjalist ning samade omadustega. Seega ei esine erinevust Tallinna ja Tartu Vanglas kasutusel olevate sallide vahel, mistõttu puudub faktiline olukord, mida kaebaja on kaebuses käsitlenud diskrimineerimisena. Seadusest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, sh identsed sallid. Kinnipeetavatele erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud. Ka pelgalt soov pöörduda hiljem ÜRO ja EIK poole ei põhjenda, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta ta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.