Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 24.01.2017, Tartu 3-11-1443 Investland OÜ (alates 05.07.2016 üldõigusjärglasena OÜ ERAA Service) kaebus Misso Vallavalitsuse vastu avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsus OÜ ERAA Service apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ ERAA Service, esindaja vandeadvokaat Pille Pettai Vastustaja Misso Vallavalitsus, esindaja Kati Raudsepp
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus ja lubada OÜ-l ERAA Service astuda kaebajana menetlusse senise kaebaja Investland OÜ üldõigusjärglasena.
2.Jätta rahuldamata OÜ ERAA Service taotlus Domus Kinnisvara ekspertarvamuse nr 006-16-TA lisamiseks toimiku materjalidele ja tagastada see kaebajale.
3.Rahuldada OÜ ERAA Service apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt ERAA Service välja Misso Vallavalitsuse menetluskulud ja jätta need Misso Vallavalitsuse enda kanda.
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 23.02.2017 (HKMS § 212 lg 1).
1.Misso Vallavolikogu kehtestas 22.02.2001. a otsusega nr 5 Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu, millega määrati kindlaks Võrumaal Misso vallas asuvate Kõrgemäe, Kõo, Uibo, Võsa ja Tarna maaüksuste sihtotstarve ja ehitustingimused.
2.OÜ ERAA Service omandas 23.12.2004 Kõrgemäe kinnistu müügihinnaga 5 000 000 krooni.
3.Misso Vallavalitsus algatas 21.01.2008. a korraldusega nr 2.1-3/5 Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise. Männi kinnistu detailplaneeringu ala piirnes Kõrgemäe kinnistuga ning hõlmas osaliselt Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga määratletud ala. OÜ-d ERAA Service kui Kõrgemäe kinnistu omanikku Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu menetlusse ei kaasatud. Kõrgemäe kinnistust jääb Männi kinnistu lääne poole, kuid nad ei oma ühist piiri, sest nende vahele jäävad Kõlga ja Muru kinnistud.
4.21.04.2008 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade ehitusloa nr 11 Männi maaüksusele lao-kontorihoone ehitamiseks. Nimetatud hoone nähti ette kohta, kus Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu kohaselt asus juurdepääsutee Kõrgemäe kinnistule. OÜ-d ERAA Service enne ehitusloa väljastamist ära ei kuulatud.
5.Misso Vallavolikogu kehtestas 27.08.2008. a otsusega nr 1-3/20 Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu, millega muudeti osaliselt 2001 kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut, sh Kõlga maaüksuse osas. Nimetatud detailplaneeringu kohaselt ei olnud Kõlga maaüksusele enam ette nähtud avalikku teed, mis võimaldaks juurdepääsu Kõrgemäe kinnisasjale läbi Kõlga, Roosi ja Männi maaüksuste. Männi detailplaneering hõlmas detailplaneeringu plaani järgi terviklikult Kõrgemäe kinnistuga piirneva Kõlga kinnistu ning planeeringu piir ulatus osaliselt ka Kõrgemäe kinnistule.
6.14.09.2009 väljastas Misso Vallavalitsus OÜ-le Collade Männi kinnistul asuva lao-kontorihoone kasutusloa.
7.OÜ ERAA Service esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsuse nr 1-3/20 tühistamiseks (haldusasi nr 3-09-2649) ning 21.04.2008. a ehitusloa nr 11 ja 14.09.2009. a kasutusloa nr 6 tühistamiseks, alternatiivselt haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-10-87).
8.OÜ ERAA Service esitas kaebuse Tartu Halduskohtule ka Misso Vallavalitsuse vastu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 28 680 eurot hüvitamiseks (käesolev haldusasi). 04.07.2011 võttis halduskohus kaebuse menetlusse ning 27.07.2011 peatas menetluse kuni haldusasjas nr 3-10-87 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
9.29.08.2012. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2649 rahuldati kaebus ja tühistati Misso Vallavolikogu 27.08.2008 otsus nr 1-3/20 Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamise kohta. Haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus jäeti rahuldamata 10.10.2011 otsusega. Mõlema otsuse peale esitati apellatsioonkaebused. Tartu Ringkonnakohus liitis haldusasjad 3-10-87 ja 3-09-2649 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-10-87. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsusega jäeti rahuldamata Misso valla ja OÜ Collade apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 29.08.2012. a otsusele haldusasjas nr 3-09-2649. Nimetatud otsuse resolutsioon jäeti muutmata, täiendati otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. OÜ ERAA Service apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 10.10.2011. a otsusele haldusasjas nr 3-10-87 rahuldati ning nimetatud otsus tühistati tervikuna. Haldusasjas nr 3-10-87 esitatud kaebus rahuldati ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ja Misso Vallavalitsuse poolt 21.04.2008 OÜ-le Collade väljastatud ehitusluba nr 11 tunnistati õigusvastaseks. Kaebus Misso Vallavalitsuse poolt 14.09.2009 OÜ-le Collade väljastatud kasutusloa nr 6 õigusvastasuse tuvastamiseks jäeti läbi vaatamata. Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 15.10.2015 määrusega.
10.21.10.2015. a määrusega uuendas Tartu Halduskohus käesoleva haldusasja menetluse.
11.OÜ ERAA Service kaebuse kohaselt tekitati kaebajale õigusvastase ehitusloa, kasutusloa ja detailplaneeringuga kahju. Õigusvastase ehitusloa alusel Männi kinnistule rajatud ehitis muudab võimatuks ühenduse rajamise Luhamaa tollipunkti ja Kõrgemäe kinnistu vahel ning Kõrgemäe kinnistu suhtes kehtiva Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimise. Kuna Kõrgemäe kinnistu sihtotstarve on osaliselt ärimaa, on olulise tähtsusega juurdepääsutee tagamine kinnistule. Eelneva tõttu peab kaebaja tellima Kõrgemäe kinnistu uue detailplaneeringu, mille eeldatav maksumus koos lisatöödega on 28 680 eurot. Kaebajale on vastustaja õigusvastasest tegevusest tekkinud varaline kahju, mis seisneb otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. Otseseks varaliseks kahjuks on vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, sest kinnistu väärtust mõjutab juurdepääsu võimalus kinnistule ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, s.h uue detailplaneeringu koostamise kulud. Lisaks trasside ja teede asukoha vahetusega seotud lisakulud, mille täpset suurust ei ole võimalik öelda. Saamata jäänud tuluna võib käsitleda mõistlikku ärikasumit, mis kaebajal jääb saamata. Kaebaja nõuab hüvitist majandustegevuses saamata jäänud tulu eest. Kaebaja ei ole OÜ-le Collade väljastatud ehitusloa tõttu saanud oma äritegevuse plaane realiseerida. Endise olukorra taastamine eeldaks lao-kontorihoone vähemalt osalist lammutamist, mis on ebatõenäoline. Kaebajale tekkinud kahju ei saa kõrvaldada üksnes Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluse nõuetekohase läbiviimisega, vaid selle läbiviimise tulemusega. Asjatundja Sulev Sanniku arvamus tõendab, et Kõrgemäe kinnistu suhtes ei ole võimalik Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut ellu viia, sest Kõrgemäe kinnistule ei ole tagatud avalikult teelt vajalikku juurdepääsu. Misso Vallavolikogu algatas 28.05.2015. a otsusega Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu esialgsetes joonistes on jätkuvalt eiratud Kõrgemäe kinnistule vajaliku juurdepääsu tagamise vajadust. Kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu äritegevuse eesmärgiga, kuid võib juhtuda, et kaebajal ei olegi võimalik plaanitud äriplaani ehitusloa tõttu ellu viia, tehes selliselt (osaliselt) võimatuks kinnistu kasutamise määratud sihtotstarbel. Arvestades Kõrgemäe kinnistule kavandatavat tegevust – tolliladude pidamist ja muud riigipiiri teenindavat tegevust – sõltub detailplaneeringu realiseerimine majanduskeskkonnast, omaniku rahalisest võimalusest ning muudest tingimustest. Kaebaja majandustegevus on olnud 6 viimase aasta jooksul otseselt takistatud vastustaja tegevuse tõttu. Kaebajale kahju hüvitamisel tuleb lähtuda olukorrast, kus kaebaja oleks olnud, kui ehitusluba ei oleks välja antud.
HALDUSKOHTU LAHEND
12.Tartu Halduskohus jättis 16.12.2015. a otsusega kaebuse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ja mõistis OÜ-lt ERAA Service Misso Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud summas 915,20 eurot, jättes kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt esitati lao-kontorihoone ehitamise alustamise teatis alles 03.10.2008, mistõttu ei saanud OÜ ERAA Service olla enne seda kuupäeva teadlik ehitamise kavatsusest ega ehitusloa olemasolust. Haldusasjas nr 3-10-87 on tuvastatud, et kaebaja sai ehitusloa andmisest teada hiljemalt 30.11.2009. Olenemata sellest, kas kaebetähtaega hakata lugema ajast, mil reaalselt ehitamisega alustati või ajast, mil ehitusluba edastati kaebajale, on kaebus kahjunõudes esitatud kohtule kaebetähtaega järgides. Kuigi kaebaja on nõudena välja toonud summa, mis seisneb uue detailplaneeringu maksumuses, siis kaebuse sisust nähtuvalt soovitakse ka muude kahjude hüvitamist. Kuna haldusasjas nr 3-10-87 on tuvastatud, et 14.09.2009. a kasutusluba nr 6 ei puuduta kaebaja õigusi, ei saa see olla ka kaebajale kahju tekitanud ja sellel alusel esitatud kahjunõue jääb rahuldamata. Samas on haldusasjas nr 3-10-87 jõustunud kohtuotsusega tunnistatud
õigusvastaseks Misso Vallavalitsuse 21.04.2008. a OÜ-le Collade väljastatud ehitusluba nr 11 ja haldusasjas nr 3-09-2649 on tühistatud Misso Vallavolikogu 27.08.2008. a otsus nr 1-3/20 Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamise kohta. Kuna nimetatud haldusaktid on varasemas kohtumenetluses tunnistatud õigusvastasteks, saab lähtuda jõustunud kohtuotsustest ja aktide õiguspärasust ei ole vaja uuesti hinnata. Kaebajale kahju tekkimine on kaheldav ja kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole tõendanud, et Kõrgemäe kinnistu väärtus oleks vähenenud või, et võimalik kinnistu väärtuse vähenemine oleks tingitud varasema juurdepääsutee kaotusest ja lao-kontorihoone praeguse asukoha tõttu. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ega esitanud tõendeid kinnistu väärtuse kohta käesoleval ajal ning milline võinuks olla mõistlik ärikasum. Kõrgemäe kinnistule on juurdepääs kinnistu riigipiiri poolsel küljel asuvalt avalikult teelt, kusjuures sealt on võimalik pääseda otse Riia-Pihkva maanteele. Samuti on olemas tee, mis ühendab Kõrgemäe kinnistu kohaliku teega läbi Muru kinnistu. Kuigi otsene juurdepääs Kõrgemäe kinnistult Riia-Pihkva maanteele asub kohas, mis ei aita kaasa Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu realiseerimisele, on tegemist juurdepääsuga avalikule teele. Seetõttu oleks olnud kaheldav ka teeservituutide seadmine Kõrgemäe kinnistu kasuks, kui teiste kinnistute omanikud, kelle maad tee läbiks, oleksid sellele vastu olnud. Männi kinnistu detailplaneering on tühistatud. Misso Vallavolikogu 28.05.2015. a otsusega on algatatud Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamine, mille menetlusse on kaasatud ka kaebaja. Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluses otsustatakse kõigi puudutatud isikute huve kaaludes, kas õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud lao-kontorihoone saab jääda olemasolevasse asukohta või tuleb see lammutada. Seega on võimalik olukord, kus kaebaja õigused taastatakse. Kaebaja saab olla ärakuulatud ning anda omapoolseid seisukohti ja esitada tõendeid ning võib saada soovitud tulemusena ka juurdepääsutee võimaluse läbi OÜle Collade kuuluvate kinnisasjade. Kuna pole teada, milline planeeringulahendus jääb kehtima, ei ole kindel, et kaebajal tekib vajadus uue detailplaneeringu tellimiseks enda kinnistule ning, et tekiks kulud teede ja trasside asukohavahetusest. Isegi kui kaebaja oleks olnud kaasatud Männi kinnistu detailplaneeringu menetlusse, ei oleks olnud välistatud olukord, et huvide kaalumisel oleks detailplaneering samal kujul kehtestatud võimaldades ehitada lao-kontorihoone olemasolevasse asukohta. Seetõttu oleks kaebajal tulnud vajadusel ikkagi tellida uus detailplaneering oma kinnistu suhtes. Kaebaja ei ole viie aasta jooksul pärast Kõrgemäe kinnistu ostu asunud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut realiseerima. Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering oli enne Männi kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamist kehtinud juba seitse aastat ilma, et selle elluviimiseks oleks kaebaja mingeid toiminguid teinud. Männi kinnistul alustati ehitustegevusega 2008 sügisel. Kaebaja on kinnistul toimuva osas huvi üles näidanud alles 2009 sügisel. Arvestades, et tegemist on piirkonnaga, kus toimub riigipiiri ületus ja asub tollipunkt, on avalikes huvides, et eksisteeriksid piiri- ja tollipunkti teenindavad hooned ja rajatised. Kuna Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut ei olnud pikema aja jooksul ellu viidud, esinesid alused selle ümbervaatamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kriteeriume, mille järgi hinnata temal saamata jäänud tulu ning ei ole välja toonud, et pärast viite aastat kestnud tegevusetust, oli temal plaan hakata 2008 – 2009 ellu viima kehtivaid detailplaneeringuid ning alustada Kõrgemäe kinnistul majandustegevusega. Kaebaja ei ole näidanud, et ta tegi ettevalmistusi selleks, et saada Kõrgemäe kinnistult tulu. Väide, et kaebaja majandustegevus on olnud mitme aasta jooksul takistatud vastustaja tegevuse tõttu, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja nõuete rahuldamise korral asetuks kaebaja majanduslikult paremasse olukorda, kui ta oli varasemalt. Vastustaja algatatud Luhamaa Terminali detailplaneeringu koostamise menetluses lahendatakse ka Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu küsimus. Valla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlemine ei kuulu valla igapäevase põhitegevuse alla. Tegemist on riigivastutuse juhtumiga, millega vald igapäevaselt ei tegele. Vastustaja õigusabi kulud ei ole väga suured, need on põhjendatud ning nende suurus on
proportsionaalne. Kaebaja majanduslikust olukorrast lähtuvalt on vastustaja dokumentaalselt tõendatud õigusabi kulude väljamõistmine kaebajalt võimalik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.OÜ ERAA Service esitas Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei toimunud kohtuasjas sisulist uurimist ja halduskohus ei saanud teha õiget otsust. Kaebus võeti menetlusse 04.07.2011 ja 27.07.2011 peatati menetlus neljaks aastaks. Menetluse uuendamise järgselt anti aega üks kuu täiendavate dokumentide esitamiseks, täpsustamata, milliseid dokumente tuleks esitada. Asjaolu, et kohus kahtles otsuse tegemisel, kas kaebajale on kahju tekkinud, näitab, et kohus ei täitnud piisavalt uurimiskohustust ning jättis olulised asjaolud tuvastamata ning tõendid kogumata. Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust oma väidete tõendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks asjaolude osas, milles kohtu hinnangul ei olnud esitatud piisavalt tõendeid ega kogunud vajadusel tõendeid omal algatusel. Kaebaja on seotud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga, mis esindab rahvusvaheliste vedudega tegelevate ettevõtjate huve ning logistikakeskus oli ette nähtud oma assotsiatsiooni liikmetele mugavama piiriületuse tagamiseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise osas ei pidanud halduskohus enam seisukohta võtma ja selle asjaolu tuvastas halduskohus õigesti. Vaatamata asjaolule, et Kõrgemäe kinnistu on jäetud ilma ühest juurdepääsu võimalusest, kahtles halduskohus kaebajale kahju tekkimises. Halduskohtu järeldused ei ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Arvestades seda, et Kõrgemäe kinnistule kavandati laohooneid ja muid piiripunkti teenindavaid ehitisi, siis põhjapoolse juurdepääsuta tuleks ärimaa kasutuselevõtmiseks lahendada juurdepääs teisiti kui praegu. Põhjuslik seos Männi detailplaneeringu õigusvastase kehtestamise ja ehitusloa õigusvastase andmisel vahel nähtub halduskohtu tuvastatud asjaoludest ning ka sellest, et kui Männi detailplaneeringut ei oleks kehtestatud ega ehitusluba väljastatud, ei oleks lao-kontorihoonet ehitatud ja juurdepääs kogu kompleksile oleks toimunud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringuga kavandatud tee kaudu paralleelselt piiripunktiga. Halduskohus ei analüüsinud kõiki kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Halduskohus ei tuvastanud asjaolusid kohtuotsuse tegemise aja seisuga, vaid järeldas, et kahju tekkimine ei ole veel teada, sest see selgub Luhamaa Terminali detailplaneeringu kehtestamisel. Luhamaa Terminali detailplaneeringu lahendus ei ole teada ning vastustajal ei ole kohustust algatatud planeering kehtestada. Kohtuotsuse pinnalt ei ole arusaadav, kuidas on võimalik tänases olukorras tõendada, et tulevikus kehtestatav planeering lahendab juurdepääsu küsimuse. Kõnealune detailplaneering ei ole kavandatud kaebaja õiguste taastamiseks, vaid konkurendi tegevuse laiendamiseks ja selle menetlus ei ole kaebaja mõjusfääris. Halduskohtu otsusest ei selgu, mida pidas halduskohus silmas kaebaja õiguste taastamise võimaluse all ja kas kohus viitas sellega tagajärgede kõrvaldamisele. Kaebaja esitas kaebuse kahju hüvitamise nõudes, mitte tagajärgede kõrvaldamise nõudes. Puuduvad tõendid, et kaebaja õigused saavad taastatud tulevikus kehtestatava detailplaneeringuga, mistõttu ei saanud halduskohus otsust sellele asjaolule rajada. Vajaliku juurdepääsu puudumine Kõrgemäe kinnistu ja Luhamaa piiripunkti vahel on S. Sanniku arvamusega tõendatud, kuid halduskohus ei ole nimetatud arvamusele viidanud ega põhjendanud, miks ta jättis selle tõendi hindamata. Seega rikkus halduskohus tõendite hindamise nõuet. Kaebaja esitas kahju tekkimise tõendamiseks K-Projekt AS hinnapakkumise ja Kõrgemäe kinnistu müügilepingu, kuid halduskohus jättis need tähelepanuta ega ole põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Uue Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu tellimine
on väljapääsmatu, sest ainult nii saab muuta ehitusõigust. Detailplaneeringu olemasolu või puudumine mõjutab kinnistu väärtust. Halduskohus jättis otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, s.h selgitamata miks kohus ei nõustu kaebaja väidetega. Samuti ei ole selgitatud, kuidas jõudis halduskohus seisukohani, et kuna Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringut ei ole pikema aja jooksul ellu viidud, esinesid alused selle ümbervaatamiseks. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks omaniku kahjuks peab olema ülekaalukas avalik huvi, mida Kõrgemäe kinnistu puhul ei eksisteeri. Kõrgemäe detailplaneeringu realiseerimine sõltub majanduskeskkonnast, omaniku rahalisest võimalusest ning muudest tingimustest, mistõttu on ebaõige viide, et kaebaja ei asunud kohe pärast kinnistu omandamist kehtivat detailplaneeringut ellu viima. Halduskohus jättis tähelepanuta ka kaebaja väite, et ta tasus Kõrgemäe kinnistu omandamisel viis miljonit Eesti krooni üksnes ehitusõiguse tõttu, mida Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering ette nägi. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust asuda detailplaneeringut koheselt ellu viima. Kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu 23.12.2004, mistõttu ei saanud ta Luhamaa detailplaneeringu realiseerimisega viivitada seitse aastat. Kinnistu omandamist saab pidada üheks osaks detailplaneeringu elluviimisest. Halduskohus ei põhjendanud, miks ei olnud kohtul võimalik kahjunõude suurust kindlaks määrata ja kuidas takistas asjaolu, et kaebaja ei esitanud kriteeriume saamata jäänud tulu hindamiseks, kohtul kahju tekkimist tuvastada. Põhjendamata on halduskohtu väide seoses