V.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.04.2016 korralduse nr 12.2-3/035737-51-1 ning 16.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/33552 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja - V.V. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta V.V. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 5.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035737-51 kohustati V.V.t andma kolmanda isikuna teavet ja esitama dokumendid Bergen Grupp OÜ suhtes läbiviidavas maksumenetluses. V.V. korralduses nimetatud tähtaegadeks korraldust ei täitnud, ega teavitanud maksuhaldurit korralduse täitmist takistavast asjaolust. V.V. esitas 5.04.2016 korraldusele nr 12.23/035737-51 vaide, mis jäeti MTA 22.04.2016 vaideotsusega nr 6-1/3324-2 rahuldamata.
2.MTA kohustas 18.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035737-51-1 V.V. tasuma sunniraha 400 eurot kümne päeva jooksul korralduse kätte saamisest arvates. V.V. esitas 18.04.2016 korraldusele nr 12.23/035737-51-1 10.05.2016 vaide.
3.MTA 16.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3355-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata leides, et MTA on 5.04.2016 korralduse nr 12.2-3/035737-51 õiguspärasust juba eelnevalt kontrollinud ning 22.04.2016 vaideotsusega jätnud rahuldamata V.V. vaide 5.04.2016 korraldusele nr 12.2-3/03573751. V.V. on eelviidatud korralduse e-maksuametis avanud 6.04.2016, mistõttu on alust eeldada, et korralduse avamine ei olnud mitte juhuslik, vaid vaide esitaja teadlik tegevus peale maksuhaldurilt teate saamist dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta. Isegi kui vaide esitaja ei
valda eesti keelt ja ta ei saanud korralduse sisust aru, nagu ta vaides väidab, siis ilmselt ei oleks talle valmistanud mingeid raskusi pöörduda korralduse koostaja poole selgituste saamiseks korralduses näidatud kontaktidel. Asjaolu, et väidetavalt ei ole maksuhaldur enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase enda poole, korralduse täitmisest keeldumiseks alust ei anna. MTA 22.04.2016 vaideotsuses nr 6-1/3324-2 tuvastatu kohaselt ei vasta vaide esitaja sellekohane väide ka tõele. Kuna 5.04.2016 korralduse nr 12.2-3/035737-51 kehtivuses kahtlust ei ole ning vaidlus puudub ka selles, et vaide esitaja oli jätnud korralduse tähtaegselt täitmata, siis on käesoleval juhul täidetud kõik asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 67 lg 2 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldused. Esitades vaide haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja vältel, kuid peale haldusakti täitmiseks määratud tähtaega, peab vaide esitaja arvestama sellega, et kolmanda isiku suhtes tehtud korraldusele vaide esitamisega kaasnev õiguslik tagajärg haldusakti täitmise peatumise näol ei oma tagasiulatuvat jõudu.
4.V.V. esitas 15.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.04.2016 korralduse nr 12.23/035737-51-1 ning 16.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/3355-2 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik teda käsitleda kolmanda isikuna olukorras, kus tal puudub seos OÜ-ga Bergen Grupp. Kaebaja ei ole seotud OÜ-ga Bergen Grupp, mistõttu ei ole teinud väljamakseid äriühingu töötajatele ega saanud OÜ-lt Bergen Grupp mingeid rahalisi vahendeid. Tulenevalt MKS § 61 lg-st 2 oleks MTA pidanud teabe saamiseks esmalt pöörduma otse maksukohustuslase poole.
6.Kaebaja on halb arvuti kasutaja ning ei valda eesti keelt. Kaebaja ei olnud teadlik 5.04.2016 korraldusest nr 12.2-3/035737-51 tulenevatest nõuetest, sh asjaolust, et ta on kohustatud ilmuma maksuhalduri vastuvõtule. Kaebaja ei välista, et ta tõepoolest tegi juhuslikult 5.04.2016 korralduse lahti selle sisuga tutvumata enne selles märgitud tähtaega, kuid samas ei kinnita nimetatud asjaolu.
7.Lisaks vaidlustab kaebaja asjaolu, et maksuhaldur on rikkunud tema kui OÜ-ga Bergen Grupp mitteseotud eraisiku pangasaladust.
8.Vaidlustatud vaideotsuses ei sisaldu ühtegi uut ega asjakohast põhjendust MTA kirjeldatud tegevuse osas.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja on seisukohal, et MTA 18.04.2016 korraldus nr 12.2-3/035737-51-1 on seaduslik ja piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur ei ole sunniraha rakendamise otsust langetanud meelevaldselt, vaid lähtunud seaduses sätestatust, rakendades kaalutlusõigust ning arvestades kõiki asjassepuutuvaid argumente.
