lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-64/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-64/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
809
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-64

Haldusasi

A.N.i kaebus Justiitsministeeriumi 29.12.2016 vaide nr 117/2342-17 tagastamisele

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Edasikaebamise kord ja selgitused

1.A.N. esitas 06.12.2016 Justiitsministeeriumile taotluse (reg-nr 11-7/2342-18, tl 11), milles nõudis Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu nr 1/13-92 kehtetuks tunnistamist, kuna kinnipeetavatel puudub teenus „kõne vastaja arvel“. Samal kuupäeval esitas A.N. Justiitsministeeriumile ka vaide blanketile kirjutatud taotluse (reg-nr 11-7/2342-17, tl 3) hankelepingu nr 1/13-92 kehtetuks tunnistamist.
2.Justiitsministeerium käsitas vaide blanketile kirjutatud pöördumist vaidena ning tuginedes haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-le 1 tagastas selle 29.12.2016 kirjaga nr 11-7/2342-21 (tl 2). Justiitsministeeriumi põhjenduste kohaselt on hankelepingu ja selle lisakokkuleppe näol tegemist eraõigusliku lepinguga, mille peale puudub vaide esitamise õigus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.04.01.2017 kirjaga nr 11-7/2342-23 (tl 13) jättis Justiitsministeerium ka kaebaja taotlusena registreeritud pöördumise (tl 11) rahuldamata. Taotlejale selgitati, et hankelepingu ja selle lisakokkuleppe näol on tegemist eraõigusliku lepinguga ning kolmandatel isikutel puudub õigus selle tühistamist nõuda. Sellest tulenevalt käsitati A.N.i pöördumist taotlusena Justiitsministeeriumi kohustamiseks (võimaldada kõnede teostamist vastaja arvel) ning jäeti riigivastutuse seaduse § 6 lgle 1 tuginedes rahuldamata.
4.A.N. esitas 09.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vaide tagastamisele ning märkis, et soovib jätkuvalt hankelepingu tühistamist ja õigusvastase tegevuse tuvastamist. Ühtlasi on kaebaja soovinud menetlusabi (sh riigi õigusabi) ning viidanud Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisele.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust kaebaja tahet silmas pidades ja leiab, et kaebaja soovib esitatud kaebusega saavutada olukorda, kus tal oleks võimalik kasutada vastaja arvel helistamise teenust.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt on halduskohtusse pöördumine õigustatud isiku õiguste rikkumise korral. Seega on tühistamiskaebus lubatav üksnes juhul, kui haldusakt rikub kaebaja õigusi ning kohustamiskaebus üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest või muust õigusaktist tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning kohustuse täitmata jätmine rikub kaebuse esitanud isiku õigusi.

6.Kohus leiab, et A.N.i kaebus tuleb tagastada. Arvestades kaebuse asjaolusid, on kohtu hinnangul ilmne, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu tühistamist ja Justiitsministeeriumi kohustamist sõlmida hankeleping, mis tagaks kaebajale ka vastaja arvel helistamise teenuse). Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul (VangS § 28 lg 2). Kohus leiab, et kuigi tehniliste tingimuste olemasolul on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, puudub tal subjektiivne õigus valida vanglas telefoniteenuse operaatorit. Seega on kaebaja etteheide Elisa Eesti AS-i monopoolse seisundi kohta alusetu. Kuivõrd ühestki õigusaktist ei tulene Justiitsministeeriumile kohustust tagada sõlmitavate hankelepingutega kinnipeetavatele võimalus kasutada vanglates vastaja arvel helistamise teenust, ei saa ka nimetatud säte kaebaja õigusi rikkuda. Seega on sellega seotud tühistamis- ning kohustamiskaebused alusetud. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajale on seaduses nõutud ulatuses telefoniteenus tagatud. Isegi juhul, kui kaebajal endal puudub raha, on tal võimalik paluda väljaspool vanglat viibivatel isikutel enda kõnekaardile raha kanda (vrd Tallinna Vangla selgitust kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-16-1834). Ühtegi muud asjaolu, millest võiks järeldada võimalikku kaebaja õiguste rikkumist kaebusest ega sellega seotud dokumentidest ei nähtu. Kuigi kaebaja on soovinud ka Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei ole see praegusel juhul lubatav (HKMS § 45 lg 2). Seega tuleb kaebus ka tuvastamisnõude osas tagastada. Eeltoodust tulenevalt ning HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja p-le 2 tuginedes tagastab kohus A.N.i kaebuse.
7.Täiendavalt selgitab kohus järgmist. Vaatamata asjaolule, et A.N. on esitatud pöördumise kirjutanud vaide blanketile (tl 9), on kohtu hinnangul tegemist taotlusega, mistõttu pidanuks ka Justiitsministeerium seda taotlusena käsitlema. Siiski ei oleks ka pöördumise taotlusena käsitlemine kaebaja jaoks midagi muutunud, kuna on ilmne, et kaebajal puudub õigus nõuda Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu (osalist) tühistamist. Sellise taotluse esitamisel tulnuks taotlus läbi vaatamata jätta.
8.Kaebaja on taotlenud menetlusabi (riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi) ning soovinud põhiseaduslikkuse kontrolli algatamist ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist. Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
9.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium