PV kaebus Kaitseväe õhuväe ülema 24.04.2015 käskkirjaga teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning seaduses ettenähtud hüvitise väljamaksmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – PV, volitatud esindajad vandeadvokaadid Armand Reinmaa ja Hannes Toodu Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindajad Kadri Soonberg, Hillar Kaeval ja Marek Leinemann
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.04.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
PV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
13.12.2016 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta PV apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1301 muutmata.
2.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-15-1301 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PV ja Kaitsevägi sõlmisid 01.03.2005 kaadrikaitseväelase tegevteenistuse lepingu nr 105010005. Kaitseväe juhataja 02.03.2005 käskkirjaga nr 122P võeti PV teenistusse ja määrati lennubaasi lennugrupi lennueskadrilli kopterite lüli teise piloodi ametkohale. Õhuväe ülema 28.06.2013 käskkirja nr 184P p-ga 1 nimetati PV lennubaasi lennugrupi kopterite eskadrilli toetuskopterite lüli kopteripiloodi ametikohale, auaste kapten, tähtajatu teenistusajaga alates 01.07.2013 ja palgaastmega T5B. Alates 01.10.2014 määrati palgatasemeks T6B summas 1850 eurot. Õhuvägi teavitas 18.03.2015 PV sellest, et helikopterite R-44 opereerimise mahtu ja toetavate funktsioonide osakaalu vähendatakse, õhuväe staabi personaliosakonna ülem on 12.03.2015 allkirjastanud taotluse lennubaasi koosseisu muudatuse osas, mille rahuldamisel likvideeritakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga PV ametikoht alates 01.05.2015. Õhuväel ei ole pakkuda tema erialasele kvalifikatsioonile vastavat ametikohta. PV-le pakuti leitnandi auastmega õhuseiredivisjoni õhuoperatsioonide keskuse õhuseireohvitseri ametikohta palgaastmega T3D ja küsiti hiljemalt 06.04.2015 nõusolekut ametikoha vastuvõtmise kohta. Teatise kohaselt, kui kaebaja ei ole nõus pakutud ametikohta vastu võtma, siis nimetatakse ta teenistuse huvist lähtuvalt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 92 lg 2 alusel ilma tema nõusolekuta teisele kapteni auastmega ametikohale. Õhuväe ülema 24.04.2015 käskkirjaga nr 69P vabastati PV lennubaasi lennugrupi kopterite eskadrilli kopteripiloodi ametikohalt alates 30.04.2015 ning nimetati alates 01.05.2015 kapteni auastmega ametikohale – õhuväe staabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna nooremstaabiohvitseri ametkohale. Palgatasemeks määrati T4B summas 1450 eurot.
2.PV palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses õhuväe ülema 24.04.2015 käskkiri nr 69P tühistada ning tunnistada tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks, muuta teenistusest vabastamise alust ja mõista vastustajalt KVTS § 149 lg 4 p 4 alusel välja kaebaja kümne kuu põhipalk. Käskkiri on õigusvastane, sest sisuliselt oli tegemist koondamissituatsiooniga, kus kaebaja erialane ametikoht struktuurist kaotati. Vastustaja aga otsustas viia kaebaja madalama palgaga ametikohale ilma tema nõusolekuta. Vastustaja kasutas ebaõigesti teenistusliku huvi instituuti. Vastustaja seisukohtadest kaebaja pöördumisele on selgelt aru saada, et teenistusliku huvi sätet kasutatakse kõigil juhtudel, kui isik ei soovi teist ametikohta vabatahtlikult vastu võtta, ning ka juhul, kui ametikoht on struktuurist kaotatud. Seaduse seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks pigem võimaldada isikuid liigutada ametikoha asukoha osas, mitte madalamale ametikohale ja palgaastmele viimist või mitteerialasele ametikohale viimist. Vastustaja tõlgendus muudab kaitseväelase koondamise põhimõtteliselt võimatuks. KVTS § 149 järgi 2(8)
3-15-1301 oleks koondamine võimalik vaid juhul, kui sõjaväeliste auastmetega ametikohtade ülempiiri vähendatakse. Vastustaja tõlgenduse kohaselt oleks nt leitnandi auastmes pilooti või arsti võimalik tema nõusolekuta üle viia ükskõik millisele leitnandi auastet nõudvale ametikohale ja palgaastmele. Käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele. Selles puudub põhjendus, mis võimaldaks kontrollida haldusakti õiguspärasust. Haldusaktist ei nähtu põhjendusi teenistusliku vajaduse sisu kohta vabastada konkreetne isik ametikohalt ning määrata teisele ametikohale. Struktuurimuutuse läbiviimisel ja sellega kaasnevate ametikohtade vähendamisel tuleb koondamisel või KVTS § 134 lg 1 p 1 alusel teisele ametikohale üleviimisel võrrelda samadel ametikohtadel töötavaid isikuid ning teha põhjendatud otsust, millest nähtub konkreetse isiku valik. Kaebaja ametist vabastamise hetkel oli õhuväes helikopteri piloote kokku kümme, lisaks kaks, kes olid staabitööl. Pilootidest kahele teatati ametist vabastamisest 2014. a detsembris. Hetkel on kopteri piloote järgi kaheksa, kaks staabis, üks ametist vabastatu lendab aga veel edasi. Seega on kaebaja ainuke, kes seniselt ametikohalt vabastati ning kelle palk seetõttu oluliselt vähenes. Nendest 12-st piloodist on vaid kolmel kaebajast pikem tööstaaž ning neljal hetkel lendaval piloodil puudub öölennu pädevus, mis on kaebajal olemas. Lisaks kaebajale on vaid veel 1-2 pilooti, kellel ei ole kopteriga olnud ühtegi intsidenti. Kaebajal on kaks alla 7-aastast last. Kaebaja on küsinud vastustaja luba lendamiseks nii tsiviilis kui ka õhuväes, kuna õhuväel oli vajadus öölendudeks. Kaebajale on vastatud, et puudub vajadus kaebaja lendama lubamiseks. Seega ei võimaldata kaebajal ka oma erialast pädevust säilitada. Kaebajale ei pakutud lennukipiloodi ametikohta, kuigi piloote otsitakse ka käesoleval ajal. Helikopteri piloodil on võimlik lennuki piloodiks ümber õppida väheste kuludega.
3.Kaitsevägi palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuseks 18.03.2015 teatisele vastas kaebaja, et ta ei nõustu pakutava ametikohaga. Personaliosakonna ülem esitas 10.04.2015 õhuväe ülemale vakantsete ametikohtade analüüsi, milles tegi ettepaneku nimetada kaebaja õhuväe staabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna operatiivjaoskonna vakantsele nooremstaabiohvitseri (kapten) ametikohale. Vaidlustatud käskkirja preambulis on viidatud dokumentidele, millest lähtuvalt on haldusorgan haldusakti välja andnud. Need dokumendid olid kaebajale kättesaadavad Kaitseväe dokumendihaldussüsteemis Postipoiss. Käskkirja andmine oli tingitud järgmistest asjaoludest. Õhuväe lennunduse arengukontseptsioon näeb ette rea sisulisi muudatusi, mis seisnevad lennukite ja helikopterite võimepakettide ümberhindamises, lennukite AN-2 väljavahetamises võimekamate C-23B+ lennukite vastu ning helikopterite R-44 opereerimise mahu ja toetavate funktsioonide osakaalu vähendamise. Sellele tuginedes koostati struktuuriüksuse koosseisutabeli muudatus, mille tulemusena ametikohti vähendati. Kaebaja ei nõustunud teise ametikoha pakkumisega. Vakantsete ametikohtade analüüsi tulemusena selgus, et kaebaja vastab kõige enam ametikoha nõuetele, millele ta on nimetatud alates 01.05.2015. Kaitseväe eripärast tuleneb, et tegevväelase saab nimetada rahuaja ametikohale teenistuse huvides. KVTS § 92 lg 4 kohaselt on teenistuse huvides nimetamisel vajalik tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek juhul, kui tegemist on madalama ametikohaga. Siinkohal mõeldakse olemasolevast auastmest madalama auastmega ametikohale nimetamist. Kaebaja säilitas kapteni auastme. KVTS eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb arvestada vabade ametikohtade 3(8)
3-15-1301 olemasoluga Kaitseväes tervikuna. Teenistuslik huvi kõige üldisemas kontseptsioonis on sisustatud vajadusega tagada riigi kaitse ka sõjaolukorras, mida rahuajal vaid imiteeritakse. Rahuaja struktuuri juures peab arvestama, et Kaitsevägi oleks selleks võimeline. Kaebaja nimetamine teisele ametikohale teenib riigi kaitse huve. Teenistusliku huvi sisustamise vajadus haldusaktis ei ole vajalik, sest tegevteenistusse asudes töötab isik eelkõige riigi kaitse huvides. Teenistuslik vajadus seisneb vaba ametikoha mehitamises riigi ja kaitseväe kohustuste efektiivsemaks täitmiseks. Koondamissituatsiooniga on tegemist juhul, kui Kaitseväel ei ole tegevväelasele pakkuda tema kvalifikatsioonile, haridusele, auastmele vms sobivat ametikohta. Kaebajaga viidi korduvalt läbi vestlusi struktuurimuudatuste ja ametikoha kaotamise teemal. Vestluse käigus on kaebajale selgitatud muudatuste tagajärgi ja kaebaja edasise teenistuse potentsiaali helikopteri piloodina, arvestades seejuures hindamistulemust ning karjääri tervikuna.
4.Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaadrikaitseväelase tegevteenistuse lepingu nr 10501005 kohaselt asus kaebaja tegevteenistusse 01.03.2005. Leping oli sõlmitud määramata ajaks ning selles ei ole näidatud konkreetset teenistuskohta või ametikohta, selle auastet ega nimetust. Kaebajat on lepingu kehtivuse ajal seoses teenistusliku vajadusega korduvalt nimetatud erinevatele ametikohtadele, sh on ta ka varem olnud staabitööl. Vaidlustatud käskkiri vastab HMS-i nõuetele. Selles on toodud õiguslikud alused ja viidatud on neile dokumentidele, kust tuleneb käskkirja andmise täiendav põhistus. Olukorras, kus eelseisvatest struktuurimuudatustest oli kaebajat tunnistajate kinnitusel korduvalt teavitatud, talle oli antud õhuväe ülema 18.03.2015 teatis, käskkirja preambulas nimetatud dokumendid olid kättesaadavad programmi Postipoiss vahendusel, on ilmselgelt alusetu kaebaja väide, et talle on tema ametikohalt vabastamise põhjused siiani selgusetud. On kummaline, et kaebaja vaidlustab haldusakti kohtus, tegemata eelnevalt katset tutvuda kõigi selle põhistuseks olevate dokumentidega. Õige ei ole kaebaja väide, et teda oleks tulnud koondada. KVTS §-s 149 on sätestatud erisused tegevteenistusest vabastamisel koondamise korral, mille kohaselt saab koondamine toimuda vaid juhul, kui Kaitseväes ei ole ametikohta, millele tegevväelane nimetada. KVTS § 133 kohaselt vabastatakse rahuaja ametikohalt tegevväelane, kes nimetatakse uuele rahuaja ametikohale või kelle tegevteenistuse suhe lõpeb. KVTS § 92 lg 2 näeb tegevväelase nimetamiseks rahuaja ametikohale ette kaks alust: tegevväelase algatusel või teenistuse huvides. Kuna puudus alus kaebaja tegevteenistussuhte lõpetamiseks, ei kehti tegevväelase nimetamisel uuele rahuaja ametikohale eeldus, et vajalik on tegevväelase nõusolek. Järelikult KVTS § 90 ei kohaldu. KVTS § 92 lg 4 kohaselt on nõusolek vajalik vaid madalamale rahuaja ametikohale nimetamisel, mis tähendab madalama auastmega ametikohta. Kaebaja puhul sellega tegu ei olnud. KVTS ei keela viia tegevväelast üle madalama palgaga ametikohale, sest palk sõltub tehtavast tööst. Kui tegevväelane ei tee enam pilooditööd, ei peagi ta saama piloodi palka. Kui kaebaja ei nõustunud talle pakutud uue ametikohaga, siis olnuks tal võimalus lahkuda tegevteenistusest omal soovil. Teenistuslikku huvi on vastustaja sisustanud õigesti. Kaebaja on oma 10-aastasele tegevteenistussuhtele vaatamata unustanud kaitseväeteenistuse eripära, mis võimaldab teda nimetada rahuaja ametikohale ilma nõusolekuta. Tegevteenistusse asudes töötab isik eelkõige
4(8)
3-15-1301 riigi kaitse huvides. Seega ei asu isik teenistusse mingile konkreetsele ametikohale, vaid töötab lihtsalt sõjaväelise auastmega ametikohal (KVTS § 7). Antud juhul on vastustaja pilootide lennundusalase hindamise, hindamisvestluse tulemuste ja vakantsete ametikohtade analüüsi alusel leidnud, et kaebaja „mõistust ja jõudu“ (lennundusalaseid teadmisi) on vaja just staabi sellekohase võimekuse tõstmiseks. Kaebaja 01.12.2014 hindamisvestluse kokkuvõtte p-st 4 nähtub hinnang, et „arvestades pikaajalist kogemust lendurina ja eelnevat töökogemust tuleb kaaluda võimalust administratiivsele või planeerivale staabitööle üleviimist, kuna piloodikarjääris edasine arenguvõimalus puudub“. Tunnistaja Martin Noorsalu sõnul on eskadrilli piloodi kõrgeim auaste kapten, eskadrilli ülema koht on majori ametikoht, mis vajaks teise taseme haridust. Tunnistaja märkis, et kaebaja on oma teenistuse korral olnud piisavalt kaua kapteni ametikohal ning järgmine samm rotatsiooni korral ongi edasi juhi või staabiohvitseri liini pidi. Kohtul puudub alus väita, et lennundusalast hindamist ei viidud läbi kooskõlas lennundustegevuse käsiraamatuga või et hindamist oleks teostanud selleks mittepädevad isikud. Käskkirja andmise aluseks olnud ja käskkirjas viidatud dokumentide alusel saab järeldada, et vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane. Kuna kohus teeb otsuse haldusakti andmise aja seisuga, on asjakohatud kaebaja väited, mis puudutavad kaebajale uuel ametikohal lennutundide või koolituste mittevõimaldamist, teiste pilootide koolitamist pärast struktuurimuudatusi või seda, et tänase seisuga on ametilikult loobutud C-23B+ lennukitest.
5.PV palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 07.04.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vaidlustatud haldusakt ei vasta ilmselgelt HMS § 56 lg 1 nõuetele. Kuna haldusaktis põhjendused puuduvad, asus vastustaja seda kohtumenetluses põhjendama muu hulgas tunnistajate ütlustega. Käskkiri ei sisalda faktilisi aluseid ega kaalutlusi. Kaalutlusotsuse puhul on selle põhjendamine eriti oluline. Käesoleval juhul selgus alles kohtuistungil tunnistajate ütlustest, et kaebaja teenistusest vabastamise põhjuseks oli hindamise teostamine ja väidetav võrdlus teiste isikutega. Menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt viitamine ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Kaalutlusotsuse põhikaalutlused peavad sisalduma haldusaktis. KVTS-s sisalduv koondamist puudutav regulatsioon teenib eesmärki vabastada vastustaja koondamishüvitiste maksmisest. KVTS §-ga 149 on koondamine muudetud sisuliselt võimatuks. Erialase ettevalmistusega (piloodi) ametikoha kaotamisel struktuurist on tegemist koondamissituatsiooniga, mistõttu võib KVTS § 149 olla põhiseadusega vastuolus. Kohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, nõustudes teenistusliku huvi osas üldsõnaliselt vastustaja seisukohtadega. Tegemist ei ole HKMS § 165 lg-s 2 sätestatud juhuga. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et teenistusliku huvi mõiste peab olema sisustatud. Tunnistaja MN ei osanud istungil kohtule selgitada võrdse hindamise võimalikkust, kui kaebajal olid oskused, mida kõigil teistel võrreldavatel pilootidel ei olnud. MN väitis istungil ka seda, et intsidentide puudumist võetakse hindamisel arvesse, kuid midagi taolist lennundusalase hindamise lehtedelt ei nähtu. Kohtuistungil leidis kohus, et hindamine on toimunud puudulikult ning kaebaja ja teiste pilootide võrdne kohtlemine ei ole tõendatud. Kohus kohustas vastustajat esitama teiste pilootide hindamise dokumendid, kuid vastustaja 5(8)
3-15-1301 seda ei teinud. Eeltoodule vaatamata leidis kohus otsuses, et hindamine on toimunud õiguspäraselt. Selles osas oli kohtuotsus üllatuslik. Kaebaja esitas kohtule väljavõtte lennundustegevuse käsiraamatust, mis näeb instruktorile/kontrollijale ette pädevusnõuded. Kaebaja kontrollimise ajal puudus kontrollijatel vastav pädevus.
6.Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et KVTS § 92 lg 4 kohaselt on võimalik tegevväelast nimetada teisele ametikohale ilma tema nõusolekuta teenistuse huvides, kui uus ametikoht ei ole eelmisest madalam. See, kas ametikoht on madalam, sõltub ametikoha auastmest, mitte aga ametikoha nimetusest või palgaastmest. Sellise tõlgendusega on põhimõtteliselt nõus ka kaebaja, kuid tema leiab, et piloote kui spetsiifilise ettevalmistusega isikuid tuleks kohelda teisiti. Ringkonnakohus märgib, et KVTS sellist erandit ei tee. Ka piloodi väljaõppega isikuid võib olla vajadus kasutada staabis. Küsimus, kas staabis töötamise ajal tuleks säilitada nende isikute lennupädevus, ei ole ametikohale nimetamise kontekstis asjakohane. Mõiste „teenistuse huvides“ on kasutusel nii KVTS § 92 lg-tes 2 ja 4 kui ka § 134 lg 1 p-s 1. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mida seadus ei ava. KVTS seletuskirjast nähtub, et teenistuslik huvi on seotud vajadusega tagada riigi kaitse toimimise paindlikkus ja inimressursi kasutamise efektiivsus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et KVTS § 134 lg 1 p 1 kohaldamisel, s.o tegevväelase vabastamisel rahuaja ametikohalt uuele rahuaja ametikohale nimetamisega teenistuslikes huvides ei pea vastavas käskkirjas teenistuslikku huvi igakordselt iga tegevväelase osas eraldi põhjendama. Kui tegevväelase ametikoht struktuurist kaob, kuid Kaitseväes on samaväärse või kõrgema auastmega vakantsed ametikohad, tuleb eeldada teenistusliku huvi olemasolu tegevväelase teenistuses jätkamiseks uuel ametikohal. Vastasel juhul kaotaks Kaitsevägi erialase väljaõppega isikud, kellel on olemas võimekus anda panus riigi kaitsevõimesse. Kaebaja on viidanud olulisele palga vähenemisele. KVTS-s puudub regulatsioon juhuks, kui rahuaja ametikohalt vabastamisel uuele rahuaja ametikohale nimetamisega tegevväelase palk väheneb. Arvestades Kaitseväe toimimise spetsiifikat, s.h õigust viia tegevväelane teenistuse huvides ilma nõusolekuta teisele mitte madalama auastmega ametikohale, ei saa sellist olukorda pidada põhiseadusevastaseks. Kui teenistusülesanded oluliselt muutuvad, ei saa eeldada palga säilitamist. Palgatasemed on seotud konkreetse ametikohaga.
