lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1993/4

Omandireform › Maa erastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1993/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Maa erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. november 2016, Tallinn 3-16-1993

Haldusasi

E.S.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 korralduse nr 1267-k tühistamise nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: E.S.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada E.S.i kaebus.
2.Saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord: Käesolev määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kätte saamisest arvates. (HkMS § 121 lg 4, § 203, § 204).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.E.S. esitas 5. oktoobril Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 korralduse nr 1267-k tühistamist. Kõnealuse korraldusega määrati kindlaks xxxx ehitise teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks K.K.ile. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et Tallinnas xxxx asuvate ehitiste kaasomanikud olid E.S. (1/4), V.G (1/4) ja T.R. (1/2). Tallinna Linnavalitsuse 24. oktoobri 2007 korraldusega nr 1827-k määrati xxxx ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks 2306 m2 suurune teenindusmaa ning otsustati see erastada T.R.ile, E. Sile ja V. Gile vastavalt 1⁄2, 1⁄4 ja 1⁄4 suurustes mõttelistes osades. Maa ostueesõigusega erastamist selle korralduse alusel lõpuni viia ei õnnestunud. 2009. aastal omandas 1⁄2 suuruse mõttelise osa xxxx ehitistest T.R.ilt K.K., kes esitas 2013. aasta alguses Harju Maakohtule avalduse kaasomandi lõpetamiseks. Harju Maakohtu 16. detsembri 2014 määrusega (tl. 9) kinnitati K.K.i, E.S.i, V.Gi ja Tallinna linna vahel kompromiss, milles lepiti kokku xxxx maaüksusel kaasomandi lõpetamine ning selle jagamine K.K.i ja E.S.i vahel vastavalt joonisele (tl. 13). Kompromissi kinnitavas kohtumääruses nõustus Tallinna linn krundi piiride määramisel lähtuma eelnimetatud plaanist. Seepeale andis Tallinna Linnavalitsus 31. augustil 2016 korralduse nr 1267-k, millega määrati K.K.ile ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 1004 m2 (xxxx).

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Leian, et E.S.i kaebust ei saa menetlusse võtta ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Kaebeõiguse puudumine tuleneb käesoleval juhul sellest, et Tallinna Linnavalitsuse