teeservituudi seadmisega ja asjaolu, et kaebaja nõuete rahuldamise korral asetuks ta majanduslikult paremasse olukorda kui oli varasemalt. Asjaolu, et kulu kantakse tulevikus, ei ole kahjuhüvitise välja mõistmata jätmise aluseks. Kohtuasja nr 3-10-87 kohtuotsus on piisav tõend, et vastustaja tegevuse tõttu ei ole kaebaja saanud Kõrgemäe kinnistul kavandatud majandustegevust ellu viia. Halduskohtu otsusest ei selgu, et kohus oleks hinnanud ehitusloaga kaebajale kahju tekitamist. Vastustaja eelistas ühte ettevõtjat teisele ja kehtestas detailplaneeringu, mis välistab teise ettevõtja samal tegevusalal tegutsemise. Kohalik omavalitsus peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise. Kaebaja võimalused Luhamaa transpordikeskuse detailplaneeringu elluviimiseks on olnud ilmselgelt piiratud Kõrgemäe kinnistule juurdepääsu puudumise tõttu ja seoses vastustajaga peetud kohtuvaidlusega Männi detailplaneeringu õiguspärasuse üle. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kohtuasi ei seondu vastustaja igapäevase tegevusega. Esitatud kahjunõue seondub vastustaja haldusaktidega, mille põhjendamine on vastustaja igapäevane tegevus. Vastustaja peab olema teadlik oma tegevusega seotud vastutusest ja tundma riigivastutuse seadust. Käesolevas asjas ei ole toimunud õiguslikult keerulist vaidlust ning kohtuasja materjalid ei ole mahukad. Vastustaja on koostanud vaid ühe sisulise menetlusdokumendi – vastuse kaebusele, milles esitatud asjaolud kattuvad suures osas teistes Männi detailplaneeringu ja ehitusloaga seotud kohtuasjade asjaoludega. Kaebaja esitab Domus Kinnisvara kutselise hindaja Kristjan Grossi 14.01.2016 arvamuse, mis ühtib kaebaja omaga, et Kõrgemäe kinnistu väärus on detailplaneeringu elluviimise võimatuse ning vajaliku juurdepääsu puudumise tõttu vähenenud ning seda vähemalt 31 955 eurot. Saamata jäänud tulu saaks hinnata majandusvaldkonna asjatundja ja vastava ekspertiisi saab määrata ringkonnakohus, kuna halduskohus jättis täiendava tõendamise vajaduse selgitamata.
14.Misso vald palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastuse kohaselt tuleb kaebaja kahjunõuet menetleda konkreetses summas 28 680 eurot, sest nõuet, et kahju suuruse võiks otsustada kohus, ei ole kaebuse resolutsioonis taotletud. Asjaolust, et kohus tõendite, mida kaebaja esitas oma nõude tõendamiseks, pinnalt ei pidanud kahju olemasolu tõendatuks, ei saa tuletada uurimisprintsiibi rikkumist. Kvalifitseeritud õigusabi kasutavale kaebajale pidi olema selge ja arusaadav ilma kohtu eraldi selgituseta, milliseid asjaolusid tuleb kahju hüvitamise nõude puhul tõendada. Samuti pidi kaebajale
olema selge, et soovides kohtu poolt kahjuhüvitise kindlaksmääramist, ei saa piirduda üldsõnaliste ning ainsagi tõendiga põhistamata väidetega kahju tekkimise osas, toomata välja oletatava kahju suurust. Kaebaja ei ole esile toonud, milliseid tõendeid tal oma väidetava kahju olemasolu kohta esitada oleks olnud ja seda, missugused objektiivsed asjaolud takistasid tal vastavaid tõendeid varem esitamast. Asjaolu, et käesolev haldusasi oli peatatud neli aastat ning lahendati paari kuu jooksul pärast menetluse uuendamist, ei anna alust halduskohtule uurimiskohustuse rikkumise osas etteheiteid teha. Kohtu uurimiskohustusega ei ole hõlmatud kohustus hakata menetlusosalise eest uusi asjaolusid välja selgitama, nt kaebaja seotust Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsiooniga. Halduskohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused on omavahel kooskõlas. Kaebaja on kohustatud tõendama, et kaebaja õiguste rikkumise ja vajaduse vahel tellida Kõrgemäe kinnistu suhtes uus detailplaneering, on põhjuslik seos. Arvestades seda, et lao-kontorihoone asukoht määrati õigusvastaselt Männi detailplaneeringu alusel, mitte ehitusloa alusel, ei saa ehitusloa väljastamine olla põhjuslikus seoses kaebuses nõutava kahjuga. Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluses tuleb vastustajal kõigi menetlusosaliste (sh kaebaja) ärakuulamise ning ulatusliku kaalutlusõiguse teostamisel otsustada, kas olemasolev, kuid õigusvastaseks tunnistatud ehitusloa alusel Männi kinnistule rajatud lao-kontorihoone saab jääda senisesse asukohta või kuulub see lammutamisele. Samuti lahendatakse samas menetluses küsimus, kas 2001 kehtestatud Luhamaa transpordikeskuse detailplaneering tuleb Kõrgemäe kinnistu juurdepääsu osas ümber vaadata või mitte ning kuidas vajadusel lahendada Kõrgemäe kinnistu juurdepääsu küsimus. Halduskohus tuvastas kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud õige ajahetke seisuga. Nõustuda ei saa kaebaja arvamusega tuvastada asjaolud kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kaebaja esitas nõude varalise kahju hüvitamiseks, mis seisneb uue detailplaneeringu tellimise eeldatavates kuludes. Seega on tegemist tulevikus tekkiva kahjuga. Männi detailplaneering tunnistati õigusvastaseks kaebaja menetlusse kaasamata jätmise, ärakuulamata ja tema huvide kaalumata jätmise tõttu, mitte lao-kontorihoone vale asukoha planeerimise tõttu. Kõik need rikkumised saavad kõrvaldatud 2015 algatatud uue Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluses. Planeeringulahendus ei ole veel kindel. Kuivõrd Luhamaa Terminali detailplaneering on alles koostamise staadiumis, puudub kaebajal alus väiteks, et tulevikus kehtestatav Luhamaa Terminali detailplaneering ei näe vaidlusalust teed ette. Halduskohtu otsuses on üheselt arusaadav, mida on peetud silmas kaebaja õiguse taastamise all. Arvestades kahjuhüvitamise nõude rahuldamata jätmise põhjuseid, ei pidanud halduskohus S. Sanniku arvamust otsuse tegemisel arvestama. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vaidlusaluse juurdepääsuteega seonduvad küsimused lahendatakse algatatud Luhamaa Terminali detailplaneeringu menetluses. Kohtule on esitatud asjatundja E. Jahhu arvamus, kust nähtub, et kaebajale vajaliku ja olemasoleva tee laiendamiseks vajalikud maa-alad olid Männi detailplaneeringuga jäetud vabadeks maa-aladeks tagamaks teede rekonstrueerimiseks vajalike nõuete täitmist. Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata kahju tekkimise tõendamatuse tõttu, ei pidanudki ta hakkama eraldi analüüsima, kui palju maksab uue detailplaneeringu tellimine. Kõrgemäe kinnistu müügilepinguga esitatud väited on esmakordselt esitatud alles apellatsioonkaebuses. Seonduvalt kaebaja etteheitega, et halduskohus ei määranud kahju suuruse kindlakstegemiseks ekspertiisi, tuleb märkida, et kaebaja ei ole esile toonud konkreetseid küsimusi, millele ekspert oleks pidanud vastust andma, rääkimata osundusest kahju määramise lähteandmetele. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja esitatud uue tõendi vastuvõtmisele. Arusaamatuks jääb, mis takistas kaebajal hankimast esitatavat tõendit ajaks, mil halduskohus oli menetluse uuendanud ning andnud pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Väide, et uus tõend
esitatakse hilinenult, kuna halduskohus ei andnud võimalust tõendite esitamiseks, on kunstlik ning sellest ei tulene objektiivset takistatust õigeaegseks tõendi esitamiseks. Uus tõend tuleks jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel vastu võtmata, kuna võimalikud muutused Kõrgemäe kinnistu väärtuses ei oma asjas tähtsust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse lubada OÜ-l ERAA Service astuda menetlusse apellandina Investland OÜ üldõigusjärglasena. HKMS § 29 lg 1 sätestab muuhulgas, et juriidilisest isikust menetlusosalise lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda menetlusosalise üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad asjaolud, mis takistaksid taotluse rahuldamist ja seoses sellega lubab ringkonnakohus OÜ-l ERAA Servise esineda asjas apellandina.
