Omandireform › Maa erastamine

3-16-1993 kaasomandi lõpetamiseks. Harju Maakohus kinnitas 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 213-4627 (tl 9) KK, kaebaja, VG ja Tallinna linna vahelise kompromissi, milles lepiti kokku Tüve tn 42 maaüksusel kaasomandi lõpetamine ning selle jagamine KK ja kaebaja vahel vastavalt joonisele (tl 13). Tallinna linn nõustus kompromissi kinnitavas määruses lähtuma krundi piiride määramisel eelnimetatud plaanist. Seepeale andis Tallinna Linnavalitsus vaidlustatud korralduse, millega määras KK-le ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 1004 m2 (Tüve tn 42a). 2) Vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Maakohtu 16.12.2014 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevalt ei ole kaebajal võimalik saada vaidlustatud korralduses nimetatud maa omanikuks ning selle maa erastamine KK-le ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. 3) Tähtsust pole sellel, milline oli Tüve tn 42 endise kinnistu suurus enne 1940. a-l maa natsionaliseerimist. Kaebaja eksib, leides, et tal on endisele 1000 ruutsülla suurusele maale õigus tulenevalt sellest, et ta on oma isa ainus pärija. Seda on kaebajale selgitatud muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu määruses haldusasjas nr 3-10-2424. PS poolt 1926. a-l omandatud kinnistu nr 3021 maa natsionaliseeriti, misjärel ei olnud maa enam PS omandis ning ta ei saanud maad võõrandada ega pärandada. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel ei toimunud maa omandiõiguse automaatset ennistamist, vaid maa tagastati, erastati, anti munitsipaalomandisse või jäeti riigi omandisse omandireformi reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kaebajal oleks olnud õigus esitada avaldus maa tagastamiseks kuni 17.02.1992. Isik, kes ei esitanud tähtaegselt vara tagastamise avaldust või kelle avalduse tähtaeg jäeti ennistamata, loeti vara tagastamise nõudest loobunuks. Kuna puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks esitanud tähtaegselt sellise avalduse, ei saa tal olla õigust maa tagastamisele ning tal on võimalik saada Tüve tn 42 maa omanikuks vaid maa erastamise kaudu tulenevalt sellest, et ta on maal asuva ehitise omanik. 4) Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole mingit tähtsust sellel, kuidas või mis asjaoludel erastati osa endise kinnistu nr 3021 maast RR-le Nõmme tee 78 asuvate ehitiste juurde. Praeguses asjas vaidlustatud korraldus ei puuduta seda maad. Seda, et kaebajal ei ole võimalik vaidlustada Nõmme tee 78 maa erastamist, on samuti selgitatud kaebajale juba kohtumäärustes haldusasjas nr 3-10-2424. 5) Küsimus sellest, kuidas erastada maa Tüve tn 42 asuvate ehitiste juurde, on määratud kaebaja jaoks siduvalt kindlaks 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-4627 kinnitatud kompromissiga. Kompromissiga jagati kaebaja, VG ja KK kaasomandis olevad ehitised. Kompromissis on üheselt ja selgelt määratud kindlaks, millised varem kaasomandis olnud ehitistest jäävad kaebaja omandisse ja millised KK omandisse ning samuti see, millistes piirides toimub nende ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine. Vastav kokkulepe kaebaja ja KK vahel on selgelt väljendatud määruse resolutiivosa p-des 1.2 ja 1.3 ning tsiviilkohtumenetlusse kaasatud Tallinna linn on võtnud määruse resolutiivosa p-st 1.5 tulenevalt kohustuse lähtuda erastatava maa suuruse ja piiride määramisel eelnimetatud kokkuleppest. Erastatava maa suuruse ja piiride määramine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kuivõrd ka Tallinna linn on kompromissi pooleks, pidi linnavalitsus lähtuma erastatava maa suuruse ja piiride määramisel kompromissist. 6) Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik samamoodi nagu kohtuotsus. Harju Maakohtu määrus, millega kompromiss kinnitati, on jõustunud ja selle vaidlustamiseks pole kaebajal võimalust muul moel kui teistmisavalduse esitamisega, kui näiteks on ilmnenud asjaolud, mis kompromissi kinnitamise ajal ei olnud teada või muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 702 sätestatud alused. Sõltumata teistmise võimalustest, 2(4)

