Novus OIL OÜ ja United Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 15.11.2016 korralduse tühistamiseks, MTA kohustamiseks aktsepteerima toote nõuetelevastavuse tõendina Novus OIL OÜ kui Euroopa Liidu tootja vastavusdeklaratsioon ilma täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli nõudmata ning MTA keelamiseks nõuda toote nõuetelevastavuse tõendina lisaks Novus OIL OÜ vastavusdeklaratsioonile igakordsel tarbimisse lubamisel täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Novus OIL OÜ ja United Oil OÜ kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7).
MTA vastas 15.11.2016 e-kirjaga Novus OIL OÜ 01.11.2016 e-kirjale, selgitades enda seadusetõlgendust seoses kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisega (kütuse nõuetelevastavust tuleb tõendada akrediteeritud katselabori analüüsiga).
2.Novus OIL OÜ esitas 14.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, sõnastades enda nõuded järgmiselt: tühistada MTA 15.11.2016 korraldus, millega kohustatakse kaebajat esitama igakordse kütteõli partii kohta akrediteeritud labori katseprotokoll, ning kohustada MTA-d aktsepteerima toote nõuetelevastavuse tõendina kaebaja kui Euroopa Liidus (EL) asuva tootja vastavusdeklaratsioon ilma täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli nõudmata.
3-16-2595 Samuti palus Novus OIL OÜ peatada esialgse õiguskaitse korras MTA 15.11.2016 korralduse kehtivus ning kohustada MTA-d esialgse õiguskaitse korras aktsepteerima toote nõuetelevastavuse tõendina kaebaja vastavusdeklaratsiooni ilma täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli nõudmata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2016 määrusega Novus OIL OÜ kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning andis Novus OIL OÜ-le tähtaja kaebuse nõude ja esialgse õiguskaitse taotluse muutmise osas seisukoha esitamiseks.
4.Novus OIL OÜ teatas 02.01.2017 menetlusdokumendis, et kaebusega liitub United Oil OÜ. Kaebust täiendati keelamisnõudega: keelata MTA-l nõuda toote nõuetelevastavuse tõendina lisaks Novus OIL OÜ kui EL-s asuva tootja vastavusdeklaratsioonile igakordsel tarbimisse lubamisel täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli. Kaebajad täiendasid ka esialgse õiguskaitse taotlust, paludes keelata MTA-l nõuda toote nõuetelevastavuse tõendina lisaks Novus OIL OÜ vastavusdeklaratsioonile igakordsel tarbimisse lubamisel täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli.
5.MTA palus 10.01.2017 seisukohas tagastada kaebus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt selgitab kohus asjas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, samuti kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.HKMS § 37 lg 2 p-d 1-3 sätestavad, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus), haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus) ning haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus). Kaebajad taotlevad MTA 15.11.2016 korralduse tühistamist (tühistamiskaebus), MTA kohustamist aktsepteerima kütuse tarbimisse lubamisel Novus OIL OÜ kui tootja vastavusdeklaratsiooni ilma täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli nõudmata (kohustamiskaebus) ja MTA keelamist nõuda toote nõuetelevastavuse tõendina lisaks Novus OIL OÜ vastavusdeklaratsioonile igakordsel tarbimisse lubamisel täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli (keelamiskaebus).
