Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2250
Haldusasi
KL kaebus Tallinna Vangla 10.07.2015 vastuse nr 511/15/18193-2 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – KL, volitatud esindaja Indrek Repnau Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KL apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta KL apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 11.03.2016 otsuse haldusasjas nr 3-15-2250 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Jätta KL apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.01.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas vahistatuna viibinud KL esitas 12.06.2015 Tallinna Vangla direktorile taotluse võimaldada talle pikaajaline kokkusaamine elukaaslase KL-ga ning poegade LL ja MLga ajavahemikus 06.07.2015–14.08.2015.
2.Tallinna Vangla jättis 10.07.2015 vastuses nr 5-11/15/18193-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt sätestab vangistusseaduse (VangS) § 94 lg 5, et vahistatule ei kohaldata pikaajalist kokkusaamist.
3.Tallinna Vangla jättis 07.08.2015 vaideotsusega KL vaide rahuldamata.
4.KL esitas 07.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 07.08.2015 vaideotsuse tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale pikaajaline kokkusaamine elukaaslase KL ning poegade LL ja ML-ga ning Tallinna Vanglalt rahalise hüvitise 5000 eurot väljamõistmiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2015 määrusega kaebuse käiguta. Kohus viitas, et vaideotsuse peale ei saa eraldiseisvalt kaebust esitada. Kohustamisnõuet ei saa samuti esitada, kuna vanglal on kokkusaamiste lubamise otsustamisel kaalutlusõigus.
6.29.09.2015 avalduses muutis KL kaebuse nõuet, paludes kohtul tuvastada Tallinna Vangla 10.07.2015 otsuse nr 5-11/15/18193-2 õigusvastasus.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 02.10.2015 määrusega mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning võttis tuvastamisnõude menetlusse.
8.Tallinna Vangla jättis 30.11.2015 rahuldamata KL mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mis oli esitatud alusel, et vangla keeldus õigusvastaselt võimaldamast pikaajalist kokkusaamist.
10.Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus leidis, et vangla keeldumine oli õiguspärane.
11.KL esitas 11.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 11.03.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada, või alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks.
12.Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Küll tuleb HKMS § 200 p 4 alusel muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
14.Halduskohus on teinud sisulise kohtuotsuse tuvastamisnõude kohta, andmata hinnangut selle nõude lubatavusele HKMS § 45 lg 2 järgi.
15.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
2(4)
3-15-2250
16.Kaebuse esitamise ajal oli KL vahistatu staatuses. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja eesmärk saada võimalus pikaajaliseks kokkusaamiseks. Kaebaja leidis, et VangS § 94 lg 5 tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga
8.Kaebaja eesmärgi saavutamiseks oli tal võimalik ja asjakohane taotleda vastustaja kohustamist otsustada uuesti pikaajalise kokkusaamise lubamine. Sarnases vaidluses on ka Riigikohus menetlenud kohustamiskaebust (19.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62-09). Seega oli eksitav halduskohtu 14.09.2015 määruses antud juhis, et halduskohus ei saa kohustamiskaebust menetleda. Asjaolu, et haldusorganil võib küsimuse otsustamisel olla kaalutlusõigus ja seetõttu ei pruugi halduskohus saada teha konkreetse sisuga ettekirjutust, ei takista kohustamiskaebuse esitamist (HKMS § 41 lg 3).
17.Halduskohtu suunise peale esitas kaebaja nõude täpsustuse, milles palus tunnistada vangla keeldumine õigusvastaseks. Vastuolus HKMS § 38 lg-ga 4 ei selgitanud kaebaja, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Halduskohus võttis selle nõude menetlusse ja tegi selle kohta sisulise kohtuotsuse, esitamata põhjendusi nõude lubatavuse kohta. Kohtuotsus tehti olukorras, kus vangla oli kohtule teatanud, et KL ei ole enam vahistatu, vaid süüdimõistetu. Nimelt oli tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus jõustunud 08.10.2015, millisest hetkest loeti tühistatuks tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine (Harju Maakohtu 17.12.2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-6859 (resolutsiooni p 3) ning samas kriminaalasjas tehtud Riigikohtu 08.10.2015 otsus nr 3-1-1-60-15). VangS § 4 kohaselt on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Seega polnud kaebaja pärast 08.10.2015 enam vahistatu.
18.Riigikohus on 19.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-62-09 (p 13) selgitanud, et olukorras, kus kohtumenetluse ajal on pikaajalist kokkusaamist taotlenud vahistatu staatus muutunud kinnipeetavaks, tuleb kohustamisnõue jätta rahuldamata, kuna kehtiv õigus reguleerib vahistatu ja kinnipeetava pikaajalisi kokkusaamisi erinevalt ning kohtuotsusega tehtavat ettekirjutust poleks võimalik enam täita. Olukorras, kus kohustamisnõude rahuldamine pole asjaolude muutumise tõttu võimalik, tuleb hinnata, kas oleks alust soovitada üleminekut muule kaebuse liigile. Kõne alla võib tulla eeskätt tuvastamisnõue ja kahju hüvitamise nõue. Tuvastamisnõue ongi juba (menetlusnorme rikkudes) menetlusse võetud.
19.Mittevaralise kahju nõude oli halduskohus 02.10.2015 määrusega tagastanud kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning pärast vastava menetluse läbimist keeldunud 25.01.2016 määrusega lubamast täiendada kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Mõlemad määrused jõustusid edasi kaebamata. Kui kaebaja soovis jätkuvalt esitada kahju hüvitamise nõuet, tulnuks tal esitada halduskohtule eraldi kaebus. Kaebaja ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast kaebuse muutmisest keeldumist. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab kahju väljamõistmise kaebuse esitamiseks 30-päevase tähtaja. Pärast selle tähtaja möödumist ei ole eesmärgipärane soovitada kaebajal esitada kahju hüvitamise nõuet, kuna selle nõude menetlus lõpetataks kaebetähtaja möödumise tõttu. Kuna kaebajal oli juristist esindaja, ei ole põhjust arvata, et tähtaja möödalaskmiseks võis esineda mõjuvaid põhjusi.
20.Samal põhjusel ei ole enam eesmärgipärane menetleda tuvastamiskaebust kahju hüvitamise eelkaebusena. HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt pole tuvastamiskaebus lubatav, kui kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivitu võib kaebus olla nii sisulistel kui ka menetluslikel põhjustel, sh kaebetähtaja ilmselgel ületamisel (Riigikohtu 12.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 15). Kõne alla ei saa tulla ka preventiivne huvi, kuna kaebaja pole enam vahistatu (Riigikohtu 28.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p-d 11 ja 12). Seega polnud tuvastamiskaebus lubatav ning nõude sisuliseks lahendamiseks puudub alus. 3(4)
3-15-2250
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.