3-16-1993 on jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. 7) Kaebaja pole väitnud, et vaidlustatud korraldus oleks maakohtu määrusega kinnitatud kompromissiga vastuolus. Korralduse ja kompromissi vaheline kooskõla nähtub ka Maaameti kaardiserveri andmetest. Tüve tn 42a katastriüksus on viirutatud pruunilt ning viirutatud ala vastab kompromissile: KK-le erastatava maa piir kulgeb vähemalt 4 m kaugusel kaebaja omandisse jäävast elamust ning Tüve tn 40 ja Kajaka tn 36 kinnistutega külgnevalt on jäetud 5 m laiune sissesõidutee kaebaja elamu juurde. 8) Olukorras, kus jõustunud kohtumäärusega on pärast kaasomandi lõpetamist kaasomanike vahel kindlaks määratud, kuidas maa erastatakse, ei saa kaebaja tugineda väidetele, et KK-le erastatavale maale jäävad kaebaja kaev vms kaebajale olulised rajatised. Ka ei oma selle kompromissi valguses tähtsust kaebaja väide, et vaidlustatud korraldusega erastamiseks määratud maal ei ole olnud mingeid ehitisi. Kaebajal ja KK-l olnuks Tüve tn 42 elamu kaasomanikena õigus erastada kogu praegu Tüve tänava, Tüve tn 44a, Tüve tn 44, Nõmme tee 78, Kajaka tn 36 ja Tüve tn 40 vahele jääv maa kaasomandisse vastavalt nende kaasomandi osade suurusele Tüve tn 42 elamus. 27.10.2007 korraldusest tuleneski selline lahendus, ent sel moel jäi maa erastamine lõpetamata. Kompromissiga jagasid kaasomanikud sisuliselt ära Tüve tn 42 ehitised ning ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa. Isegi kui on tõsi, et KK-le erastataval maal ei asu praegu ühtki sellist ehitist, mille juurde oleks eraldiseisvalt võimalik ostueesõigusega maad erastada, ei saa selline erastamine sõlmitud kompromissi valguses rikkuda kaebaja õigusi. Tallinna linna poolt kompromissiga nõustumine ei ole vastuolus maa ostueesõigusega erastamise eesmärgiga. Alternatiivne ning samale tulemusele viiv lahendus oleks olnud maa kaasomandisse erastamine ning tekkinud kinnistu samamoodi jagamine. Kompromissi lahendus oli maareformi lõpule viimiseks peaaegu paratamatu samm, sest maa kaasomandisse erastamine seiskus kaasomanike erimeelsuste ja kaebaja poolt maa erastamise lõpule viimiseks vajalike toimingute tegemata jätmise tõttu. 9) Vaidlustatud korralduse õiguspärasuse seisukohast ei saa asjakohaseks pidada kaebaja väiteid, mis puudutavad vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamist. Kui kaebaja leiab, et KK on rikkunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi p-ga 1.4 võetud kohustust, on tal õigus nõuda viimaselt selle kohustuse täitmist, ent see ei muuda kehtetuks kompromissi ülejäänud osi ega anna alust vaidlustada kompromissi osa, milles lepiti omavahel ja Tallinna linnaga kokku ostueesõigusega erastatava maa ligikaudsed piirid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-1993 kemgi kui lubas, renoveerides vana elamu osa 90% ulatuses. KK lasi majaosal laguneda. Tegemist on pahauskse valdusega. KK majaosa juures kasutati Tüve tn 40 ja Kajaka tänavaga külgnevat krundi osa. Tüve tn 44a kinnistuga külgnev krundiosa on kuulunud kaebaja perekonnale ning seal on kaebaja istutatud puud ja põõsad. Kohus ignoreeris kaebaja allkirja võltsimist: Tüve tn 42 piiriprotokolli allkirjastas kaebaja asemel Nõmme tn 78 omaniku sugulane. Kaebajal on õigus Tüve tn 42 maaomandi tagastamisele, samuti on tal maa erastamise ostueesõigus, sest ta on õigusjärgne pärija.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.