8.Kaebuse seisukohtadest nähtub, et Novus OIL OÜ ja United Oil OÜ kasutavad järgmist ärimudelit: aktsiisilaopidaja (Maardu Terminal AS) valmistab aktsiisilaos Novus OIL OÜ tellimusel Novus OIL OÜ omanduses olevatest toorainetest ja Novus OIL OÜ retseptide alusel kütust (laeva- ja ahjukütused), mille omandiõigus kuulub tootmise lõpuni Novus OIL OÜ-le. Novus OIL OÜ võõrandab valminud kütuse aktsiisilaos AS-le Jetoil, kes omab majandustegevuse registri registreeringut kütuse tarbimisse lubamiseks. Kütuse tarbimisse lubamise taotluse esitab MTA-le AS Jetoil volitusel aktsiisiladu Maardu Terminal AS. Kütuse saajaks ja omanikuks tarbimisse lubamise järgselt on United Oil OÜ, kes müüb kütuse lõpptarbijatele. Kaebeõigust põhjendavad kaebajad järgmiselt: MTA 15.11.2016 e-kirja kohaselt tõlgendab maksuhaldur õigusnorme selliselt, et kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel tuleb tõendada kütuse vastavust kehtestatud nõuetele akrediteeritud labori katseprotokolliga. Olenemata sellest, et kaebajad ei esita ise kütuse tarbimisse lubamise taotlusi, on neil tarneahela loogikast tulenevalt kaebeõigus selle tarbimisse lubamise takistamise/piiramise haldusaktide ja toimingute suhtes, kui need pole ka otseselt kaebajatele adresseeritud. Majanduslikus mõttes on AS Jetoil ja aktsiisiladu Maardu Terminal AS siiski üksnes vastavalt kütuse tarbimisse lubamise ja 2(5)
3-16-2595 aktsiisilao teenuse osutajad ning tegemist on tootja Novus OIL OÜ ja United Oil OÜ kui kütuse müüja tehinguga – kaup väljastatakse tarbimisse lubamise järgselt aktsiisilaost otse United Oil OÜ kütuseveokisse. Novus OIL OÜ kaebeõigust ja majanduslikku huvi kinnitab ühtlasi asjaolu, et igakordsete katseprotokollide eest tasub Novus OIL OÜ. Seega, kuna kaebajate subjektiivseid õigusi (omandiõigus, ettevõtlusvabadus) riivatakse nende majandustegevusele õigusvastaste takistuste seadmisega, on kaebajatel kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes. Igakordne katseprotokolli esitamine ei muuda kaebajate majandustegevust mitte ebamugavaks ja lisakulusid kandvaks, vaid takistab igakordselt tellimuste täitmist, kuna on seotud kütuseäris lubamatult pika ajakulu kandmisega ja vähendab suure hinna tõttu oluliselt kaebajate konkurentsivõimet.
9.Kohus väljendas 16.12.2016 määruses kahtlust, et kaebus ei pruugi olla halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1, § 121 lg 1 p 1). Kohus lähtub käesolevaga siiski eeldusest, et kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning hindab kaebuse lubatavust kaebeõiguse olemasolu seisukohast (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2, § 45 lg-d 1 ja 2, § 121 lg 2 p 1). HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
10.HKMS § 6 sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus leiab, et MTA 15.11.2016 e-kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga HKMS § 6 lg 1 (HMS § 51 lg 1) tähenduses. Nimetatud e-kirjas kirjeldab MTA enda seadusetõlgendust, mitte ei reguleeri konkreetset üksikjuhtumit. Seega puudub kaebajatel tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning tühistamiskaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. Isegi kui käsitada kaebajate nõuet MTA 15.11.2016 e-kirjaga seonduvalt MTA toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena, tuleks asuda seisukohale, et kaebajatel puudub kaebeõigus, kuivõrd õiguste kaitseks esinevad tõhusamad vahendid (HKMS § 45 lg 2). Sellisteks tõhusamateks vahenditeks on MTA seadusetõlgenduse rakendamise (tõlgendusele vastava toimingu tegemine või haldusakti andmine) vaidlustamine või keelamiskaebuse esitamine sellisel viisil seaduse rakendamise keelamiseks.
11.Kaebusest ei nähtu, et kaebajad oleksid esitanud MTA-le taotluse kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamiseks. Seega puudub maksuhalduril kohustus kaebajate suhtes konkreetses avalik-õiguslikus suhtes haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks (MTA 15.11.2016 e-kirjas
3(5)
3-16-2595 väljendatud seadusetõlgenduse rakendamiseks). Kaebajate selgituste kohaselt ei olegi nad samas esitanud kohustamiskaebust seoses nende endi poolt kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamise taotlemisega, vaid seoses nende tehingupartneri AS Jetoil (kelle volitatud esindajana tegutseb Maardu Terminal AS) poolt kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamise taotlemisega. Jättes siinkohal kõrvale küsimuse, kas AS Jetoil / Maardu Terminal AS ja MTA vahelisest õigussuhtest tekib kaebajatele kaebeõigus (kohus käsitleb seda järgmises punktis), tuleb märkida, et kaebuses ei ole toodud esile teavet ka AS Jetoil / Maardu Terminal AS poolt esitatud konkreetse kütuse tarbimisse lubamise taotluse esitamise kohta, mis oleks MTA poolt lahendamata. Ennetava kohustamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Järelikult puudub kaebajatel kohustamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kohustamiskaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
12.Lisaks tühistamis- ja kohustamiskaebusele on kaebajad esitanud keelamiskaebuse, hoidmaks ära MTA 15.11.2016 e-kirjas kajastatud seadusetõlgenduse rakendamist tulevikus. Kaebeõiguse piirangud keelamiskaebuse osas sätestab HKMS § 45 lg 1. Kaebusest nähtuvalt ei taotle kaebajad MTA 15.11.2016 e-kirjas väljendatud seadusetõlgenduse rakendamise keelamist endi suhtes, vaid enda tehingupartneri AS Jetoil / Maardu Terminal AS suhtes. Kaebajate seisukohtadest järeldub, et AS Jetoil on pigem formaalne lüli tehinguteahelas ning reaalseks kohustuste kandjaks seoses MTA seadusetõlgendusega on kaebajad (tarneahelasse lisanduva aja- ja rahakulu tõttu). Kohtu hinnangul ei loo selline põhjendus siiski kaebeõigust AS Jetoil asemel / kõrval kaebajatele. Juriidiliselt on kütuse tarbimisse lubamise hetkel kütuse omanikuks ja tarbimisse lubamisega kaasnevate kohustuse kandjaks AS Jetoil / Maardu Terminal AS, st avalik-õiguslik suhe MTA-ga tekib neil. Kaebajate seos nimetatud õigussuhtega on kohtu hinnangul liialt kaudne, st isegi kui MTA tegevus piirab ettevõtlusvabadust ja omandit (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 31 ja 32), siis ei kaitse nimetatud normid piirangu adressaadi (kauba omaniku / vabasse ringlusse lubamise taotleja) tehingupartnerite subjektiivseid õigusi sellisel määral, et neil tekiks iseseisev kaebeõigus. Kui AS Jetoil / Maardu Terminal AS ei näe MTA tegevuses enda õiguste rikkumist või ei soovi enda õigusi halduskohtumenetluses kaitsta, siis sellega kaasnev kaebajate huvide võimalik kahjustamine on pigem lepinguliste õigussuhete küsimus. Lepingulistest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 15.11.2016 e-kirjas väljendatud seadusetõlgenduse võimalik rakendamine AS Jetoil / Maardu Terminal AS suhtes ei riku kaebajate õigusi HKMS § 45 lg 1 tähenduses ning kaebajate keelamiskaebus kuulub seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
13.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
4(5)
3-16-2595 Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Esitatud kaebusest ei nähtu kaebajate selliste subjektiivsete õiguste riivet, mille osas esineks kaebajatel kaebeõigus (HKMS § 44). Samuti ei anna seadus kaebajatele õigust esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks. Kui puudub halduskohtumenetluses kaitstav õigus, ei ole kohtul võimalik kohaldada ka õiguse esialgset kaitset. Seejuures on kaebajate seisukohad pöördumatute kahjustuste tekkimisest liialt üldsõnalised, et nendest järeldada esialgse õiguskaitse reaalset vajadust. Seega ei ole kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.