10.MKS §-st 61 ega ka ühestki teisest seadusesättest ei tulene piirangut nagu ei võiks ükskõik milliselt kolmandalt isikult küsida teavet või dokumente kontrollitava äriühingu kohta. Isikud, kellel on MKS §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus, on ammendavalt loetletud MKS § 64 lõikes 1. Vaidlust ei ole asjaolus, et kaebuse esitaja antud isikute ringi ei kuulu. Seega ei ole leidnud objektiivseid takistusi teabe andmise ja dokumentide esitamise korralduse täitmiseks. Millegagi ei ole leidnud kinnitust, et teabe andmise ja dokumentide esitamise korralduse näol oleks tegemist sellise haldusaktiga, mida ei saa täita ega ole võimalik täita.
11.Teabe andmise ja dokumentide esitamise korraldus sisaldas hoiatust, et kui korralduses nimetatud kohustused jäetakse tähtaegselt täitmata, on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha ning nimetatud juhul kohaldatakse esimesel korral sunniraha summas 200 eurot. Käesoleval asjas on 2 (5)
seega sunniraha rakendamise alused (varasem sunniraha rakendamise hoiatuse tegemine, kohustuse tähtajaks täitmata jätmine jne) täidetud, mistõttu on vaidlusaluse korralduse andmine põhjendatud.
12.ATSS § 3 lg 2 sätestab, et sunnivahendi rakendamist ei käsitleta karistusena. Sunniraha rakendamise korral pole haldusorgani tegevuse eesmärk isikut karistada, vaid sunnirahaga soovitakse saavutada seda, et inimene täidaks oma seadusejärgse kohustuse ja samas ka tulevikus järgiks seadust. Seega antakse haldusakti adressaadile esmalt võimalus sunnirahaga tagatud kohustus teatud perioodil ise ja n.ö vabatahtlikult täita. Kui haldusakti adressaat haldusaktis esitatud kohustusi ei täida või haldusaktile seaduses ettenähtud reeglistiku kohaselt vastu ei vaidle, peab haldusakti adressaat arvestama võimalike negatiivsete järelmitega.Ka käesolevas asjas oli maksuhaldur teabe andmise ja dokumentide esitamise korralduses kaebajat hoiatanud, et korralduse täitmata jätmisel tuleb kaebajal tasuda sunniraha. Kaebuse esitajal oli võimalik sunniraha tasumise kohustuse tekkimist nõuetekohase käitumisega ära hoida, ent kaebuse esitaja seda ei teinud. Asjas ei ole vaidlust selles, et eelnimetatud korraldus on märgitud tähtajaks täitmata ning kaebaja ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi korralduse täitmata jätmise põhjuste kohta.
13.Alusetu on kaebaja viide maksuhalduri 16.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/3355-2 tühistamise nõudele. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas rikuti vaideotsusega tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta seetõttu rahuldamata. MTA 18.04.2016 korraldus nr 12.2-3/035737-51-1 ja 16.05.2016 vaideotsus nr 6-1/3355-2 on õiguspärased ja nõuetekohaselt motiveeritud, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Kohus nõustub MTA 18.04.2016 korralduses nr 12.2-3/035737-51-1 ja 16.05.2016 vaideotsuses nr 6-1/3355-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustik - HKMS § 165 lg 2). Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist.
15.Esmalt märgib kohus, et kuigi sunniraha rakendamise korraldus on menetlusse võetud tühistamisnõudena, siis on tegemist menetlustoiminguga, millele ei saa tühistamiskaebust esitada. (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, punkt 11). Kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, siis on kohane nõue õigusvastasuse tuvastamise nõue (HKMS § 5 lg 1 p 6). Halduskohus saab oma otsusega keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks (HMS § 109, HKMS § 5 lg 1 p-d 3 ja 5; Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, punkt 15). Kaebaja hinnangul on vaidlustatud sunniraha määratud õigusvastaselt ning ei soovi selles märgitud tagajärje (sunniraha tasumise kohustuse) saabumist. Vastustaja kinnitusel on kaebaja tasunud talle määratud sunniraha, mistõttu tuleb eeldada, et kaebaja soovib tasutud sunniraha tagastamist ehk tagajärgede kõrvaldamist (HKMS § 5 lg 1 p 5). Viimane sisaldab endas muu hulgas ka toimingu õigusvastasuse tuvastamist (HKMS § 38 lg 2 p 5; § 6 lg 1 p 6), mistõttu peab kohus võimalikuks minna 18.04.2016 korralduse tühistamisnõude osas üle tuvastamisnõudele ilma kaebaja vastavasisulise taotluseta, kuna kaebaja põhjendatud huvi 18.04.2016 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle alusel sunniraha sisse nõudmata jätmiseks on ilmselge. Samuti ei teki tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekul küsimust kaebetähtajast kinnipidamise osas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kaebaja taotluse muutmisega tema tahte vastaselt ning menetlusse võetud kaebuse piiridest ei väljuta.
16.ATSS §-st 7 lg 1 kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3) kuupäev, milleni on aega 3 (5)
ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida); 4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7) hoiatuse koostamise kuupäev. Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena (ATSS § 7 lg 2). Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita (ATSS § 7 lg 3). Ka MKS § 136 lg -st 1 tuleneb, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse kirjalikult, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Kooskõlas MKS § 135 lõikega 1 ning ATSS § 2 lõikega 1 ning § 8 lõikega 1 on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Sunnivahendi rakendamise formaalsed eeldused on käesolevas asjas täidetud. MTA 5.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035737-51 kohustati kaebajat andma teavet ja esitama dokumendid Bergen Grupp OÜ suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Korralduse kohaselt tuli kaebajal dokumendid esitada hiljemalt 11.04.2016 ning maksuhalduri juurde suuliste seletuste andmiseks kohustus kaebaja ilmuma 18.04.2016. Samas korralduses sisaldus hoiatus, et korralduse tähtaegse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha vastavalt MKS § 67 lg-tele 1 ja 2.
17.Kaebaja möönab, et võis arvuti vähese kasutusoskuste tõttu vaidlusaluse korralduse avada (asjaoludest nähtuvalt e-maksuametis) selle sisuga tutvumata enne korralduses märgitud tähtaja saabumist. Lisaks toob kaebaja välja, et ta ei valda eesti keelt. Kohtu hinnangul ei ole käsitletud asjaolude puhul tegemist selliste põhjendustega, mis vabastasid kaebaja 5.04.2016 korralduse täitmisest. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja avas sunniraha korralduse kogemata tulenevalt vähesest arvuti kasutamise oskusest. Kui dokument tõesti kogemata avati ja see kaebajal juba avatuna ees oli, puudub igasugune selgitus selle kohta, miks kaebaja dokumendi sisuga ei tutvunud. Nähes, et tegemist on MTA edastatud kirjaga, oleks kaebaja saanud pöörduda taotlusega MTA poole ning nõuda tulenevalt MKS §-st 47 korraldusele tõlget keeles, mida kaebaja valdab. Samuti näitab vastustajale ja kohtule esitatud eesti keelsed vaided ning ka kaebus seda, et kaebajal oli võimalik saada eesti keelset (juriidilist) abi.
18.Arvestades eelnevas punktis toodud asjaolusid oli sunniraha määramise ajal (18.04.2016) 5.04.2016 korraldus kaebajale teatavaks tehtud 6.04.2016 e-maksuameti kaudu, kuid vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud korraldusega pandud kohustust tähtaegselt täitnud. MTA 5.04.2016 korralduses märgitud tähtaja möödumine kaebajale pandud teabe ja dokumentide esitamise kohustust ei lõpetanud. Viimast kohtu väidet kinnitab ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1289, kus leiti, et kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist.
19.See, et vaidlustatud korraldus väljastati perioodil, mil kaebaja vaidlustas tähtaegselt vaidemenetluse korras 5.04.2016 korralduse, ei ole asjas määrava tähtsusega, kuna vaidlustatud korralduse väljastamise ajaks oli 5.04.2016 korralduses antud tähtajad möödunud, mistõttu sunniraha määramine oli õigustatud. MTA 22.04.2016 vaideotsusega nr 6-1/3324-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning MTA 5.04.2016 korraldust vaidemenetluse korras kehtetuks ei tunnistatud. Ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja kohtus 5.04.2016 korraldust vaidlustanud ei ole. Juhul, kui 5.04.2016 korraldus oleks vaidemenetluses kehtetuks tunnistatud, oleks õigusvastane olnud ka 18.04.2016 korraldus. Samuti ei olnud MTA 5.04.2016 korralduse täitmine sunniraha määramise ajal ka MKS § 146 kohaselt peatunud ega peatatud, mis oleks välistanud 18.04.2016 korralduse andmise. 4 (5)
20.Kaebaja ei ole välja toonud ühtki objektiivset takistust 5.04.2016 korralduse täitmiseks ega ühtki erandlikku asjaolu, mille arvestamata jätmise tõttu saaks sunniraha määramist pidada õigusvastaseks. Kaebaja väited selle kohta, et kaebaja puhul oli tegemist kolmanda isikuga, kes ei omanud seost OÜga Bergen Grupp, ei ole antud juhul määrava tähtsusega. Kaebajal oli võimalik vaidlustada MTA 5.04.2016 korraldus nr 12.2-3/035737-51. Antud asjas on tähtis üksnes asjaolu, kas kaebaja täitis MTA 5.04.2016 korraldusest nr 12.2-3/035737-51 tuleneva nõude või mitte. Eelnevast tulenevalt on MTA 18.04.2016 korraldus nr 12.2-3/035737-51-1 õiguspärane, mistõttu puudub alus ka MTA 16.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/3355-2 tühistamiseks.
21.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.