Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-15-2857 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-2857 inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval. Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs. Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia; 25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra tagamise vastu UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal esineb avalik huvi. Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed. Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste kauplemisaegadega alkohoolse joogi müügi osas tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja ja kolme tunni võrra.

3-15-2857 laupäevani kl 19.00–06.00 ning seal ei pakuta klientidele eraldi meelelahutusprogrammi, kõlab vaid taustamuusika. 2) Korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Jääb arusaamatuks, mida tähendab „avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemine ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ja sellega kaasneva ohu kõrvaldamine“. Resolutsiooni p-dest 5 ja 7 ei selgu, kas majandustegevuse nõuete rikkumine tähendab resolutsiooni p-s 2 sätestatud tähtaegadest mittekinnipidamist või KaubTS § 4 lg 1 p 12 mittetäitmist. Jääb selgusetuks, kas p-s 2 toodud piirangud on seatud tähtajatult, kuni 20.03.2016 või hoopis majandustegevuse nõuete rikkumise kõrvaldamiseni. 3) Korraldus on tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Seletuskirjale kui haldusakti osale kehtivad samad nõuded, mis resolutsioonilegi. Seletuskirja on allkirjastanud abilinnapea, kellel ei ole selleks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 31 lg 6 järgi pädevust. HMS § 63 lg-st 3 tulenevalt toob seletuskirja tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse. 4) Korraldus ei ole terviklik. Põhjenduste esitamiseks seletuskirjas puudus vajadus ja see muudab põhjendustest arusaamise keerulisemaks. Seletuskirjast ei ole võimalik aru saada, milliseid asjaolusid on peetud oluliseks ja millised kaalutlused on ühe või teise adressaadi osas saanud määravaks, mistõttu on korralduse vaidlustamine raskendatud. Korralduse adressaatide opereeritavad meelelahutusasutused erinevad konkreetsete nüansside osas märkimisväärselt. Seetõttu on asjakohatud kaalutlused, mis on esitatud üheksa isiku ja nende tegevuskohtade osas üldistavalt. 5) Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Kogutud on vaid vastustaja eelotsustuslikku seisukohta toetavaid tõendeid. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajate tegevus häirib naabrite rahu. Kaebajate ärakuulamine oli vaid formaalne, nende väidetega pole arvestatud. Kaebajad tegid pärast 2014. aastal toimunud huvigruppide kohtumist märkimisväärseid pingutusi olukorra parandamiseks. Kaebajate tegevuse osas ei ole esitatud ühtegi kaebust öörahu rikkumise kohta, samuti ei ole algatatud ühtegi süüteomenetlust. Kummagi Laboriga samas majas ei asu eluruume. Suure Laboriga samas majas asuva hotelli (Old Town Maestro’s) esindaja on kinnitanud, et Labori tegevus hotelli kliente ei häiri. Anonüümseid kommentaare hotellide kohta, millele vastustaja on tuginenud, ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks. Kaebajad ei saa vastutada tänaval toimuva eest, sest neil puudub võimalus seda kontrollida. Vastustaja ei ole tõendanud, et just kaebajate kliendid rikuvad baari ees rahu. Kaebajad on palganud nii Labori ruumidesse kui ka sissepääsu juurde korda looma turvaettevõtte. Lisaks ostetakse koos teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega turvateenust tänavatel korra tagamiseks. Turvaettevõtja palkamine on olukorda tänaval oluliselt parandanud. Lisaks on kaebajad teinud märkimisväärseid investeeringuid kõrgtehnoloogilisse kaamerate süsteemi. Paigaldatud on suured prügikastid ja eraldi töötaja vastustab Laborite esise kõnnitee ja tänavasillutise korrashoiu eest. Baarist on keelatud väljuda jookidega ja seda keeldu järgitakse väga rangelt. Liigses joobes klientidele alkoholi ei müüda. Arvestades kaebajate poolt avaliku korra tagamiseks tarvitusele võetud meetmeid, ei ole seletuskirjas viidatud tõendid, mis on kogutud 2014. aastal või varem, enam asjakohased. 6) Korraldus ei ole proportsionaalne ja selle tegemisel on rikutud kaalutlusõigust. Valitud meede ei ole sobiv, sest kui kaebajatel on endiselt õigus müüa alkoholi kuni kl 00.00-ni või 01.00-ni ja pakkuda meelelahutusprogrammi kuni kl 01.00-ni või 02.00-ni, siis jätkuks isikute väidetav öörahu rikkumine ja seega majandustegevuse nõuete rikkumine kuni 01.00-ni või 02.00-ni. Baaride üheaegne sulgemine tooks kõigi baaride kliendid samaaegselt tänavale. See suurendab omakorda ohtu avalikule korrale. Kuna Suur-Karja tänav on üks peamisi tänavaid, mille kaudu sisenetakse vanalinna ja väljutakse sealt, siis viibiks seal jätkuvalt paljud vanalinna suunduvad ja sealt lahkuvad inimesed. Valitud meede ei ole vajalik. Vastustaja ei ole kaalunud 4(15)

3-15-2857 kaebajaid vähemkoormavaid meetmeid, vaid on valinud kaebajate majandustegevust arvestades maksimaalselt koormava meetme. Kaebajate käive korraldusega seatud piirangute ajal on üle 50%. Kuna kaebajate tulud väheneksid märgatavalt, samas kulud jääksid samaks, puuduks kaebajatel võimalus oma majandustegevust senisel viisil jätkata. Avaliku korra rikkumiste vähendamisele aitaksid kaasa ka leebemad meetmed, nt turvaettevõtte ja PPA koostöö parandamine, teatud kellaajast pileti kehtestamine ja suitsetamisruumi suurendamine. Avaliku korra rikkumiste ja süütegude arvu vähendamise kohustust ei saa tervikuna panna meelelahutusettevõtjate kanda, vaid see peab toimuma ettevõtjate, turvaettevõtjate, PPA ja Tallinna linna korrakaitseasutuse koostöös. Konkreetsete süütegude toimepanemise eest saavad vastutada vaid nende tegelikud toimepanijad. Valitud meede ei ole ka mõõdukas, sest kaebajate pankroti korral jääks tööta 20 inimest. Kuna avalik kord Suur-Karja tänaval on paranenud ja meelelahutusasutused on asunud seal juba üle 10 aasta, siis ei kaalu kiireloomulised meetmed üles kaebajatele tekitatud kahju. 7) Korraldus rikub kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele (PS § 12) ja ausale konkurentsile. Suur-Karja tänaval toimuvat ei saa seostada kitsalt selle piirkonna meelelahutusasutuste klientidega, vaid sisuliselt kõigi vanalinnas asuvate meelelahutusasutuste klientidega. Seejuures ei seatud kõigile Vana-Posti, Suur-Karja ja Müürivahe tänavate piirkonnas tegutsevatele meelelahutusasutustele samasugust piirangut. Ka BDG Meelelahutuse OÜ-le heideti rikkumisi ette, kuid tema suhtes ettekirjutust ei tehtud. See annab teistele lähipiirkonna meelelahutusasutustele kaebajatega võrreldes konkurentsieelise.

3-15-2857 tellitud müra mõõtmine, mis viidi läbi 14.12.2013 ja KÜ Suur-Karja 4 tellitud müramõõtmine, mis toimus 06.09.2014. Mõõtmistulemuste kohaselt peavad lähipiirkonna elanikud ja hotellikülastajad taluma öisel ajal oluliselt suuremat müra, kui seda näevad ette sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud normtasemed ja seda sõltumatult sellest, kas aknad on avatud või suletud. Suur-Karja 4 maja elanikud on andnud teada, et nad ei saa oma kortereid müra tõttu kasutada, välja üürida ega müüa. 5) Valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal ehk öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt nende külastajaid ja muid inimesi. Kaebajad ja teised piirkonna baarid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad sarnase äritegevusega. Nende tegevust iseloomustab orienteeritus rohkele alkoholi müügile. Ettekirjutuse saanud baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on seega sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib muusikat kõige kõvemini või millise baari külastajad karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra rikkumised, müra ja heakorra probleemid tulenevad nende baaride ja külastajate tegevusest. Kaebajad on KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutavateks isikuteks. Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni on võimalik alkoholi osta ja baarid on avatud. Inimesed lahkuvad, kui lõpetatakse alkoholi müük ja baarid suletakse. 6) Ettekirjutuste tegemist on piisavalt kaalutletud. Haldusmenetlus algatati 15 ettevõtja suhtes, mis tegutsevad kaebajate lähipiirkonnas. Lisaks koguti andmeid kaebajate tegevuspiirkonna ja sellest veidi eemal (Väike-Karja, Müürivahe, Sauna ja Vene tänav ning Raekoja plats) veel kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja kohta. Seni kasutusele võetud meetmed ei ole probleemi lahendamisel andnud piisavaid tulemusi. Efektiivsem ja tulemuslikum on korraldusega ettenähtud piirangute seadmine, sest alkoholi kättesaadavuse piiramine vähendab piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka, õigusrikkumiste arvu ja müraprobleeme.

3-15-2857 1) Vaidlustatud korralduses ei esine puudusi, mis tingiksid selle tühisuse. HMS-ist ei tulene nõuet, et haldusakti põhjendus peab alati sisalduma haldusaktis endas. Korralduses on välja toodud haldusakti põhimotiivid ning selles on viidatud seletuskirjas esitatud põhjendustele ja seletuskirja ülaosas on viide korraldusele. Seega on olemas selge seos korralduse ja selle seletuskirja vahel. Eraldi vormistatud seletuskirjale ei näe HMS ette mingeid vorminõudeid, sh allkirjastamise osas. Seletuskirjal allkirja puudumine või ebaõige isiku allkiri ei mõjuta korralduse õiguspärasust. Korralduse resolutsioonis ei esine selliseid puudusi, mis muudaksid resolutsioonist arusaamise võimatuks või oluliselt raskendatuks. Vastustaja teavitas kaebajaid haldusmenetluse algatamisest ja küsis nende seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise. Nii korraldus kui ka selle seletuskiri toimetati kaebajatele kätte. 2) Kuna Suur-Karja tänaval on palju üksteise kõrval tegutsevaid varahommikuste tundideni kauplevaid baare, siis koguneb sellele tänavale sadu inimesi, kelle hääled koosmõjus põhjustavad paratamatult müra. Vastustaja esitatud videotelt on näha, et tänaval seisavad suurte hulkadena baaride külastajad, kes on tulnud tänavale suitsetama ja/või juttu rääkima. See, et Suur-Karja tänavat kasutatakse ka vanalinna sisenemiseks ja sealt väljumiseks, ei muuda asjaolu, et öö läbi tekitavad sellel tänaval lärmi just baaride kliendid ja nendega suhtlema tulnud inimesed. Tänavalt kostvat müra on kinnitanud nii kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, haldusmenetluses oma seisukohad esitanud Barons hotelli ja Savoy hotelli töötajad ja nende hotellide ning Old Town Maestro’s hotelli külastajad reisifoorumites TripAdvisor ja Booking.com. KorS §-s 57 sätestatut arvestades ei ole oluline, kas müramõõtmised toimusid õigete seadmetega ja selleks pädevate isikute poolt ning kas ja kui palju mõõdetud müratase ületas lubatavat. Suur-Karja tänava elanikud ja hotellides viibivad isikud on korduvalt kinnitanud, et tänavalt tulev lärm ei võimalda kuni hommikuni uinuda ja häirib oluliselt. Old Town Maestro’s hotelli juhtiva MS selgitused, mille kohaselt ei häiri kaebajate tegevus hotelli külastajaid, ei ole muude tõenditega kooskõlas ja on ebausutavad. Ebausutav on ka kaebajate väide, et tänaval ei lärma nende kliendid. Kaebajad on ise tunnistanud, et Suur Labor vajaks suuremat suitsetamisruumi ja Väikeses Laboris puudub see üldse, mistõttu tulevad paljud kliendid tänavale suitsetama. Ka videosalvestistelt on näha, et inimesed seisavad tänaval muu hulgas kaebajate baaride ees. Üldteadaolevalt ei häiri konkreetse maja ees tekkiv lärm vaid selle konkreetse maja elanikke, vaid kandub edasi ka läheduses olevate majadeni, häirides ka nende elanikke. Kuigi Laboritega samas majas ei ole väidetavalt eluruume, on eluruumid nende läheduses. Lisaks lärmile on tõsiseid probleeme ka tänavate heakorraga. Kuna sarnast reostamist ei toimu päevasel ajal, on heakorra rikkumised seotud öise alkoholimüügi ja joobes inimestega, seega otseselt kaebajate majandustegevusega. 3) PPA statistika järgi pannakse Suur-Karja tänaval võrreldes teiste vanalinna tänavatega toime kõige enam süütegusid, millest suurem osa leiab aset öisel ajal ja nädalavahetuseti. Süütegude arvu suurenemise ja Suur-Karja tänava baaride öise alkoholimüügi vahel on selge seos. Kuna politsei peab korda tagama ka mujal Tallinnas, on põhjendamatu eeldada, et SuurKarja tänaval peaks pidevalt viibima politseipatrull. Kui Suur-Karja tänava baarid suletaks varem, jääks suur osa hilisemal kellaajal toimuvaid süütegusid toimumata, sest tänaval ei oleks enam sellisel hulgal inimesi, kes võiksid või kelle suhtes võidakse süütegusid toime panna. 4) Kaebajate poolt tarvitusele võetud meetmed (turvateenuse ostmine, kaamerate ja prügikastide paigaldamine, baaride esist kõnniteed puhastava koristaja palkamine) ei ole probleemi lahendamiseks piisavad. Vaatamata nendele abinõudele ei ole olukord varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ja endiselt häiritakse piirkonnas elavaid ja viibivaid isikuid. Kuigi tänavatel ei lärma ja süütegusid ei pane toime kaebajad, on need rikkumised ilmselgelt kaebajate tegevuse tagajärg ning seetõttu peavad nemad ka vastutama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 11). Kui Suur-Karja tänaval ei 7(15)

3-15-2857 müüdaks öösiti alkoholi ega pakutaks meelelahutust, poleks inimestel põhjust sinna piirkonda koguneda, lärmata ning korrarikkumisi ja süütegusid toime panna. Alkoholijoobe tõttu väheneb inimeste enesekontroll ning suureneb korrarikkumiste ja süütegude toimepanemise arv. Kuna rikkumised on seotud kaebajate majandustegevusega, siis on nad KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutavateks isikuteks, kellelt saab nõuda avaliku korra kaitseks meetmete kohaldamist (KorS § 28 lg 1). Nende tegevus kahjustab piirkonna elanike või seal viibivate isikute huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12). 5) Suur-Karja tänav ei ole määratud meelelahutuspiirkonnaks, kus võiks ööpäev läbi segamatult pidutseda. Tänaval on mitmeid elumaju, seega tuleb selles piirkonnas majandustegevuse korraldamisel arvestada ka elanike õigustega. Elanike õigus öisele rahulikule unele ja tervise kaitsele on kaalukam ettevõtja soovist tegeleda oma valitud majandustegevusega. Kaebajate tegevus ja sellega kaasnevad tagajärjed ei sobi kokku vanalinna kui UNESCO maailmapärandi kaitse ja muinsuskaitseliste eesmärkidega. Piirkonnaga seotud probleemid vähendavad vanalinna väärtust turismiobjektina. 6) Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses viidanud AS normidele, on korralduse seletuskirjas tehtud viide AS § 36 lg 1 p-le 3. AS § 36 lg 1 p 3 on ette nähtud just praegusega sarnasteks juhtumiteks, kus tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi keelu. 7) Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust korraldada oma tegevus sellisel viisil, et ettevõtlusega kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad teiste isikute või korrakaitseorganite kanda. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millesse saab sekkuda igal mõistlikul põhjusel. Praegusel juhul võimaldavad kaebajate ettevõtlusvabadusse sekkuda nii MsüS, KaubTS, AS kui ka KorS. Kaebajate suhtes kohaldatud meede ei ole ebaproportsionaalne. Meede on sobiv, sest aitab ära hoida öist lärmi tänaval ja öörahu rikkumist, vähendab eelduslikult piirkonna korrarikkumiste ja süütegude arvu ning parandab heakorda. Meede on vajalik, sest seni ei ole ükski ettevõtjate poolt kasutusele võetud abinõu olnud piisav korrarikkumiste ärahoidmiseks ja olukorra parandamiseks olulisel määral. Kohaldatud meede on ka mõõdukas, sest ei sunni ettevõtjaid oma majandustegevust lõpetama. Vastustaja tegevusetus ei saanud tekitada kaebajates õiguspärast ootust, et neil on õigus oma senise tegevusega segamatult jätkata. 8) Kaebajate väited nende ebavõrdsest kohtlemisest teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Teiste meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tänavale sarnast olukorda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-2857 meelelahutuse pakkumisel tähendab, et isiku majandustegevus on viidud kooskõlla majandustegevuse nõuetega nagu nähtub p-st 2, või tuleb majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks teha midagi muud, nagu võiks järeldada p-st 5. Kohtu selgitus p-s 5 toodud mõistetele on üldsõnaline ning sellest ei selgu üheselt, milliste tingimuste täitmisel langeb ära avaliku korra tagamise toetamise vajadus või millised on need majandustegevuse nõuded, mida kaebajad on vastustaja hinnangul oluliselt rikkunud. 3) Haldusmenetluses ei järgitud uurimispõhimõtet. Haldusmenetluse käigus ei toimunud sisuliselt mingit tõendite kogumist ega asjaolude tuvastamist ning korralduses on tuginetud 2013. ja 2014. aastast pärinevatele väidetele ja asjaoludele. Lisaks ei ole paljudel tõenditel seost kaebajate tegevusega. Kaebajate suhtes on esitatud oluliselt vähem pretensioone kui enamiku teiste Suur-Karja tänava baaride kohta. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud vastustaja esitatud videomaterjali. Videotelt ei nähtu, et Laborite ees viibiks massiliselt inimesi, kes lärmavad ja rikuvad korda. Samuti pole kuulda, et kaebajate baaridest kostaks valju muusikat. 4) Vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata. Tõendatud ei ole isikute (sh Old Town Maestro’s hotelli külastajate) rahu ja avaliku korra rikkumine kaebajate tegevuse tulemusena. Tunnistajate ütlused puudutasid pigem kogu tänava olukorda, mitte konkreetselt kaebajate baare. Hotellide Savoy ja Barons seisukohad ei ole asjakohased, kuna mõlemad hotellid asuvad kaebajate tegevuskohtadest umbes 50 m kaugusel. Nimetatud hotellide kohta veebis avaldatud anonüümsed kommentaarid ei saa olla kaebajate majandustegevuse piiramise õigustuseks. Näiteks Club Hollywoodi mõju Suur-Karja tänavale on oluliselt suurem kui kaebajatel, kuid selle klubi lahtiolekuaegu vastustaja ei piiranud. 5) Korralduse tegemiseks puudus õiguslik alus ning halduskohus kohaldas otsuse tegemisel vääralt materiaalõigust. Kaebajad ei ole tekitanud Suur-Karja tänaval teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). Ka Laborite ees tänaval ei tekitata teisi isikuid oluliselt häirivat müra. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebajad on rikkunud KorS § 56 lg-s 1 sätestatud nõuet, ei ole selle näol tegemist majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Kohus leidis ekslikult, et AS § 36 lg 1 p 3 on praegusel juhul kohaldatav. 6) Kaebajate majandustegevuse piiramine on ebaproportsionaalne meede. Kohus leidis põhjendamatult, et tegevusaja piiramine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede taotletava eesmärgi saavutamiseks. Korralduses märgitud kujul kaebajate tegevuse piiramine toob kaasa nende tegevuse lõppemise. 7) Korralduse andmisel ei ole järgitud kaalutlusreegleid ning lisaks rikutakse ettekirjutustega võrdse kohtlemise põhimõtet.

3-15-2857 3) Korralduse andmisele eelnenud haldusmenetluses analüüsiti kaebajate majandustegevuse ja avaliku korra nõuete täitmist ja kaebajate ning nende klientide tegevusest tulenevaid mõjusid tegevuskoha vahetus läheduses elavatele ja pidevalt viibivatele isikutele. Samuti arvestati kaebajate majandustegevuse eripäraga. 4) Tallinna linn ei ole määranud Suur-Karja tänavat avalikuks kohaks, kus oleks lubatud alkohoolsete jookide tarbimine KorS § 55 lg 3 tähenduses, kuid mille tarvitamist tänaval tuleb siiski pidevalt ette. Samuti ei ole Suur-Karja tänav linnaehituslikult planeeritud ega kujundatud spetsiaalselt pubide piirkonnaks, kus puuduksid eluruumid ja majutusasutused. Tegemist on tavapärase tänavaga, kus kehtivad kõik avaliku korra ja muinsuskaitsealased nõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-2857 täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise piirangu seadmise aluseks.

Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

11(15)

3-15-2857 esmane kohustus ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval isikul.

3-15-2857 Suur-Karja tänaval kinnisvara ja kellest osa ka elab seal, kinnitasid, et baaride vaheline tänav on jätkuvalt õhtuti ja öösiti, eriti reede ja laupäeva öösel rahvast täis. Tunnistajad kinnitasid, et neid häirib teiste seas Labori tegevus: Suures Laboris asuvast suitsetamisruumist hoolimata suitsetatakse tänaval; inimesed käivad Suure ja Väikese Labori vahet; Laboritest väljuvad raskes joobes isikud; tunnistajad on näinud, kuidas Laboritest väljutakse koos alkoholiga. Tunnistajaid häirib tänavalt kostev lärm, aga näiteks ka tänava, ukseesiste ja kangialuste reostamine suitsukonide, klaasikildude, uriini ja oksega. Lärmi all ei pea tunnistajad silmas seda, et tänaval öö läbi karjutakse: öörahu häirib oluliselt juba see, kui karjumist aeg-ajalt öö jooksul ette tuleb. SA ütluste kohaselt ei saa Suur-Karja 4 majas asuvas korteris püsivalt elada ega seda turuhinna eest müüa või välja üürida.

3-15-2857 läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Kaebajate ja teiste baaride tegevuse tõttu on Suur-Karja tänava elanikel häiritud neile kuuluvate eluruumide sihtotstarbeline kasutamine. Arvestades, et paljud Suur-Karja tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Praegusel juhul on sisuliselt tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise oht. Kaebajate tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada ettevõtetele ühiselt, sõltumata sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud kaebusi.

14(15)

3-15-2857 võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Seetõttu on põhjendamatu kaebajate etteheide, et korralduses pole analüüsitud alternatiivsete, vähem koormavate meetmete rakendamist. Korralduse andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures võimaldatakse kaebajatel toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel. Ringkonnakohus möönab, et piirangud toovad kaebajatele ilmselt kaasa tulu vähenemise. Samas on inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele keskkonnale kaalukamad kui kaebajate huvi võimalikult suurt kasumit teenida.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.