Haldusasi 3-15-2507
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Indrek Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.12.2016.a, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2507
Haldusasi
Š.A.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.06.2015.a käskkirja nr 1.3-3/105d „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks A.J.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.06.2015.a käskkirja nr 1.3-3/104d „Distsiplinaarkaristuse määramine“ õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
08.11.2016.a Kaebajad Š.A. ja A.J. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sandra Raudsepp
Jätta Š.A.i ja A.J.i kaebused rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
Käskkirja kohaselt kasutas Š.A. teenistuses olles kontrollitava isiku suhtes „vägivalda ja vaenu õhutavaid väljendeid ning ebatsensuurseid sõnu“, millega rikkus ATS § 51 lg 4, mille kohaselt peab ametnik käituma teenistuses olles väärikalt.
7.1 Kaebustes korratakse vaietes esitatud seisukohti. Täiendavalt neile märgivad kaebajad, et nad ei nõustu vaideotsuste põhjendustega. Kohus nõustub kaevatavates haldusaktide ja vaideotsuste põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Mõlemad kaevatavad käskkirjad on õiguspärased. Kaebajate vastuväited vaideotsustele pole käesolevas vaidluses asjakohased, kuna neid ei ole kaebajad vaidlustanud. 7.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. Puudub vaidlus, et kaebajad on käskkirjades kirjeldatud teod (vääritu käitumine teenistuses olles, mis seisnes kontrollitava isiku suhtes politseiametnikule sobimatute väljendite kasutamises) toimepannud (kd II, tl 2p, 3). Käskkirjad on vaidlustatud põhjusel, et kaebajate arvates on karistused liiga ranged, täpsemalt pole arvestatud nende senise laitmatu teenistusega (kd II, tl 2p, 3). Kohus ei leia, et kaebajatele määratud karistused oleksid ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Distsiplinaarkaristuse määrajal on karistuse valikul väga ulatuslik kaalumisruum (vt RKHKo 3-3-1-13-11, p 10). Vaidlustatud haldusaktidest nähtuvalt on mõlema kaebaja puhul karistuse määramisel arvestatud ja kaalutud rikkumisega seonduvaid asjaolusid ning kaebajate senist teenistuskäiku. Käskkirjade kohaselt on mõlemat kaebajat iseloomustatud positiivselt ja neil puudub kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas on toimepandut hinnatud tõsiseks rikkumiseks, mis on kaebajate suhtes toonud kaasa pöördumatu usalduse kaotuse ja sellest tulevalt võimatuse nendega koostööd jätkata (kd I, tl 7, 32). Kohus nõustub sellise hinnanguga. Nimelt nähtub käskkirjadest, et Š.A. pole oma teo olemust ja tagajärge mõistnud, kuna on 28.05.2015.a avaldanud, et sarnases olukorras oleks vallandamise vältimiseks mõistlikum vestluse lindistajalt telefon ära võtta (kd I, tl 7); A.J. aga on mittesobivaid väljendeid teenistuses olles kontrollitava isiku suhtes ka varem kasutanud (06.07.2009.a). Kohtuistungil A.J. tunnistas, et nimetatud asjaolu vastab tõele (kd II, tl 3). Tookord jäi A.J. karistuseta, kuna Põhja prefektuuri juhi sõnul loodeti, et selline käitumine enam ei kordu (kd I, tl 212). Vastustaja leiab õigesti, et politseiametnik peab suutma jääda väärikaks ka pingeolukorras. Käesoleval juhul polnud aga prefekti hinnangul tegemist politseitöös emotsionaalselt ebatavalise teenistusolukorraga, kuid vaatamata sellele käitusid kaebajad „räiges vastuolus [politseiorganisatsiooni] põhi-väärtustega“ (kd I, tl 212). Käskkirjast nähtuvalt on vastustaja arvestanud, et sellise käitumise kordumist tulevikus pole täiendkoolituse ja kontrollimeetmetega võimalik ära hoida.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.