Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2544
Haldusasi
A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (süüdimõistetud isikutele ei lubata tuua pakke)
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada A.N.i kaebus.
Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).
1.A.N. esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õigusvastane tegevus seisneb kaebaja hinnangul selles, et süüdimõistetud isikutele ei ole lubatud tuua pakki, seevastu vahistatud isikutele on pakkide toomine lubatud. Kaebaja leiab, et kehtib võrdse kohtlemise printsiip ning tegemist on diskrimineerimisega. Kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks diskrimineerimise lõpetamine ja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku ( edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 2 kohaselt on kohus kohustatud kaebuse saamisel selgitama välja pooled ja nende esindajad. HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vaidluse esemest lähtudes vastustaja kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. A.N. ei ole kaebuses vastustajat märkinud. Samas nähtub toimikus olevalt ümbrikult, et kaebus on saabunud Tallinna Vanglast. Samuti on samal kuupäeval jõudnud Tallinna Halduskohtusse erinevaid kaebaja poolt koostatud kaebuseid ( nt haldusasjad , , , , jne ), mille kõigi puhul on vaidluse esemeks kaebaja nõue tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus. Nimetatust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda selles, et käesolevas asjas on kaebus esitatud Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. 3. lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada
3-16-2544
määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et süüdimõistetud isikutele ei lubata tuua pakki, vahistatud isikutele aga võib. Kaebusest tulenevalt on kaebaja eesmärgiks diskrimineerimise lõpetamine ja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. 4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei esine tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu . 5.Vangistusseaduse ( edaspidi VangS) § 2 järgi on kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu; § 4 järgi on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. VangS § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla , Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 98 reguleerib vahistatu õigust saada pakke. Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades. Justiitsministri 30.11.2000 .a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ p 741 sätestab esemete loetelu, mis võivad sisalduda vahistatu pakis. Vangistust reguleerivad õigusnormid ei näe ette kinnipeetava õigust saada pakke. Vajaduse korral saab ta muretseda endale vajalikke tarbeesemeid ja toiduaineid sisseostude teel ( § 58), kinnipeetava riietus on tagatud vangla poolt( § 46). Et vahistatu enamasti ei tööta, siis puudub tal ka raha sisseostudeks, millest tulenevalt ongi seadusandja näinud vahistatule ( erinevalt kinnipeetavast) ette õiguse saada pakke. Seega ei saa regulatsiooni, mille kohaselt on vahistatul õigus saada pakke, kuid kinnipeetaval vastav õigus puudub, pidada kinnipeetava suhtes diskrimineerivaks. Vahistatu ja kinnipeetav ei ole kirjeldatud situatsioonis võrreldavas olukorras. Kaebajal kinnipeetavana puudub subjektiivne õigus nõuda pakkide saamist ning kaebuse eesmärgi saavutamine on võimatu. Nimetatud põhjendusel on ilmselgelt perspektiivitu ka kaebaja võimalik nõue kahju hüvitamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Normi kohaselt on eesmärgipäratu menetleda tuvastamiskaebust ilmselgelt perspektiivitu kahju hüvitamise kaebuse eelkaebusena. Kirjeldatud põhjustel ei ole tuvastamiskaebus lubatav ning kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel . 6.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2(3)
3-16-2544
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.