16.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse lisada asja materjalide juurde Domus Kinnisvara ekspertarvamus nr 0006-16-TA kaebajale kuuluva Kõrgemäe kinnistu väärtuse muutumise kohta. Antud arvamus on koostatud 14.01.2016, so pärast halduskohtu poolt otsuse koostamist. Vastustaja on õigustatult viidanud sellele, et see dokument on esitatud pärast tõendite esitamise tähtaja lõppu. Tartu Halduskohus uuendas 21.10.2015.a määrusega asja menetluse ja määras, et pooled võivad esitada kuni 10.11.2015 täiendavaid menetlusdokumente (I kd, tl 106). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole esile toonud põhjust, miks tal ei olnud võimalik seda tõendit esitada varasemalt. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumist ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuigi kaebaja on ka varem väitnud, et vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on vähenenud tema kinnistu väärtus, siis kahjunõudes on ta palunud välja mõista vaid summa, mis on seotud uue detailplaneeringu koostamisega. Seega ei ole eksperthinnangu puhul tegemist sellise tõendiga, mis omaks tähtsust asja lahendamisel ja seega kuuluks tõend tagastamisele ka sellel alusel.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on rikkunud uurimiskohustust, kuna jättis olulised tõendid kogumata ja ei ole kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid on viimane oma väidete tõendamiseks kohustatud esitama. HKMS § 2 lg 5 sätestab, et kohus tagab omal algatusel igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu või avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Käesoleval juhul on kaebajat kogu menetluses esindanud advokaat ja seega puudus halduskohtul kohustus ja vajadus kaebajat aidata tõendite esitamisel.
18.RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4, 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on ringkonnakohtu arvates vajalik, et isikule oleks tekitatud materiaalne kahju. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle oleks juba kahju tekkinud. Nähtuvalt kaebusest, ei ole kaebajale veel kahju tekkinud. Kaebaja on väitnud, et kahju on tekitatud sellega, et kaebaja peab tulevikus kandma kulusid seoses uue detailplaneeringu koostamisega ja summaks on 28 680 eurot. Selle aluseks on K-Projekt AS hinnapakkumine (I kd, tl 61). Nagu nähtub hinnapakkumisest, on tegemist orienteeruva pakkumisega ja seega ei ole selle alusel võimalik väita, et tegelik maksumus kujuneb ka tegelikult selliseks ja samuti ei ole võimalik eeldada, et kaebaja uue detailplaneeringu ka tellib. Ringkonnakohus viitab ka sellele, et Misso Vallavolikogu 28.05.2015. a otsusega nr 13/18 on juba OÜ Collade avalduse alusel algatatud Luhamaa Terminaali detailplaneering
(I kd, tl 140-143). Seega puudub kaebajal vajadus kaebuses nõutud summade kasutamiseks. Alles pärast antud detailplaneeringu kehtestamist on võimalik otsustada, kas kaebajale on tekitatud mingit kahju või mitte. Ringkonnakohtul hinnangul on praegusel momendil ennatlik arutleda, kas arutatava detailplaneeringuga saavad kaebaja õigused kaitstud või mitte. Seega on ringkonnakohtu arvates halduskohus põhjendatult leidnud, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Samas ei välista ringkonnakohus, et kaebajal võib tekkida hilisemalt õigus kahjunõudeks, kuid siis on tal õigus esitada kaebus uuesti. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida asjaolu, et kaebaja omandas Kõrgemäe kinnistu juba 23.12.2004 ja seega oli tal võimalus kahju tekkimist vältida detailplaneeringu alusel ehitustegevuse alustamisega ja seega võib-olla poleks OÜ-l Collade olnud võimalust oma detailplaneeringut Männi kinnistul kehtestada praegusel viisil. Kuna halduskohus on leidnud, et kaebajal puudub kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda ja kaebaja ei ole kaebuse resolutsioonis taotlenud kahju hüvitamist kinnistu väärtuse vähenemise ja saamata jäänud tulu osas, siis selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas midagi lisada.
19.Ringkonnakohus nõustub kaebaja apellatsioonkaebusega, et halduskohus on põhjendamatult kaebajalt välja mõistnud vastustaja õigusabikulud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kohtuasi seondub vastustaja igapäevase tegevusega, siis kohaliku omavalitsuse organi õigusabikulusid välja ei mõisteta (nt RKHKo nr 3-3-1-63-10). Käesoleval juhul ei ole tegemist eriti keeruka vaidlusega mis tingiks välise õigusabi kasutamise. Seega jäävad Misso Vallavalitsuse menetluskulud nii halduskohtus kui ringkonnakohtus tema enda kanda.
20.Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus OÜ ERAA Service apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 16.12.2015. a otsuse osas, millega OÜ-lt ERAA Service mõisteti välja menetluskulud Misso Vallavalitsuse kasuks ja jätab viimase menetluskulud tema enda kanda.
21.Kuigi ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osaliselt, apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
jäävad
kaebaja
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.