8.Eelnevat silmas pidades ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et pilootide arvu vähendamisel oli tegemist koondamissituatsiooniga. KVTS § 149 lg 1 sätestab selgelt, et koondamine on tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamisel või teenistuse ümberkorraldamise tõttu. Kaebaja oli võimalik nimetada teisele kapteni auastmega ametikohale. Kaitseväe olemust ja eesmärke arvestades ei saa sellist regulatsiooni pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaitsevägi peab oma isikkoosseisu paigutamisel säilitama paindlikkuse ka rahuajal. Riigi kaitse tagamine on oluline avalik huvi, mis kaalub üles tegevväelaste õiguse sarnaselt teiste avalike teenistujatega oma teenistuskoha valikul kaasa rääkida. KVTS seletuskirjas on rõhutatud, et ka rahuaja struktuuri juures peab 6(8)
3-15-1301 arvestama, et Kaitsevägi peab olema võimeline tegutsema sõjaajal. Isikute paindlik liigutamine süsteemi sees aitab sellele kaasa, tuues muu hulgas kaasa isikkoosseisu parema teadlikkuse organisatsiooni toimimisest.
9.Kuigi ringkonnakohus tunnistab vastustaja õigust viia kaebaja ilma nõusolekuta teisele ametikohale, sõltub 24.04.2015 käskkirja õiguspärasus ka sellest, kas lennubaasi koosseisu muutmise tõttu toimunud helikopteri pilootide hindamine viidi läbi nõuetekohaselt ning viisil, mis tagab selle kohtuliku kontrolli. Isikute valik, kes saavad olemasoleval ametikohal jätkata, ei saa toimuda meelevaldselt. Kaebaja leiab, et 24.04.2015 käskkirjast ei nähtu, miks just tema otsustati teisele ametikohale nimetada. Ringkonnakohus nõustub, et käskkiri võiks olla selgemini põhjendatud, kuid sellest ei saa antud juhul veel järeldada haldusakti materiaalset õigusvastasust. Käskkirja andmise alusena on viidatud õhuväe ülema 18.03.2015 teatisele, major UT 10.04.2015 taotlusele ning kapten MN 21.04.2015 ettekandele.
10.Õhuväe ülema 18.03.2015 teatisega teavitati kaebajat, et talle ei ole lennubaasis pakkuda erialasele kvalifikatsioonile vastavat ametikohta. Eelnevast järeldub, et hiljemalt selleks ajaks oli ära otsustatud, et kaebaja piloodina ei jätka. Teatises märgiti, et otsuse tegemisel on arvestatud kaebajaga 27.11.2014 läbi viidud hindamisvestluse tulemusi ning lennugrupi ülema 03.02.2015 ettekannet struktuuri muudatustest tuleneva koosseisu paigutamise kohta. Lennugrupi ülema 03.02.2015 ettekandest ja sellele lisatud hindamise kokkuvõttest nähtub, et hindamisvestluse ja lennundusalase hinnangu kohaselt asus kaebaja tulemuste osas kopterite eskadrilli pilootide pingereas viimasel kohal. Isiku ametialase võimekuse hindamisel on tööandjal, antud juhul Kaitseväel avar kaalutlusruum. Kohus ei saa ümber hinnata seda, et kaebaja lennundusalaseid oskusi hinnati tulemusega „rahuldav“ ning hindamisvestlusel saavutas ta iseloomustuse osas 34 punkti. Kohtulik kontroll piirdub eelkõige sellega, kas hindamine toimus nõuetekohaselt.
