lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-52/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-52/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-52

Haldusasi

E.E.i kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 20.10.2016 otsuse tühistamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Tagastada E.E.i kaebus.

Jätta E.E.i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-69 E.E.i (kaebaja) riigi õigusabi taotluse ning määras talle riigi õigusabi õigusdokumentide koostamiseks ja halduskohtumenetluses esindamiseks. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu vandeadvokaat Siret Saks.
2.Kaebaja esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Siret Saksa tegevuse peale.
3.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 20.10.2016 otsusega mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Siret Saksa tegevuse suhtes. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et advokaat oleks teinud oma tööd pealiskaudselt või olnud õigusteenuse osutamisel asjatundmatu või hooletu. Advokaat on kaebaja etteheidetele põhjalikult vastanud ja aukohtul puudub alus advokaadi selgitustes kahelda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Kaebaja esitas 05.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu 20.10.2016 otsuse tühistamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks. Advokaat pole suutnud tagada kaebaja põhiseaduslike õiguste kaitset, mis seab kahtluse alla tema pädevuse. Kaebaja palub kohtul hinnata advokaadi tegevuse õiguspärasust ning tagada kodanike põhiõigused. Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus.

3-17-52

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Huvitatud isikul on võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada siiski üksnes piiratud ulatuses. Kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, 11.09.2014 määrus nr 3-14-51432, 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, 20.03.2013 otsus nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda hindama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174). Samuti ei tulene seadusest ega ühestki teisest õigusaktist isiku subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.
6.Eelnevast nähtub, et advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamisel halduskohtus ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, st kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige. Kaebaja vaidlustabki praeguse kaebusega advokatuuri aukohtu otsuse sisulist poolt. Menetlusnormide rikkumist ei nähtu. Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tuvastanud neile tuginedes, et advokaadi tegevuses ei ilme distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Selliste tunnuste puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Käesoleval juhul ei riku aukohtu otsus kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata.
7.Kui kaebaja leiab, et advokaat on tekitanud talle õigusabi osutamise käigus kahju, saab ta pöörduda kahjunõudega advokaadi ja/või advokaadibüroo vastu kohtusse (AdvS § 47). Sellise nõude esitamise eelduseks ei ole aukohtu otsuse olemasolu. Kohus saab asja lahendamisel tuvastada kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega ei sõltu kaebaja õiguste ja vabaduste realiseerimine advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest.
8.Kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda aukohtumenetluse algatamist ja advokaadi karistamist distsiplinaarkorras, siis ei saa ta nõuda ka advokatuurilt kahju hüvitist aukohtumenetluse algatamata jätmise ja advokaadi karistamata jätmise eest.
9.Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. 2(3)

3-17-52

11.Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja taotleb riigi õigusabi õiguse kaitsmiseks, mida tal ei ole. Antud juhul puudub kaebajal õigus vaidlustada advokatuuri aukohtu otsust, seega ei saa talle selleks määrata ka riigi õigusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium