Korrakaitse › Vanglad

Tartu Halduskohus tagastas 12.12.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vanglalt saadud vastuse kohaselt ei ole vanglale seoses kartseririietusega kahjunõuet esitatud. Samuti on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetluses kohustamisnõude osas. Tartu Vangla esitatud andmetel on kaebaja

esitanud Tartu Vanglale vaide blanketil taotluse kahe komplekti pükste ja jaki väljastamiseks. Tartu Vangla on 24.11.2016. a vastusega kaebaja taotluse rahuldanud. Tartu Vangla väljastas 23.11.2016 kaebajale kaks paari pikki pükse ja kaks jakki. Vaidemenetlust selles asjas toimunud ei ole. Halduskohus tõi välja, et kaebaja ei ole vanglalt taotlenud veel kolmanda paari pükste, jaki/jope, sõrmikute ja salli väljastamist. Seega puudub vangla keelduv vastus, mis rikuks kaebaja õigusi. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 12.12.2016.a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust. Kaebaja märgib, et ta oli taotlenud õigusvastasuse tuvastamist ja haldustoimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, kuid halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi tema nõuete osas. Määruskaebuse kohaselt omab kaebaja isiklikku kokkupuudet vaidlustatava toiminguga, mis kestab edasi. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ning jättis välja selgitamata, kas kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbitud. Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole arvestanud tõenditega. Määruskaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes küsimus, kas kaebajal oli kaebuses esitatud nõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 12.12.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 12.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.

Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel võtnud seisukohta kõigi kaebuses esitatud nõuete kohta. Kaebaja märgib, et ta nõudis kaebuses ka nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis olid tinginud kaebajale mittevaralise kahju tekkimise ning haldustoimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tõlgendas õigesti esitatud kaebust, leides, et kaebuses on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning kohustamisnõue. Kuna hüvitamisnõue hõlmab endas ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet (riigivastutuse seadus § 7 lg 1), siis ei ole põhjendatud tõlgendada käesolevas asjas esitatud kaebust viisil, et lisaks hüvitamisnõudele on esitatud ka eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamise nõue. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt on küll õigus esitada tuvastamiskaebus eraldiseisvalt enne hüvitamiskaebuse esitamist, kuid kuna kaebaja on käesolevas asjas esitanud kaebuses ka hüvitamisnõude, siis on õigusvastasuse tuvastamise nõue hüvitamisnõudega hõlmatud. Kuna iseseisvat tuvastamisnõuet ei ole esitatud, siis puudus halduskohtul vajadus kontrollida põhjendatud huvi esinemist tuvastamisnõude esitamiseks. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebaja oleks esitanud lisaks hüvitamis- ja kohustamisnõuetele toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude. Kaebuse kohaselt palus kaebaja kohtul kohustada vastustajat väljastama talle vanglariietus. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tõlgendanud seda nõuet kohustamisnõudena.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Toimiku materjalide kohaselt esitas halduskohus pärast kaebuse saamist Tartu Vanglale kohtunõue (tl 5), milles palus Tartu Vanglal vastata küsimusele, kas kohtueelne menetlus on läbitud ning esitada kohtule vastavad dokumendid. Tartu Vangla vastas 25.11.2016 halduskohtu nõudele (tl 8) ning esitas Tartu Vangla 03.10.2016. a vastuse nr 2-3/3752-2 (tl 10), N. Lilitškini poolt 06.10.2016 vaide vormil vanglale esitatud taotluse (tl 11-11p) ja selle tõlke (tl 12-12p), samuti vangla 24.11.2016. a vastuse nr 6-23/9929-2 (tl 13). Seega on halduskohus täitnud uurimiskohustust ning selgitanud välja, et kohustuslik kohtueelne menetlus on nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõude puhul läbimata. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses väitnud ega tõendanud vastupidist.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus jättis põhjendamata, miks ta keeldus arvestamast tõendeid toimingu õigusvastasuse ning tervisekahju tekitamise kohta. Kuna halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis puudus halduskohtul vajadus võtta seisukoht kaebuses esitatud väidete tõendatuse kohta. Pealegi ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks käesolevas asjas tõendeid esitanud, millega arvestamata jätmist ta halduskohtule ette heidab. Seega ei anna ka nimetatud määruskaebuse väide alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.12.2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.