11.Kaebaja on esitanud vastuväite seoses sellega, et lennundusalaste oskuste hindamine viidi läbi selleks mittepädevate isikute poolt. Kaebaja viitab lennundustegevuse käsiraamatu punktidele, mille kohaselt on kontroll-lende õigus vastu võtta vaid pädevusmärke omanikul, kusjuures p 5.1.1.1 kohaselt tõendab kvalifikatsiooni ja pädevust õhuväe ülema käskkirjaga kinnitatud pädevusmärge. Vastustaja on selgitanud, et tegemist ei olnud kontroll-lennuga, vaid ülema ühekordse korralduse alusel toimunud hindamislennuga, mis viidi läbi seoses vajadusega lennugrupi teenistus ümber korraldada. Õhuväe ülema 13.02.2014 käskkirjaga nr 8 kinnitati lennundustegevuse käsiraamatu muudatused ning osas A nähti ette õhusõiduki meeskonnaliikme hindamine, mis koosneb kahest instruktori poolt vastu võetud hindamislennust. Kaebajaga viisid hindamislennu läbi 16.12.2014 ltn AM ja 18.12.2014 ltn LDS. Mõlemad olid enne hindamislennu toimumist läbinud instruktori koolituse. Ringkonnakohus leiab, et hindamislendude ajal õhuväe ülema käskkirjaga kinnitatud pädevusmärke puudumine ei anna alust kahelda selles, et hindamislennud viidi läbi vastavate eriteadmistega instruktorite poolt. Kuigi ltn AM puhul toimus inspektorikoolituse järgne kontroll-lend 06.01.2015, s.o pärast kaebaja hindamist, ei anna see alust kahelda tema poolt 16.12.2014 antud hinnangu asjakohasuses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebajaga tegi 15.12.2014 lennu ka kopterite eskadrilli ülem ltn MN, kelle poolt on allkirjastatud kõigi kopterite eskadrilli pilootide hindamisaktid. Kaebaja puhul ongi selles dokumendis lennundusalaseid oskusi hinnatud rahuldavaks ning leitud, et kaebaja sooritusvõimet arvestades tuleb kaaluda tema edaspidises karjääris staabiohvitseri-piloodi ametikohta. 7(8)
3-15-1301
12.Kaebaja leiab, et temaga 27.11.2014 läbi viidud hindamisvestluse tulemused ei ole adekvaatsed, sest hindaja ltn MN oli ülemaks olnud alles lühikest aega, mistõttu ei põhinenud tema hinnangud isiklikel kogemustel, vaid nn kuulujuttudel. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja selline väide ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised hindamisvestluse kokkuvõtte p-s 8 sisalduvad hinnangud on tema arvates ebaõiged. Nt asjaolu, et kaebajale ei olnud vahetult laekunud etteheiteid seoses tema väidetava familiaarse käitumisega, ei tähenda, et ülema vastavasisulised tunnistajana antud selgitused oleksid ebaõiged.
13.Lennugrupi ülem edastas 03.02.2015 lennubaasi ülemale ettekande, mille lisaks oli kopterite eskadrilli ülema ltn MN ettekanne hindamistulemuste kohta ning pilootide paremusjärjestus. Eelnevalt käsitletut arvestades ei ole kohtul alust arvata, et kaebajat koheldi hindamisel ebavõrdselt. Kuna tegemist ei ole koondamissituatsiooniga, puuduvad kindlad kriteeriumid, mida pidi pilootide hindamisel arvestama. Seega ei saa vastustajale ette heita, et arvesse ei võetud kaebaja öölennu pädevust või intsidentide puudumist. Samuti ei pidanud arvestama eelnevat teenistuslikku käiku, laste olemasolu vms. Struktuurimuudatuste tõttu pilootide arv vähenes, kusjuures oluline oli, et väiksem meeskond suudaks jätkuvalt täita kõiki varasemaid ülesandeid. Tuli tagada, et kopterite eskadrilli võimekus koosseisu vähenemise tõttu ei kannataks. Teenistuse huvidest tulenevalt oli kopterite eskadrilli ülemal kohustus välja valida isikud, kas tagavad parima soorituse.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 24.04.2015 käskkiri on õiguspärane. Kuigi seal ei sisaldu täpsemaid põhjendusi, olid kaebajale kättesaadavad nii käskkirjas viidatud 18.03.2015 teatis kui ka teatises viidatud hindamisvestluse tulemused. Samuti oli kaebaja tutvunud ning ka oma vastuväited esitanud hindamislennu tulemustele. Seega ei saanud käskkirja andmise põhjused jääda talle arusaamatuks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja jaoks arusaamatu eelkõige see, miks tema oskusi hinnati teistest pilootidest halvemaks, kuid vastavaid hinnanguid ei ole halduskohus pädev ümber vaatama. Nagu eelpool märgitud, lähtub Kaitsevägi isikute valikul eelkõige riigikaitselistest huvidest, s.o teenistuse huvist. Kohus ei saa hakata seda Kaitseväe eest otsustama, asudes nt seisukohale, et teenistuse huvides oleks kaebaja öölennu pädevus pidanud kompenseerima tema kehvemad tulemused hindamislennul.
15.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja esindajakulud 1620 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.