Alvar Liiberti kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti 22.12.2015. a otsuse nr 12-6/549 osaliseks tühistamiseks ning 2015. a pindalatoetuse taotluse rahuldamise kohustamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – Alvar Liibert Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta Alvar Liiberti kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.02.2017.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 22.12.2015 otsusega „2015. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine“ määrati osaliselt toetust 845 taotlejale, sealhulgas kaebajale. Kaebajal vähendati toetuse summat 783,15 euro võrra, kuna taotlejal oli täitmata põllumaast vähemalt 5%-line ökoalade nõue.
2.15.07.2016 vaideotsusega nr 12-4/16/109-3 jättis PRIA A. Liiberti 18.02.2016 esitatud vaide rahuldamata.
3.12.08.2016 esitas A. Liibert kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes PRIA 22.12.2015 otsuse nr 12-6/549 tühistamist ja toetuse määramist taotletud pinna kogu ulatuses. Kaebuse põhjendused
4.1.PRIA on ületanud vaide läbivaatamise tähtaega ja sellega oluliselt rikkunud haldusmenetlust, vaidemenetluses vaiet täiendavalt ei uuritud, samuti ei toimunud kaebajaga suhtlemist; 4.2.PRIA surub peale oma tahet, süüdistades kaebajat lohakuses, kuid ise ei suuda tegeleda haldusmenetlusega, arvuti programmid ei tööta korrektselt, ei suhelda vastaspoolega;
4.3.ökoalade nõue on sisuliselt täidetud, 2015 aastal oli 2,89 ha maad mustkesa all, seega oli 2,17 ha nõue täidetud. Täitmata oli kaks lahtrit blanketil, millest PRIA oleks pidanud kaebajat suuliselt või kirjalikult teavitama;
4.4.ökoalade nõue oli täidetud ka seetõttu, et kaebajal on 52,8 ha ehk 79% rohttaimede ja kesa all, mis vastab määruse (EL) nr 1307/2013 nõudele. Kaebaja märgib, et kuna taotluse täitmisel puudusid hoiatused ökoalade puudumise kohta, eeldas ta, et nõue ei kohaldu või on täidetud mustkesa näitamisega. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja esitatud kaebusega ei nõustu ja vaidleb kaebusele vastu.
6.Vastusaja märgib vastuses kaebusele, et PRIA tunnistas vaidlustatud 22.12.2015 otsuse nr 12-6/549 11.08.2016 otsusega nr 12-6782 kehtetuks. Sama 11.08.2016 otsusega suurendati kaebajale määratud toetusraha. Kuna aga PRIA 11.08.2016 otsust kaebajale teatavaks ei tehtud, siis on HMS § 61 lg 1 alusel vaidlustatud otsuse puhul tegemist kehtiva haldusaktiga. Uus otsus on põhimõttelisel samasisuline vaidlustatava otsusega, seega vaidluse sisulised asjaolud ei ole muutunud. Kui vaidlustatava otsuse tegemisel oli kliima- ja keskkonnatoetuse ökoalade nõude täitmise hindamise aluseks olev kindlaksmääratud põllumaa kokku pind 43,34 ha ning minimaalne nõutud ökoalade pind sellest kindlaksmääratud põllumaast oleks pidanud olema 2,17 ha-d (5%), siis uue otsuse tegemisel olid vastavad arvud 42,14 ha ning 2,11 ha. Selle tulemusel väheneb kaebajale määratud toetuse vähendus ökoalade nõude rikkumise tõttu 783,15 eurolt 761,47 eurole.
7.Vaidemenetluse pikkus ei ole puutumuses PRIA otsuse õiguspärasusega, ka vaideotsuse enda osas ei ole menetluse aeg olnud aluseks mõjutusena asja otsustamisel. Kaebaja sai 15.07.2016 koostatud vaideotsuse kätte 19. juulil 2016, mitte 15. augustil 2016, kaebajal oli 30 päeva aega kaebuse esitamiseks halduskohtule. Kohatu on kaebaja väide, nagu oleks vastustaja temale tahtlikult teinud vaideotsuse teatavaks kiirel tööperioodil, et kahjustada kaebaja võimalusi kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebaja väited haldusmenetluse reeglite rikkumise osas on põhjendamatud. See, et kaebaja jättis toetustaotluse muudatusavaldusel tähelepanuta ökoalade nõude täitmise, ei nõua PRIA-lt eraldi taotleja teavitamist. Taotleja peab ise koos toetustaotlusega esitama ökoalade loetelu, kuivõrd vaid sealt saab PRIA võtta toetustaotluse menetlemiseks andmed selle kohta, kas ja millised alad taotleja ökoaladeks määras. Ökoalade mittenäitamine ei ole takistuseks taotluse menetlemiseks ega ole puudus, vaid sellisel juhul vähendatakse toetust.
8.Kaebaja suhtes ei kohaldunud määruse (EL) nr 1307/2013 art 46 lõike 4 punktides a ja b või määruse nr 32 § 13 lõikest 8 tulenevad erandid, mis oleks lubanud tal ökoalade tava mitte järgida ja ökoalad määramata jätta. Kaebajal ei olnud täidetud nõue, et üle 75% põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa või maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks ja ülejäänud põllumaa pind ei ole suurem kui 30,0 ha, ega ka nõue, et üle 75% põllumaast kasvavad rohttaimed, kesa, liblikõielised kultuurid või nende segud ja nende kultuuridega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30,0 ha.
9.Vastustaja leiab, et ta ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlemisnorme selliselt, mis oleks võinud viia ebaõigele otsusele ning on õiguspäraselt võtnud arvesse, et kaebajal oli ökoalade 5% määramise kohustus täitmata ja andmed sellise ala kohta PRIA-le koos muudatusavaldusega (ilmselt hooletusest) esitamata Kohtu otsus ja põhjendused
10.Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
11.A. Liibert on vaidlustanud PRIA otsuse, millega määrati 2015. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt. Otsuse alapunktis 50 on kaebaja puhul PRIA vähendanud määratud toetust (2398,61eurot) 783,15 euro võrra, põhjuseks on märgitud, et toetust vähendatakse ökoalade nõude rikkumise eest. Otsuses on märgitud, et minimaalne nõutud ökoalade pind pidi kaebaja puhul olema 2,17 ha, kuid kindlaksmääratud ökoalasid ei olnud ehk minimaalne ökoalade pind kindlaksmääratud põllumaast ei olnud täidetud.
12.Nii kaebaja kirjaliku kaebuse kui kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kaebajal ökoalade nõude täitmiseks vajalik ala olemas, kuid seda ei olnud kaebaja taotlusel nõuetekohaselt märkinud. Nimelt esitas kaebaja 19.06.2015 vastustajale toetustaotluse muudatusavalduse, mille järgi tekkis tal kohustus täita rohestamise nõudeid, ehk selleks pidi vähemalt 5% põllumaast olema ökoalad. 5% kaebaja põllumaast moodustas 2,17 ha. Kaebaja seisukoht on, et tal olid tegelikult vajalikud ökoalad olemas (mustkesa 2,89 ha), täitmata oli aga kaks lahtrit blanketil, mille puudustest oleks PRIA pidanud teda teavitama.
13.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. PRIA sai otsuse tegemisel lähtuda asjaoludest ja andmetest, mida taotleja oli taotlusvormil märkinud ja mille õigsust oli taotleja ise kinnitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et taotleja poolt ökoalade loetelu märkimata jätmine ei olnud selline puudus HMS § 15 lg 2 mõttes, millele oleks PRIA pidanud taotleja tähelepanu eraldi juhtima. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole ökoalade märkimine kohustuslik. Asjaolu, et taotleja on jätnud ökoalade loetelu (põllu number, põllu massiivi number) taotlusel välja toomata, ei olnud takistuseks toetuse määramisel, vaid tõi kaasa ainult toetuse vähendamise. Sellise andmete märkimata jätmine ei kohusta vastustajat küsima taotlejalt, kas ökoalade loetelu märkimata jätmine oli teadlik tegevus või jäetud märkimata hooletusest. Et vältida hooletusest või tähelepanematusest vajalike lahtrite täitmist, kuvati kaebajale avalduse täitmisel eraldi teade selle kohta, et taotlejal on ökoalade 5% määramise nõue täitmata ning et puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 19. juuliks 2015.a. Et kaebaja sellise teate muutmisavalduse esitamisel tähelepanuta jättis ja viga ei parandanud, ei toonud kaasa PRIA kohustust hiljem eraldi taotlejat kas suuliselt või kirjalikult teavitada. Seega saab nõustuda vastustaja seisukohaga, et kaebaja oli taotluse vormistamisel ise hooletu. Et kaebaja ei suhtu esitatud dokumentidesse vajaliku tähelepanelikkusega, näitab ka kohtuistungil selgunud asjaolu, et kaebaja ei olnud enne kohtuistungit sisuliselt tutvunud PRIA vastusega ja kohtu kaudu saadetud materjalidega.
14.Lisaks eelnevale on kaebaja seisukohal, et ta ei pidanudki ökoalasid eraldi märkima, kuna tal oli täidetud nõue, et üle 75% põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa või maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks. Kaebaja märgib, et tal on 52,8 ha rohttaimede ja kesa all, mis moodustab 79% kogu põllumajandusmaast ehk et seega on täidetud määruse (EL) nr 1307/2013 art 46 lõikes 4 sätestatud erand. EL määruse nr 1307/2013 artikkel 46 lg 4 kohaselt kohaldub erisus seoses rohestamise nõude täitmisel juhul, kui: 1) üle 75 % põllumaast kasutatakse rohu või või muude rohttaimede
kasvatamiseks, kesaks, liblikõieliste kultuuride kasvatamiseks ja nende kultuuridega mitte hõlmatud põllumaa ei ole suurem kui 30,0 ha või 2) kui üle 75 % toetuskõlbulikust põllumajandusmaast on püsirohumaa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks ja ülejäänud põllumaa pind ei ole suurem kui 30,0 ha. Kaebaja väitel kohaldub tema suhtes teine variant, kus tema arvutuste järgi oli rohttaimede ja kesa all 52,8 ehk 79% kogu põllumajandusmaast. PRIA andmebaasides olevate andmete järgi oli kaebaja puhul püsirohumaa ja põllumaa all kokku 49,91 ha, mis moodustas kogu põllumajandusmaast (66,76 ha) 74,76% (vastustaja vastuse järgi 74,63%), mis on alla 75%. Kuigi 75% nõue oli täitmata minimaalselt, oli see siiski täitmata, mistõttu ei saa seda erandit kaebaja osas ka kohaldada. Kui kaebaja taotluse puhul oleks ökoalade täitmise erisus täidetud, siis ei oleks kaebajale taotluse muudatuse tegemisel ka kuvatud teadet, et tal on ökoalade nõue täitmata. Seega ei saanud kaebaja ka arvestada, et talle kohaldub või võib kohalduda ökoalade täitmise nõude erisus.
15.Eelneva alusel on kohus seisukohal, et vastustaja otsus kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise osas ökoalade nõude rikkumise tõttu oli õiguspärane ja kaebus jääb PRIA 22.12.2015 otsuse nr 12-6/549 tühistamise nõudes rahuldamata. Kuna kohus luges vaidlustatud otsuse õiguspäraseks, jääb rahuldamata ka pindalatoetuse taotluse rahuldamise kohustamisnõue.
16.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja etteheited PRIA menetlusnõuete rikkumise osas. Asjaolu, et PRIA on kaebaja 18.02.2016 esitatud vaide lahendanud alles 15.07.2016.a., ei saanud mõjutada haldusakti õiguspärasust. 15.07.2016 tehtud vaideotsusega ei ole 22.12.2015 otsust muudetud ega kaebaja olukorda raskendatud. Vastustaja on välja toonud, et vaideotsuse sai kaebaja kätte 19.07.2016, mitte 15.08.2016, nagu kaebaja on märkinud. Vaideotsuse nõutust hilisem tegemine ei mõjutanud kohtusse pöördumise tähtaega ega võtnud kohtusse kaebuse esitamise võimalust ära. Kaebaja etteheidete osas, mis puudutavad vastustaja suhtlemist kaebajaga ja puudustest teavitamist, andis kohus seisukoha otsuse punktis13.
17.Kohus peab vajalikuks käsitleda PRIA otsustega seonduvat. Nimelt võttis kohus 18.08.2016 menetlusse kaebuse PRIA 22.12.2015 otsuse tühistamiseks, nii nagu oli kaebaja ka taotlenud. PRIA vastusest selgus, et PRIA on 11.08.2016 otsusega nr 12-6/782 tunnistanud vaidlustatud otsuse lisas toodud 684 taotleja osas, sh kaebaja osas, kehtetuks ning teinud uue otsuse (tlk.23-25). Kuna kaebajale uut otsust teatavaks ei tehtud, asus PRIA seisukohale, et see pole kehtiv haldusakt. Sellest asjaolust lähtudes jätkas kohus menetlust PRIA 22.12.2015 otsuse (kaebajat pudutavas osas) menetlemist. Kuna kohus loeb PRIA 22.12.2015 otsuse kaebajat puudutavas osas õiguspäraseks ning PRIA 11.08.2016 otsus selles osas on samasisuline, siis saab lugeda, et ka PRIA 11.08.2016 otsus ei oleks kaebuses toodud põhjenduste alusel tulnud tühistamisele.
18.Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud 135 eurot, sellest riigilõiv 15,0 eurot ja sõidukulud 120,0 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Seetõttu puudub vajadus hinnata ka esitatud taotluse põhjendatust. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.