31.augusti 2016 korraldus nr 1267-k ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tulenevalt maakohtu 16. detsembri 2016 määrusega kinnitatud kompromissist ei ole E.S.il võimalik saada linnavalitsuse 31. augusti 2016 korralduses nr 1267-k nimetatud maa omanikuks ning selle maa erastamine K.K.ile ei saa E.S.i subjektiivseid õigusi rikkuda.
3.Esiteks on oluline rõhutada, et tähtsust pole sellel, milline oli xxxx endise kinnistu suurus enne maa natsionaliseerimist 1940. aastal. Kaebaja eksib, leides, et tal on endisele 1000 ruutsülla suurusele maale õigus tulenevalt sellest, et ta on oma isa ainus pärija. Seda on kaebajale selgitatud muuhulgas haldusasjas nr 3-10-2424 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu määruses. P. Si poolt 1926. aastal omandatud kinnistu nr 3021 maa natsionaliseeriti 1940. aastal, misjärel ei olnud see maa enam P. Si omandis ning ta ei saanud maad võõrandada ega pärandada. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel ei toimunud maa omandiõiguse automaatset ennistamist, vaid maa tagastati, erastati, anti munitsipaalomandisse või jäeti riigi omandisse omandireformi reguleerivates õigusaktide sätestatud korras. See tähendab seda, et kui xxxx kinnistu oli natsionaliseerimise ajal P. Si omandis ning E. S on P. Si pärija, ei muutnud E. S automaatselt endise kinnistu nr 3021 maa omanikuks. Küll oleks tal olnud õigus esitada avaldus sellise õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Sellist avaldust sai esitada kuni 17. veebruarini 1992 ning selle tähtaja möödalaskmise korral võis kuni 31. märtsini 1993 esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjonile taotluse avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Isik, kes ei esitanud tähtaegselt vara tagastamise avaldust või kelle avalduse tähtaeg ennistamata jäeti, loeti vara tagastamise nõudest loobunuks. Kuna puudutad mistahes andmed selle kohta, et E.S. oleks tähtaegselt sellise avalduse esitanud, ei saa tal olla õigust maa tagastamisele ning xxxx maa omanikuks on kaebajal võimalik saada vaid maa erastamise kaudu tulenevalt sellest, et kaebaja on sel maal asuva ehitise omanik.
4.Teiseks ei ole Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 korralduse nr 1267-k õiguspärasuse seisukohast mingit tähtsust sellel, kuidas või mis asjaoludel erastati osa endise kinnistu nr 3021 maast R. R.le xxxxx asuvate ehitiste juurde. Käesolevas asjas vaidluse all olev linnavalitsuse korraldus ei puuduta seda maad. Seda, et kaebajal ei ole võimalik vaidlustada praeguse xxxxx maa erastamist, on kaebajale samuti selgitatud juba haldusasjas nr 3-10-2424 tehtud kohtumäärustes.
5.Kolmandaks on oluline, et küsimus sellest, kuidas erastada maa xxxx asuvate ehitiste juurde, on kaebaja jaoks siduvalt kindlaks määratud tsiviilasjas nr 2-13-4627 16. detsembril 2014 tehtud määrusega kinnitatud kompromissiga. Kõnealuse kompromissiga jagati E.S.i, V.Gi ja K.K.i kaasomandis olevad ehitised. Kompromissis on üheselt ja selgelt kindlaks määratud, millised varem nende kaasomandis olnud ehitistest jäävad E.S.i omandisse ja millised K.K.i omandisse ning samuti see, millistes piirides toimub nende ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine. Vastav kokkulepe E.S.i ja K.K.i vahel on selgelt väljendanud kohtumääruse resolutiivosa punktides 1.2 ja 1.3 ning tsiviilkohtumenetlusse kaasatud Tallinna linn on võtnud selle kohtumääruse resolutiivosa punktist 1.5 tulenevalt kohustuse lähtuda E.S.ile ja K.K.ile ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaks määramisel eelnimetatud kokkuleppest. Erastatava maa suuruse ja piiride kindlaks määramine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning kuivõrd ka Tallinna linn oli kompromissi pooleks, pidi linnavalitsus erastatava maa suuruse ja piiride määramisel kompromissist lähtuma.
6.Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik samamoodi nagu kohtuotsus. Harju Maakohtu 16. detsembri 2014. aasta määrus, millega kompromiss kinnitati on jõustunud ja selle vaidlustamiseks ei ole E.S.il enam võimalust muul moel kui teistmisavalduse esitamisega, juhul kui näiteks on ilmenud asjaolud, mis kompromissi kinnitamise ajal ei olnud teada või muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 sätestatud alused. Sõltumata teistmise võimalusest on aga jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik.
7.Kaebaja ei ole väitnud, et Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 korraldus nr 1267-k oleks maakohtu määrusega kinnitatud kompromissiga vastuolus. Kompromissi ja korralduse vaheline kooskõla nähtub ka Maa-ameti kaardiserveri (http://xgis.maaamet.ee) andmetest. Kaardiserverist on näha Tüve 42a katastriüksuse moodustamise lähteülesande andmed (vt. kaardil: Kihid – Lähteülesanne – LÜ piiriettepanekud) ning xxxx katastriüksus on viirutatud pruunilt, mis kaardi legendi kohaselt tähendab, et on moodustatud katastriüksuse toimik (tähis toimikuga seotud LÜ). Sealt nähtuv viirutatud ala vastab maakohtu 16. detsembri 2014 määrusega kinnitatud kompromissile: K.K.ile erastatava maa piir kulgeb vähemalt 4 meetri kaugusel E.S.i omandisse jäänud elamust ning xxxx ja xxxx kinnistutega külgnevalt on jäetud 5 meetri laiune sissesõidutee E.S.i elamu juurde.
8.Olukorras, kus jõustunud kohtumäärusega on pärast kaasomandi lõpetamist endiste kaasomanike vahel kindlaks määratud, kuidas erastatakse maa, ei saa kaebaja tugineda väidetele, et K.K.ile erastatavale maale jäävad kaebaja kaev vms kaebajale olulised rajatised. Ka ei oma selle kompromissi valguses tähtsust kaebajalt poolt samuti kaebuses esitatud väide, et maal, mis on linnavalitsuse korraldusega määratud K.K.ile erastatavaks maaks, pole mingisuguseid ehitisi olnud. Kaebajal ja K.K.il oleks xxxx elamu kaasomanikena olnud võimalik erastada kogu praegu xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vahele jääv maa kaasomandisse vastavalt nende kaasomandiosade suurusele xxxx elamus. Selline lahendus tuleneski 27. oktoobri 2007 korraldusest nr 1827-k, ent sel moel maa erastamine jäi kaasomanike vaheliste erimeelsuste ning maa erastamiseks vajalike toimingute tegemata jätmise tõttu lõpetamata. Maakohtu 16. detsembri 2014 määrusega kinnitatud kompromissiga jagasid kaasomanikud sisuliselt ära xxxx ehitised ning ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastatava maa. Isegi kui on tõsi, et K.K.ile erastataval maal ei asuu praegu ühtki sellist ehitist, mille juurde eraldiseisvalt oleks maa ostueesõigusega erastamine võimalik, ei saa selline maa erastamine sõlmitud kompromissi valguses rikkuda E.S.i õigusi. Liiati ei ole Tallinna linna poolt sellise kompromissiga nõustumine kuidagi vastuolus maa ostueesõigusega erastamise eesmärgiga. Alternatiivne ning samale tulemusele viiv lahendus oleks olnud see, et maa oleks erastatud kaasomandisse ning seejärel oleks jagatud tekkinud kinnistu samamoodi. 16. detsembri 2014 määrusega kinnitatud kompromissi lahendus oli aga vaidlusaluse maa osas maareformi lõpule viimiseks peaaegu paratamatu samm, kuna maa kaasomandisse erastamine seiskus xxx ehitiste kaasomanike vaheliste erimeelsuste ning E.S.i poolt maa erastamise lõpule viimiseks vajalike toimingute tegemata jätmise tõttu.
9.Tallinna Linnavalitsuse 31. augusti 2016 käskkirja nr 1267-k õiguspärasuse seisukohast ei saa asjakohaseks pidada kaebaja väiteid, mis puudutavad vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamist. Kui kaebaja leiab, et K.K. on rikkunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi punktis 1.4 pandud kohustust, on tal õigus nõuda viimaselt selle kohustuse täitmist, ent see ei muuda kehtetuks

kompromissi ülejäänud osi ega anna alust vaidlustada kompromissi osas, milles lepiti omavahel ning Tallinna linna vahel kokku ostueesõigusega kummalegi erastatava maa ligikaudsed piirid. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium