K.N. ja L.N. kaebus Sangaste Vallavalitsuse 26.05.2015. a korralduse nr 111 ja 03.07.2015. a vaideotsuse nr 138 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.N. ja L.N. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad – K.N. ja L.N. , esindaja advokaat Siret Saks Vastustaja – Sangaste vald Kolmas isik Muru-Mölder
–
Elektrilevi
OÜ,
esindaja
Kaili
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde osaühingu Jaotusvõrk (praegune ärinimi Elektrilevi OÜ) ja kaebajate vahel 11.03.2008 sõlmitud kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmise leping neljal lehel.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tühistada Sangaste Vallavalitsuse 26.05.2015. a korraldus nr 111 ja 03.07.2015. a vaideotsus nr 138.
Mõista Sangaste vallalt K.N. ja L.N. kasuks välja menetluskulud summas 1749 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 19.01.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elektrilevi OÜ esitas Sangaste Vallavalitsusele taotluse sundvalduse seadmiseks avalikes huvides vajaliku elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks Sangaste vallas Lauküla külas asuvale Tuisu kinnistule. Taotluse kohaselt paikneb Tuisu maaüksusel talumiskohustusega olemasolev 0,4 kV õhuliini mast, millele kinnituvad paljasjuhtmed soovib Elektrilevi OÜ asendada isoleeritud õhukaabli vastu. Kinnistu omanikud ei nõustunud juhtme vahetamisega ning esitasid nõude 3500 euro suuruses summas. Elektrilevi OÜ hinnangul ei ole selline hüvitis 47 m pikkuse õhuliini juhtme vahetamise eest põhjendatud. Taotluses on ka märgitud, et olemasoleval 0,4 kV õhuliinil on kaitsevöönd liini teljest 2 m mõlemale poole ning juhtme vahetamisega ei kaasne maaomanikele uusi täiendavaid piiranguid.
2.Sangaste Vallavalitsus seadis 26.05.2015. a korraldusega nr 111 (tl 7-9) Sangaste vallas Lauküla külas asuvale Tuisu kinnistule sundvalduse elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks Elektrilevi OÜ kasuks.
3.Sangaste Vallavalitsus jättis 03.07.2015. a korraldusega nr 138 (tl 10-10p) K.N. ja L.N. Sangaste Vallavalitsuse 26.05.2015. a korralduse nr 111 peale esitatud vaide rahuldatama.
4.K.N. ja L.N. esitasid 02.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palusid tühistada Sangaste Vallavalitsuse 26.05.2015. a korralduse nr 111 ja 03.07.2015. a vaideotsuse nr 138. Kaebajad leiavad, et sundvalduse seadmine on põhjendamatu, menetluse käigus on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige lahendi tegemisele, mis piirab ülemääraselt kaebajate õigusi. Kaebajad leiavad, et haldusakti andmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, sest haldusaktis ei ole toimunud faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavahelist loogilist sidumist. Rikutud on uurimis- ja põhjendamiskohustust. Kaebajad on 04.01.2007 Eesti Energia AS-iga sõlmitud liitumislepingu alusel elektriühenduse loomiseks Tuisu kinnistule tasunud liitumistasu 75 355,34 krooni, sest võrguehitaja teatas lepingu sõlmimise hetkel, et kaebajatele kuuluv kinnistu asub sedavõrd kaugel muust asustusest, et kaebajatel tuleb alajaama ehituse eest ise tasuda. Alajaama paigaldamise hetkel ei olnud Eesti Energia AS hinnangul avalikku huvi alajaama ehitamiseks Tuisu kinnistule. Ehitatud alajaamast on alates selle püstitamise hetkest saanud elektrit kaks maja: kaebaja ja kaebaja naaber, kes asub Vahemetsa kinnistul. Asjaolu, et kaebaja naaber soovis minna 1-faasiliselt tarbimiselt üle 3-faasililsele, on toonud kohaliku omavalitsuse üksuse arvates kaasa vajaduse seada sundvaldus, ilma igasuguste huvide kaalumiseta. Vahemetsa kinnistu omanik ei soovi elektrivõrguga liituda, vaid suurendada võimsust, st minna üle tööstusvoolu tarbimisele. Kuivõrd avalik huvi on tuvastamata, siis ei ole põhjendatud sedavõrd ulatusliku omandiõiguse piirangu kehtestamine. Kohalik omavalitsus ei ole selgitanud 26.05.2015. a haldusaktis ka seda, kas on olemas muu otstarbekam võimalus. Samuti ei sisalda vaidlustatud haldusakt kinnisasja
sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 463 lg-s 5 p-des 4 ja 5 sätestatud andmeid talumiskohustuse tasu ja sellealase kokkuleppe kohta.
5.Tartu Halduskohus jättis 29.04.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et puudub vaidlus selles, et kaebajate kinnistul paikneb kolmanda isiku tehnovõrk ja võrgust ning rajatisest (alajaam) tulenev talumiskohustus oli enne vaidlustatud haldusmenetluse alustamist olemas. Halduskohus märkis, et tõendatud on asjaolu, et kaebajad oleksid olnud teatud tingimustel nõus tehnovõrgu ümberehitamisega nende maal, kuid kaebajate tingimused ei olnud kolmandale isikule majanduslikult vastuvõetavad. Seega oli halduskohtu hinnangul sundvalduse seadmise menetluse algatamine põhjendatud. Halduskohus nõustus vastustaja käsitlusega asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 1 esimese lause kohaldamise eelduse täidetusest. Avalikes huvides vajaliku tehnovõrguga on tegemist siis, kui võrguteenust osutab võrguettevõtja elektrituruseaduse tähenduses. Käesolevas asjas vaidluse all olev võrk on projekteeritud elektri maakaabelliini ja liitumiskilbi ehitamiseks turuosalise Anne Kosmani sooviavalduse alusel ning seega on halduskohtu hinnangul tegemist avalikest huvidest tuleneva vajadusega võrgu arendamiseks. Halduskohus leidis, et Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise taotluses esitatud asjaolud vastavad tõele ning vastustaja kaalutlused on olnud asjakohased. Samuti on halduskohtu hinnangul tõendatud, et käesoleval juhul puudus kolmandal isikul muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et sundvalduse seadmise otsustamisel peaks haldusorgan määrama kindlaks ka tehnovõrgu talumise tasu suuruse või saaks sundvaldust seada ainult siis, kui taotluse esitamiseks õigustatud isik esitab koos taotlusega vastava puudutatud isikute kokkuleppe. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud korraldus vastab KASVS § 463 lg 5 p-des 4 ja 5 sätestatule. Tehnovõrgu talumise tasu osas on tegemist eraõigusliku vaidlusega. Halduskohus märkis, et maakaabelliini asendamisel õhuliiniga on tegemist kaebajat vähem koormava tehnilise lahendusega ja selline muudatus ei riku seetõttu iseseisvalt kaebajate õigusi. Halduskohus leidis, et kaebajate omandiõiguse piiramine on toimunud kooskõlas kehtiva õigusega. Samuti ei riku vaideotsus iseseisvalt kaebajate õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsuse tühistada. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et kasutusvalduse seadmine nende kinnistule kolmanda isiku kasuks ei olnud põhjendatud ega vajalik. Otstarbekama võimaluse arendamine on välja selgitamata ning avalik huvi sundvalduse seadmiseks puudub. Kaebajad leiavad, et nende omandiõiguse piirang ei saa tuleneda faktist, et kolmas isik on teenuse osutaja. Kui kaebajad soovisid elektrivõrguga liituda, väitis kolmas isik, et liitumispunkti ehitamine ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kaebajad tasusid ise alajaama ehitamise eest. Vastustaja ei ole selgitanud, milline on muudatus avalikus huvis, mis peaks tingima sundvalduse seadmise. Kaebajad ei nõustu sellega, et avaliku huvi määratlemisel saab lähtuda vaid seaduse sättest, olukorras, kus asutakse isikute omandiõigust piirama. Vahemetsa kinnistu omanik soovib minna üle tööstusvoolu režiimile. Tööstusvoolu saamine tavatarbijana ei ole avalik huvi. Kaebaja leiavad, et halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest ei ole käsitlenud asjaolu, et AÕS § 1581 lg 1 esimene lause hakkas kehtima aprillis 2007, kuid kaebajad sõlmisid kolmanda isikuga võrgulepingu ja liitumislepingu 04.01.2007. Halduskohus on ise teinud järelduse, et tegemist on vähem koormava liiniga, kuid ei ole arvestanud sellega,
et nimetatud järeldus oleks tulnud teha haldusmenetluses. Piirkonnas on uus alajaam, mille ühendust oleks pidanud vastustaja kontrollima otstarbekama ühenduse seisukohalt. Otstarbekamaks viisiks oleks maakaabli ehitus, millega kolmas isik istungil nõustus. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on halduskohus asunud seisukohale, et kõige otstarbekam viis on välja selgitatud. Kaebajad ei nõustu halduskohtuga, et talumistasu kokkulepe ei ole ühe sundvalduse seadmise eesmärkidest. Vastustaja, kolmas isik ja kaebaja ei ole kokkuleppe saavutamiseks sisulisi läbirääkimisi pidanud.
7.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks.
8.Kolmas isik vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ning leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolmas isik ei nõustu kaebajate käsitlusega avaliku huvi mõiste sisustamisel seoses nende kunagise liitumise rajamisega. Tehnorajatis, mis ehitatakse võrguteenuse kui avaliku teenusega varustamiseks, on alati avalikes huvides. Kaebajatel tuli tasuda kulupõhist liitumistasu, kuivõrd olemasolev võrk ei võimaldanud liita täiendavat tarbijat ilma täiendava tehnorajatise ehitamiseta ja võrguettevõtjal ei olnud vajalik olemasolevate tarbijate nõuetekohase võrguühenduse tagamiseks ise võrku arendada. Käesolevas vaidluses käsitletav liitumine on ampritasu põhine. Kulupõhise või ampritasu põhise liitumistasu maksmine ei olene sellest, kas rajatav tehnorajatis on avalikes huvides või mitte. Vaidlusaluse võrgu ehitamise raames on ette nähtud kaebajate kinnistul olemasoleva 47 m ulatuses õhuliini paljasjuhtmete vahetamine isoleeritud õhukaabli vastu. Meevama alajaamast oleks soovitud liitumispunktini 437,34 m ja Jõetaguse alajaamast 617,15 m. Lõo alajaam jääb veelgi kaugemale. Teiste alajaamade kaudu liitujaga sõlmitud lepingu täitmine eeldab täiesti uute tehnorajatiste ehitamist, mis hõlmaks enam kui üht kinnisasja. Olemasoleva õhuliini paljasjuhtmete vahetamine õhukaabli vastu kaebajate talumiskohustus ei muuda. Ülejäänud trassivalikud oleksid liiga pikad, kulukad ja rohkem koormavamad. Kolmanda isiku arvates ei vasta tõele kaebajate väide, et tasu osas ei ole neile ettepanekut tehtud.
9.Ringkonnakohus palus 24.11.2016. a määrusega kolmandal isikul esitada 11.03.2008 kaebajatega sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning seisukoht küsimuses, kas Tuisu kinnistul olemasoleva 0,4 kv õhuliini paljasjuhtme asendamine isoleeritud õhukaabliga on hõlmatud nimetatud lepinguga või mõnest seadusest kaebajatele tuleneva talumiskohustusega. Sama määrusega palus ringkonnakohus esitada vastustajal seisukoht ringkonnakohtu hinnangu kohta vaidlustatud haldusakti ebaselguse osas. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on käesolevas asjas oluline välja selgitada, kas kaebajatel oli nende kinnistul paikneva 0,4 kV õhuliini vahetamiseks õhukaabli vastu talumiskohustus 11.03.2008 sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu või mõne seaduse alusel, sest juhul, kui talumiskohustus oli muul alusel olemas, siis ei saanud ringkonnakohtu hinnangul sundvalduse seadmine olla põhjendatud. Samuti leidis ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu, millises ulatuses on elektrivõrgu sundvalduse talumise kohustus Tuisu kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks seatud. Sundvalduse taotluse kohaselt soovib Elektrilevi OÜ asendada olemasolevad paljasjuhtmed isoleeritud õhukaabliga. Samas on sundvalduse seadmise korralduses viidatud sundvalduse seadmise alusena Sangaste Vallavalitsuse 03.10.2014. a korraldusega nr 119 väljastatud projekteerimistingimustele maakaabelliini ehitusprojekti koostamiseks. Sellest tulenevalt ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud korraldusest,
millise tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kehtestatakse, kas õhuliini või maakaabelliini, ning millise territoriaalse ulatusega see on.
10.Vastustaja ei nõustu oma seisukohas ringkonnakohtu hinnanguga, et sundvalduse seadmise korraldusest ei nähtu, millise tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kehtestatakse ning milline on selle ulatus. Vastavalt Elektrilevi OÜ taotlusele on sundvaldus seatud OÜ Keskkonnaprojekt poolt koostatud elektrivarustuse tööprojekti nr LL1474 kohase tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks. Nimetatud tööprojekti kohaselt asendatakse Tuisu kinnistul olemasolevale 0,4 kv õhuliini mastile kinnituvad paljasjuhtmed isoleeritud õhukaabli vastu 47 m pikkusel lõigul.
11.Kolmas isik selgitas oma seisukohas, et Tuisu kinnistul olemasoleva õhuliini paljasjuhtme asendamine isoleeritud õhukaabliga ei ole hõlmatud talumiskohustusega, mis on kaebajatele pandud 13.03.2008 sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepinguga. Kolmas isik märkis, et kuni 30.06.2015 kehtinud elektriohutusseaduse (EIOS) § 12 lg 4, § 3 lg 1 p 3 ja § 17 kohaselt pidi elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, milleks on muuhulgas ka elektriseadmete ümberehitamine ning elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Kuni 30.06.2015 kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määruse nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ (määrus nr 19) § 2 lg 1 p 1 ei tee kuni 1 kV pingega õhuliinide puhul vahet kaitsevööndi ulatuses sõltuvalt õhuliini tüübist ja kitsendus on samasugune nii paljasjuhtme kui ka isoleeritud kaabliga õhuliini puhul. Kolmas isik on seisukohal, et kuni 1 kV pingega õhuliini tüübi muutmine on talumiskohustusega hõlmatud. Kuna kaebajad olid seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole hõlmatud seadusest tuleneva talumiskohustusega, otsustati õigusselguse huvides vaidlusalusele liinilõigule seada sundvaldus.
12.Kaebaja leiab täiendavas seisukohas, et olukorras, kus eksisteeris elektriohutuse seadusest tulenev talumiskohustus (kuni 30.06.2015) ei käitunud vastustaja sundvalduse seadmisel õiguspäraselt, mistõttu on sundvalduse seadmise korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Elektrilevi OÜ-l oli seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid, mitte asuda kaebajate omandile sundvaldust seadma. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui sundvalduse seadmine oli kohtu hinnangul põhjendatud, ei sätestanud sundvalduse seadmise korralduse resolutiivosa üheselt ja selgelt mõistetavalt, mis eesmärgil võib sundvalduse teostaja kinnisasja kasutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebajate ja osaühingu Jaotusvõrk (praegune ärinimi Elektrilevi OÜ) vahel 11.03.2008 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu neljal lehel. HKMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus asja juurde ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab aja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul on 11.03.2008 sõlmitud isiklikul kasutusõiguse seadmise lepingul asjas tähtsus seetõttu, et kui sundvalduse seadmise taotlust puudutav õhuliini osa on hõlmatud isikliku kasutusõiguse lepinguga ning selles on reguleeritud ka sundvalduse taotlusega kavandatava tööde talumiskohustus, siis ei ole sundvalduse seadmise eeldused täidetud. Riigikohtu praktika kohaselt tuleneb
KASVS § 3 lg-st 3 (koostoimes § 6 lg-ga 1), et sundvalduse seadmine on lubatav, kui selle eesmärk ei ole muul, isiku õigusi vähem piiraval moel saavutatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-57-16, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et tööde teostamine eraõigusliku lepingu alusel on igal juhul isiku õigusi vähem piiravam, kui sundvalduse seadmine, mis seisneb KASVS § 2 lg 1 ja § 6 lg 1 kohaselt kinnisomandile kitsenduste seadmises omaniku nõusolekuta.
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et vaidlustatud korraldus, millega seati kaebajatele kinnistule sundvaldus, on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub kaebajate apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kaebajate kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks seatud sundvaldus ei ole põhjendatud ega vajalik.
15.Sangaste Vallavalitsus on Elektrilevi OÜ esitatud sundvalduse seadmise taotluse alusel seadnud 26.05.2015. a korraldusega nr 111 kaebajatele kuuluvale Tuisu kinnistule sundvalduse elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks Elektrilevi OÜ kasuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajatele kuuluvale Tuisu kinnistule rajatud alajaam ja tehnovõrgud kuuluvad Elektrilevi OÜ-le ja kaebajatel on Tuisu kinnistul paikneva olemasoleva 0,4 kV õhuliini masti ja sellele kinnituvate 47 m pikkuse õhuliini talumiskohustus. Ringkonnakohtule esitatud kaebajate ja Elektrilevi OÜ vahel 11.03.2008 sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu kohaselt ei ole elektrivõrgu liinilõik, millele sundvalduse seadmist taotleti, isikliku kasutusõiguse lepinguga hõlmatud. Samas on asja materjalide kohaselt selle liinilõigu puhul tegemist tehnovõrguga, mille talumiskohustus tuleneb kaebajatele asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 152. Vaidlusaluse korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonis AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt oli kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis oli püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik pidi taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinesid AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt oli kinnisasja omanik kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei olnud esimeses lõikes sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud võrguettevõtjale ja oli püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
16.Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud KASVS § 6 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises. Käesolevas asjas vaidlustatud korraldusega on sundvaldus seatud elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks AÕS § 1581 lg 1 alusel. Vaidlusaluse korralduse andmise ajal kehtinud AÕS § 1581 lg 1 esimese lause kohaselt oli kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu
või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 1 teise lause kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele muuhulgas laieneb elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581 lg 1 viimase lause kohaselt tekib selles lõikes sätestatud talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul sundvalduse seadmise eesmärgiks avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamine. Tegemist on seadusjärgse talumiskohustusega, mis tekib haldusakti vahendusel (vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 1581 p 4.1).
17.Elektrilevi OÜ esitatud sundvalduse seadmise taotluse ning käesoleva haldusasja materjalide kohaselt on kaebajate kinnistule sundvalduse seadmise eesmärgiks olnud kehtestada kaebajatele nende kinnisasjal talumiskohustus olemasoleva 47 m pikkuse 0,4 kV õhuliini juhtme asendamiseks isoleeritud õhukaabli vastu. Seejuures on Elektrilevi OÜ nii sundvalduse seadmise taotluses (Sangaste valla Tuisu sundvalduse toimik, lk 1) kui ka käesoleva kohtuasja raames (tl-d 34p, 53, 111) korduvalt rõhutanud, et õhuliini juhtme vahetusega maaomanike senine talumiskohustus ei muutu. Asja materjalide kohaselt ei ole kaebajad nõustunud olemasoleva õhuliini juhtme vahetamisega, leides, et tegemist ei ole hooldustööga (tl 52 p). Elektrilevi OÜ on seejuures kaebajatele selgitanud, et vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud EIOS § 12 lg-le 2 oli elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt pidi elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid (tl 52 p). EIOS § 3 lg 1 p 3 kohaselt on elektripaigaldise käit tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka muid töid. EIOS § 17 lg 1 kohaselt oli elektritöö selle seaduse tähenduses elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Seega oli kuni 30.06.2015 kehtinud EIOS § 12 lg 4 koostoimes § 3 lg 1 p-ga 3 ning § 17 lg-ga 1 kohaselt elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala valdajal kohustus lubada elektripaigaldise omanikul teostada ka elektripaigaldise ehitamist.
18.Kuni 30.06.2016 kehtinud EIOS § 12 lg 1 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Kuni 30.06.2015 kehtinud määruse nr 19 § 2 lg 1 p 1 kohaselt oli õhuliini kaitsevöönd maa-ala või õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus on kuni 1 kV pingega liinide korral mõlemal pool liini telge kuni 2 meetrit. Ringkonnakohus nõustub Elektrilevi OÜ seisukohaga, et kuna määrus nr 19 ei tee vahet kaitsevööndi ulatusel sõltuvalt õhuliini tüübist, siis kuni 1 kV pingega õhuliini puhul oli määruse nr 19 kohaselt kitsendus samasugune nii paljasjuhtmega kui ka isoleeritud kaabliga õhuliini puhul. Seega ei oleks olemasoleva paljasjuhtme asendamisel isoleeritud õhukaabli vastu, juhul kui sellega ei oleks kaasnenud pinge suurenemist üle 1 kV, kaebajate talumiskohustuse ulatus muutunud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajate kinnistul kavandatava õhuliini juhtme vahetusega oleks kavandatud õhuliini pinge suurendamist üle 1 kV. Elektrilevi OÜ on nii e-kirjas kaebajatele (tl 52 p) kui ka sundvalduse seadmise taotluses (Sangaste valla Tuisu sundvalduse toimik, lk 1)
kinnitanud, et õhuliini juhtme vahetamisega kinnistuomanikele täiendavaid piiranguid ei kaasne.
19.Elektrilevi OÜ poolt esitatud sundvalduse seadmise taotlusest nähtub, et sundvalduse taotluse esitamise põhjuseks on asjaolu, et Tuisu kinnistu omanikud ei ole andnud nõusolekut olemasoleva talumiskohustusega õhuliini juhtme vahetamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui mingi tegevus on seadusest tuleneva talumiskohustusega hõlmatud, puudub tehnovõrgu või -rajatise omanikul vajadus saada selle tegevuse läbiviimiseks maaomaniku luba. Kinnisasja omanikul on seadusest tulenevalt omandikitsenduse talumise kohustus. Kui kinnisasja omanik annab tema õiguste piiramiseks nõusoleku, siis ei ole tegemist seadusest tuleneva omandikitsendusega ning omandipõhiõiguse riivet ei esine (vt ka Ü. Madise jt (toimet). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2012, § 32, p 5.3).
20.Sundvalduse seadmisega sekkutakse oluliselt põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusesse. PS § 32 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Seega on sundvalduse seadmine lubatud üksnes KASVS-s sätestatud aluste esinemise korral. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oleks sundvalduse seadmine olnud õigustatud üksnes juhul, kui kinnisasja omanikele oleks kehtestatud uus talumiskohustus. KASVS § 6 lg 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega või AÕS §-s 1581 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamises. KASVS § 461 lg 1 kohaselt seatakse KASVS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse kehtestamiseks. Seega on KASVS sõnastuse kohaselt sundvalduse seadmise üheks eelduseks talumiskohustuse tekkimine. Kuna käesoleval juhul kinnisasja omanike jaoks olemasolev talumiskohustus ei muutunud ehk neil ei tekkinud uut talumiskohustust, ei olnud sundvalduse seadmise eeldused täidetud.
21.Elektrilevi OÜ on seisukohas ringkonnakohtule märkinud, et sundvalduse seadmise taotlus esitati õigusselguse huvides seetõttu, et kaebajad ei olnud nõus käsitlusega, et kavandatav tegevus on hõlmatud seadusest tuleneva talumiskohustusega. Ringkonnakohus leiab, et sundvalduse seadmise eesmärgiks ei saa olla kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahelise olemasoleva talumiskohustuse ulatuse üle käiva eraõigusliku vaidluse lahendamine või sundvalduse seadmise kaudu selle muutmine avalik-õiguslikuks vaidluseks.
22.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei olnud sundvalduse seadmise taotlus suunatud talumiskohustuse kehtestamisele, siis ei olnud sundvalduse seadmiseks KASVS § 6 lg-tes 1 ja 2 sätestatud materiaalõiguslikud eeldused täidetud ning sundvalduse seadmine ei olnud lubatav.
23.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et sundvalduse seadmine õhuliini juhtme vahetamiseks oleks olnud lubatav, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul vaidlusalune korraldus haldusakti adressaatide suhtes proportsionaalne ning selge. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.
24.HMS § 60 lg 2 kohaselt sisalduvad haldusaktiga kindlaksmääratavad õigused ja kohustused haldusakti resolutiivosas, mis on kohustuslik igaühele. Vaidlusaluse korralduse resolutiivosa p-i 1 kohaselt on seatud Tuisu kinnistule sundvaldus elektrivõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks Elektrilevi OÜ kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud korralduse resolutiivosast seda, millist liiki (kas õhu- või maakaabelliin) või millise territoriaalse ulatusega elektrivõrgu talumiskohustus Tuisu kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks seatakse. Kaebajatele on sundvalduse seadmise menetluses küll saadetud Elektrilevi OÜ poolt esitatud sundvalduse seadmise taotlusele lisatud asendiplaan, kuid vaidlusaluse korralduse resolutsioonis nimetatud asendiplaanile viide puudub.
25.Kuna sundvalduse seadmise näol on tegemist põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse olulise riivega, siis ei tohi põhiseaduse §-st 11 tulenevalt olla sundvaldus omandipõhiõiguse suhtes ülemäärane. Kui KASVS-s sätestatud sundvalduse seadmise eeldused on täidetud, on sundvalduse seadmine lubatav üksnes nii väikses ulatuses, kui on sundvalduse seadmise eesmärgi saavutamiseks vajalik. KASVS § 6 lg 3 kohaselt võib sundvalduse teostaja kasutada kinnisasja ainult eesmärgil, mis on ette nähtud sundvalduse seadmise otsuses. Seega peab haldusakt, millega sundvaldus seatakse, olema sundvaldusega seatava talumiskohustuse sisu ja territoriaalse ulatuse osas võimalikult konkreetne. Ringkonnakohtu hinnangul ei selgu käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti resolutiivosast, kas sundvaldus hõlmab üksnes olemasolevat 47 m pikkust õhuliini ning selle kaitsevööndit, maakaabelliini rajamist, milleks on väljastatud projekteerimistingimused, või on selle korralduse alusel kaebajatel nende kinnistul igasuguse Elektrilevi OÜ-le kuuluva elektrivõrgu talumiskohustus.
26.Ka vaidlusaluse korralduse põhjendustes ei selgu, millise elektrivõrgu ning millises ulatuses talumiskohustuse kehtestamiseks sundvaldus on seatud. KASVS § 461 lg-te 1 ja 2 ning § 463 lg-te 1 ja 2 kohaselt seatakse detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud isiku taotluse ning projekteerimistingimuste alusel. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud regulatsiooni kohaselt saab sundvalduse seadmise taotlusega taotleda sundvalduse seadmist vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele. Vaidlustatud korralduses on viidatud Sangaste Vallavalitsuse 03.10.2014. a korraldusega nr 119 OÜ-le Keskkonnaprojekt väljastatud projekteerimistingimustele Restu külas ja Lauküla külas Murrangu ja Vahemetsa kinnistu lõigul elektri maakaabelliini ja liitumiskilbi ehitusprojekti koostamise eesmärgil. Sundvalduse seadmise taotluse kohaselt on Elektrilevi OÜ soovinud sundvalduse seadmist talumiskohustuse kehtestamiseks olemasoleva õhuliini paljasjuhtmete asendamiseks isoleeritud õhukaabliga. Seega olid projekteerimistingimused väljastatud maakaabelliini rajamiseks, kuid sundvalduse taotlusega taotleti sundvalduse seadmist õhuliini vahetamiseks. Kuni 30.06.2015 kehtinud määruse nr 19 § 2 lg 1 p 2 kohaselt on kuni 1 kV pingega õhuliinide kaitsevöönd mõlemal pool liini telge 2 m. Sama määruse § 2 lg 3 kohaselt on maakaabelliini kaitsevöönd 1 m. Seega on maakaabelliini ja õhuliiniga kaasnevad piirangud erinevad ning sellest tulenevalt on ka talumiskohustuse ulatus erinev. Sangaste Vallavalitsuse poolt kaebajatele sundvalduse seadmise menetluses 07.04.2015 saadetud kirjade kohaselt (Sangaste valla Tuisu sundvalduse toimik, lk-d 7-16) on vallavalitsus kaebajatele selgitanud, et projekteerimistingimuste elluviimisega kaasneb AÕS § 1581 lg-s 1 ette nähtud talumiskohustuse tekkimine, kuid ei täpsustata, kas sundvaldust kavandatakse seada elektri õhu- või maakaabelliini talumiskohustuse tekitamiseks. Vastustaja poolt 05.01.2017
ringkonnakohtule esitatud seisukoha kohaselt (tl 125-126) on sundvaldus seatud olemasoleva 0,4 kV õhuliini mastile kinnistuvate paljasjuhtmete vahetamiseks isoleeritud õhukaabli vastu 47 m pikkusel lõigul. Kuna maakaabelliini ja õhuliini kaitsevööndid on erineva ulatusega, siis oli ringkonnakohtu hinnangul sundvalduse seadmisel eriti oluline selgelt välja tuua, milles sundvaldusega seatud talumiskohustus seisneb. Juhul, kui sundvaldus oligi seatud üksnes õhuliini talumiskohustuse kehtestamiseks, nagu vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, siis ei olnud ringkonnakohtu arvates vaidlustatud korraldus kooskõlas ka KASVS § 461 lg-st 2 ning § 463 lg-st 2 tuleneva nõudega, et sundvaldus seatakse detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel projekteerimistingimuste alusel, sest projekteerimistingimused olid väljastatud maakaabelliini rajamiseks.
27.Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud korraldus ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane ning tuleb tühistada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta apellatsioonkaebuses esitatud muude väidete osas.
28.Kaebajad on vaidlustanud ka Sangaste Vallavalitsuse 03.07.2015. a korralduse nr 138, millega jäeti kaebajate poolt Sangaste Vallavalitsuse 26.05.2015. a korralduse tühistamiseks esitatud vaie rahuldamata. Kuna Sangaste Vallavalitsuse 26.05.2015. a korraldus tuleb selle õigusvastasuse tõttu tühistada, kuulub kaebus rahuldamisele ka vaideotsuse tühistamise nõude osas. Seega rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsuse ning teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse täies ulatuses.
29.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Halduskohus jättis 29.04.2016. a otsusega menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebajate poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajate menetluskuludeks halduskohtus olnud 1164 eurot (riigilõiv 30 eurot, lepingulise esindaja kulud 1134 eurot). Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajad apellatsiooniastmes tasunud menetluskulusid 573 eurot (riigilõiv 15 eurot, lepingulise esindaja kulud 558 eurot). Asja materjalide kohaselt on kaebajad tasunud kaebuse esitamisega seonduvalt halduskohtus riigilõivu 30 eurot (tl 11 ja 16) ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1134 eurot (tl 60-65 ja 71-72), kokku seega 1164 eurot. Apellatsioonimenetluses tasusid kaebajad riigilõivu 30 eurot (tl 89 ja 96) ning õigusabikulusid 555 eurot (tl 137-138 ja 140), kokku seega 585 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt peavad menetluskulud olema reaalselt kantud ja menetluskulude reaalne kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p 30). Kaebajad esitasid maksekorraldused riigilõivude ning lepingulise esindaja arvete tasumise kohta ja vastavatele toimiku lehekülgedele, kus need asuvad, on eelnevalt viidatud. Seega on kokku 1749 euro (1164 + 585 = 1749) osas tegemist ka reaalselt kantud kuludega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud kulusid, s. h õigusabikulusid kokku summas 1689 eurot (1134 + 555 = 1689), lähtudes arvetel toodud teenuste kirjeldusest ja mahust, alust pidada ebavajalikeks või põhjendamatuteks õigusabikuludeks. Seega tuleb kaebajate poolt
seoses kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisega reaalselt kantud menetluskulud täies ulatuses, s. o summas 1749 eurot, vastustajalt välja mõista. Kaebajad taotlesid küll menetluskulude jätmist solidaarselt nii vastustaja kui ka kolmanda isiku kanda, kuid kuna käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes kaebaja, ei saa Elektrilevi OÜ kui kolmanda isiku suhtes kohaldada poole kohta sätestatut ning teda ei saa käsitada poolena, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 esimene lause), mistõttu ei saa kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral temalt ka kaebaja poolt kantud kulusid välja mõista.
Madis Ernits
Agu Timmi
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.