lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-225/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-225/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1011
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht

Sirje Kaljumäe 2. veebruar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-225

Haldusasi Menetlustoiming

A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada A.N.i menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest.

Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tallinna Vangla 31.01.2017 käskkirjaga nr 5-2/96 määrati kinnipeetav A.N.ile vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 01.02.2017 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleja soovib Tallinna Vangla 31.01.2017 käskkirja nr 5-2/96 täitmise peatada. Taotlust põhjendab ta väitega, et ta on süüdi lavastatud. A.N. palub vabastada end esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. A.N. märgib taotluses, et esitas 31.01.2017 käskkirja nr 5-2/96 peale vaide. Vaie on praegusel hetkel Tallinna Vangla 02.02.2017 vastusest nähtuvalt vangla menetluses.
3.Vastuseks 01.02.2017 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 02.02.2017 vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub jätta taotlus rahuldamata. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel on A.N.ile määratud distsiplinaarkaristus Tallinna Vanglas 01.02.2017 täitmisele pööratud. Samal päeval etapeeriti A.N. Tartu Vanglasse, kus ta jätkab kartserikaristuse kandmist. Kohtupraktikast tulenevalt on karistuse täitmise katkestamine põhjendatud erandlikel asjaoludel, milliseid A.N. ei ole oma

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

taotluses välja toonud. Avalik huvi kinnipeetava õiguspärasele käitumisele suunamiseks kaalub käesoleval juhul üles taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse. Kui asja sisulisel 3-17-225

läbivaatamisel selgub, et karistus on määratud alusetult, on A.N.il õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

4.A.N. taotleb menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel ta menetlusabina muu hulgas täielikult või osaliselt vabastada riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata taotleja maksejõulisust. Kuna A.N.i maksejõetus on mitmetes teistes kohtuasjades tuvastamist leidnud, loeb kohus tema maksejõuetuse tuvastatuks ka käesolevas asjas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2017 määrus asjas nr 3-17-173, p 7). Tulenevalt HKMS §-st 111 peab kohus menetlusabi andmisel lisaks menetlusosalise majanduslikule seisundile hindama taotluse eduväljavaateid, asja tähendust kaebaja jaoks ning menetluses osalemise mõistlikkust. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla käskkirja täitmist, millega määrati talle VangS § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Arvestades vaidlustatud käskkirja ning asjas esitatud muid tõendeid, on taotluse eduväljavaated küll vähesed, kuid mitte sedavõrd, et jätta menetlusabi taotlus rahuldamata. Ka ei ole kohtul põhjust pidada taotluse raames kaitsta soovitavaid õigushüvesid A.N.i jaoks ebaoluliseks (kartserisse paigutamine kujutab kinnipeetava jaoks vabaduse täiendavat piiramist). Eeltoodud põhjustel tuleb rahuldada A.N.i taotlus menetlusabi saamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal. A.N. ei ole taotluses välja toonud mistahes kahjulikke tagajärgi, mida vaidlusaluse käskkirja täitmine talle kaasa toob. Kohus leiab, et A.N.i kartserisse paigutamine on koormav ja tema vabadusõigus täiendavalt piirav ning on selge, et juba täitmisele pööratud kartserikaristust ei saa enam olematuks teha. Seega kujutab kartserikaristuse täitmine kaebaja jaoks pöördumatut tagajärge. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja A.N. nõuaks õigusvastase kartserikaristuse kohaldamise eest kahjuhüvitist, ei välista võimalus, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, iseenesest esialgse õiguskaitse vajadust (vt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01 ja 09.02.2006 määrus nr 3-3-1-10-06, p 13).

Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 3 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Samad nõuded kehtivad ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.

2(3) 3-17-225

Kohus leiab A.N.i poolt taotluses ja vaides väidetu ning Tallinna Vangla esitatud dokumentide põhjal, et vaidlusaluse käskkirja peale esitatud vaide ja esitatava kaebuse edulootused on vähesed. Karistus on määratud korraldusele (minna vigastuste fikseerimiseks meditsiiniosakonda) mitteallumise eest. A.N. väidab, et ta on süüdi lavastatud ning ta käis arsti juures. A.N.i käitumise kohta vangla 1. üksuse valvur Martin Raudsepa 09.01.2017 esitatud ettekandest (tl 19) nähtub, et A.N. ei allunud 09.01.2017 kell 15:20 korraldusele minna valvuriga kaasa arsti juurde kehavigastusi fikseerima. Tallinna Vangla arsti Monika Laubachi tõendist (tl 20) nähtub, et A.N. on toodud tema juurde vigastuste fikseerimiseks 09.01.2017 kell 17:02. Seega on ilmne, et A.N. ei allunud valvuri 15:20 antud korraldusele koheselt (seda asjaolu tõendavad ka teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Kaja Arulepa ütlused, tl 15).

Lisaks eeltoodule on olemas kaalukas avalik huvi selleks, et distsipliinirikkumise toime pannud isik ei jääks karistuseta ainuüksi seetõttu, et ta on talle määratud karistused kohustusliku kohtueelse menetluse korras vaidlustanud ja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse karistuse täitmise peatamiseks. Avalikes ning vanglas viibivate isikute (töötajad, kaaskinnipeetavad) huvides on vanglas korra ja julgeoleku tagamine, mis muuhulgas seisneb distsipliinirikkumistele kohase ja õigeaegse reageerimisega. Kohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga, et karistuse täitmise katkestamine on põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel. Sama kinnitab ka kohtupraktika (sh vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2015 määrus asjas nr 3-15-1985, p 5). Praegusel juhul ei ole selliseid erilisi asjaolusid välja toonud taotleja ise ning neid ei nähtu ka vangla esitatud distsiplinaar- ega vaidemenetluse materjalist. Kaebaja väide tema invaliidsusest ei ole veenev. Paljudes erinevates A.N.i kaebuste ja taotluste menetlustes Tallinna Halduskohtus on Tallinna Vangla esitanud ka tema terviseseisundiga seonduvaid tõendeid (nt haldusasjas nr 3-17-173), millest ei järeldu takistusi lühiajalise kartserikaristuse ärakandmiseks.

Kui karistuse määramine peaks tõepoolest osutuma õigusvastaseks, on kaebajal võimalus alusetult kartseris viibimise eest taotleda kahju hüvitamist.

10.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium