31.oktoobril 2016 kell 09:58 Eesti Vabariigi Põlva maakonnas Värska vallas Voropi külas grupis koos M.O.A.E. ’i ja M.M.A.A. ’iga. Isikutel puudusid dokumendid ning nende isikud tuvastati ütluste alusel.
2.Sudaani Vabariigi kodaniku E.F.A.M. ’i (sünd 1. jaanuaril 1990 Sudaanis) isikusamasus tuvastati hiljem metsast leitud Sudaani kodaniku passi nr P03176803 alusel. Passis oli Vene Föderatsiooni viisa nr 225437070, kehtivusajaga 12.09.2016–29.11.2016.
3.Isik peeti 31. oktoobril 2016 kell 10.00 kinni 48 tunniks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel ning võeti ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna arvele (nr 1036615381).
4.E.F.A.M. avaldas 1. novembril 2016 kell 01:05 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 361 lg 2 p 1-7 alusel. Samal päeval esitas isik varjupaiga- ja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti (nr 7001610340). Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.
5.PPA esitas 1. novembril 2016 Tartu Halduskohtule taotluse E.F.A.M. ’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel.
4.1.Taotluse kohaselt ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla tõhus. Isikud saabusid Eestisse õigusvastaselt. Isikute puhul esineb põgenemisoht, kuna nende soov oli liikuda ükskõik millisesse Euroopa liidu riiki, peaasi, et see asuks Venemaale lähedal ja sinna oleks lihtne pääseda. Selline tegevus seab kahtluse alla isiku soovi paluda varjupaika Eesti Vabariigis. Isik on menetluse käigus andnud ütlusi, mis ei ühti reisikaaslaste ütlustega. Isikud väitsid, et passid ja telefonid kadusid ära jõge ületades. E.F.A.M. ’i pass leiti pärast isikute kinnipidamist metsast riiete taskust. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et Venemaa kehtiva viisa olemasolul kartsid isikud Venemaale tagasisaatmist, mistõttu vabaneti dokumentidest tahtlikult.
4.2.Ei ole välistatud, et vabaduses viibides on isikud motiveeritud suunduma mõnda teise Euroopa Liidu riiki. E.F.A.M. ’i ütluste kohaselt oleks ta ise tahtnud minna Inglismaale, sest seal saab arvutit õppida. Venemaalt lahkumise põhjuseks oli see, et kolleegid kutsusid kaasa ja lubasid viia Euroopasse. Isik kartis, et võidakse Sudaani tagasi saata, kui ei maksa õppemaksu. Esialgu otsustati koos Eestisse tulla ja siit edasi liikuda. PPA hinnangul küsisid isikud varjupaika Eestis ainult selleks, et see on Venemaale lähedal ja siit on väga lihtne edasi pääseda mõnda teise Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli.
4.3.Riigipiiri ebaseaduslik ületamine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks ning võib samuti olla motiveeritud põgenema. Vaja on välja selgitada isikute Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Kõik eelpool nimetatud faktid seavad kahtluse alla isiku valmisoleku teha ametnikega koostööd ja kõik esitatud andmed ei pruugi olla tõesed. Isikute käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isikute kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
6.E.F.A.M. selgitas 2. novembril 2016 kohtuistungil, et ta lahkus Venemaalt, kuna esines oht, et ta saadetakse tagasi Sudaani, kus on ohtlik, sest seal valitseb sõjaolukord. Venemaal ei taotlenud ta varjupaika, sest ta ei osanud vene keelt. Isik rõhutas, et ta ei jäänud passist tahtlikult ilma, nagu väidab PPA. Vastuseks kohtu selgitusele, et PPA sõnul esineb alus isiku kinnipidamiseks, vastas isik, et tal ei ole selle kohta midagi öelda. Isiku sõnul soovis ta minna Venemaale selleks, et seal õppida.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 2. novembri 2016 määrusega PPA taotluse ja andis loa E.F.A.M. ’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
2.jaanuarini 2017. a.
7.1.Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes toodud asjaolusid on E.F.A.M. ’i kinnipidamine vajalik ja põhjendatud. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti esineb põgenemise oht. PPA on tuvastanud, et isiku ütlused ei ühtinud reisikaaslaste ütlustega ning vajalik on välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda varjupaigataotlust. Selleks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus.
7.2.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. Välistatud ei ole, et vabaduses viibides on isikud motiveeritud suunduma koos kinnipeetud kaaslastega mõnda teise Euroopa Liidu riiki. Eesti valiti eelkõige just sellepärast, et see asus piirile lähedal ja sinna oli lihtne ja kõige odavam pääseda. Isik on väljendanud soovi liikuda Inglismaale arvutialast haridust omandama.
7.3.Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamise või väljasaatmise vältimise eesmärgil. Põhjendatud on kahtlus, et isikud küsisid varjupaika Eestis ainult selleks, et see on Venemaale lähedal ja siit on lihtne edasi pääseda mõnda teise Euroopa Liidu riiki läbimata vahepealset dokumentide kontrolli. Seega võib isiku kinnipidamise aluseks olla muuhulgas VKRS § 361 lg 2 p 5.
7.4.Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult ning on avaldanud rahvusvahelise kaitse soovi alles pärast seda, kui ta võeti ebaseaduslikult riigis viibivate isikutena arvele. Seega võib pidada tõenäoliseks, et isik püüab väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. E.F.A.M. on küll esitanud taotluse elamisloa saamiseks, kuid eeltoodu ei viita siiski sellisele tugevale sidemele, mis kõrvaldaks kahtluse põgenemisohust.
7.5.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamiseks on piisav põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et isik võib põgeneda. Tegemist on prognoosotsustusega, mis peab aitama tagada, et isik oleks edaspidises menetluses kättesaadav. E.F.A.M. ’i PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu selleks, et ta oleks kättesaadav edasiseks menetluseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.E.F.A.M. esitas volitatud esindaja kaudu 25. novembril 2016 määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu 2. novembri 2016 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja määrata ta elama varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.
9.Määruskaebuses esitab kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kuna eesti keele oskuse puudumist ja määruse tõlke puudumist tuleb käsitleda mõjuva põhjusena määruskaebuse esitamisega viivitamisel. Isik ei valda eesti keelt, ei oma vastavat haridust ning pole võimeline koostama nõuetekohast määruskaebust. Isik ootas õigusnõustajat, kes sai koos tõlgiga kaebajaga kohtuda 17. novembril 2016.
10.Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määrus olulises osas põhjendamata ja seega on tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Halduskohus ei ole täitnud halduskohtumenetluse ülesannet kaitsta isikute õigusi õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.
10.1.Vale on halduskohtu seisukoht, et isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult ja tal puudub viibimisalus ning selles puudub vaidlus. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja saabus Eestisse ebaseaduslikult, ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt karistatav. Hetkest, mil isik palub rahvusvahelist kaitset, ei käsitleta teda ebaseaduslikult Eestis viibiva isikuna, vaid tal on seadusest tulenev õigus Eestis viibida kuni tema taotluse kohta otsuse tegemiseni.
10.2.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et põgenemise oht on PPA ja halduskohtu poolt vääralt tuvastatud. Isiku kinnipidamiseks peab esinema vältimatu vajadus, kuid halduskohus ei ole sellise vajaduse olemasolu sisuliselt hinnanud ega põhjendanud. Kohtul on kohustus rajada otsus tõenditele ehk keeld tugineda oletustele. Väidetavat põgenemisohtu ei eksisteeri ning E.F.A.M. on teadlik oma kohustustest varjupaigamenetluse ajal.
10.3.Halduskohtul puuduvad sisulised põhjendused järelevalvemeetmete mittetõhusa kohaldamise osas ning pole põhjendatud, miks ei ole võimalik kohaldada leebemaid meetmeid. Rahvusvahelise asüüliõiguse kohaselt võidakse kinnipidamist pidada põhjendamatuks isegi
juhul, kui isik on saabunud riiki ebaseaduslikult. Kinnipidamisel tuleb näidata, et vähem koormavad meetmed ei ole kohaldatavad, kuid halduskohus ei ole neid sisuliselt kaalunud.
10.4.Meelevaldne on halduskohtu seisukoht, et kaebaja on tõenäoliselt esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Tegemist on oletusega ja ei põhine ühelgi tõendil. Hindamaks, kas isik kasutab ära varjupaigasüsteemi tulnuks analüüsida, millal on isikule võimaldatud tõlgi abi ja kas ebaseaduslikult riigis viibijana võeti isik arvele pärast tõlgi vahendusel ütluste saamist. Lisaks pole Venemaa kaebaja suhtes turvaline kolmas riik, kuid seda tuleks määruskaebuse kohaselt vajadusel analüüsida varjupaigamenetluses.
11.PPA esitas pärast halduskohtu poolt vastamistähtaja pikendamist 6. detsembril 2016 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kaebetähtaja ennistamine vajalik, kuna asjaolusid arvestades on kaebused esitatud enne kaebetähtaja möödumist. PPA ei nõustu sellega, et isiku põgenemisoht on vääralt tuvastatud. PPA hinnangul oli määruskaebuse esitaja eesmärk jõuda Inglismaale ning Eestisse tulek oli vahend jõuda Euroopasse, mitte Eestis varjupaika saada. Määruskaebuse esitaja on teinud pikemaajaliselt ettevalmistusi selleks, et Venemaad kasutades koduriigist välja saada ja Euroopasse jõuda. PPA hinnangul viitab riigipiiri ebaseaduslik ületamine sellele, et määruskaebuse esitaja on valmis õigusrikkumisteks, võib tulevikus sarnaselt käituda ning võib menetlusest kõrvale hoiduda ja põgeneda. Isik ei soovinud taotleda varjupaika Venemaal vaatamata sellele, et ka seal ei olnud tema elu ohus. Kolm koos tabatud isikut oskasid rääkida kas inglise või vene keeles, seega ei ole asjakohased määruskaebuse viited keele mitteoskamisele. Isiku suhtes ei saa kohaldada järelevalvemeetmeid või leebemaid meetmeid, kuna isikul puuduvad dokumendid, mida saaks hoiule võtta tagamaks järelevalvemeetmeid, isik on tuvastatud ütluste järgi ja lisaks esineb põgenemisoht.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Määruskaebuses taotletakse edasikaebamise tähtaja ennistamist, kuid ringkonnakohtu hinnangul puudub selleks vajadus. Tartu Halduskohtu määrus on tehtud 2. novembril 2016, selle peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse araabiakeelse tõlke kättetoimetamisest alates. Sama on halduskohus kaebajale suuliselt selgitanud 2. novembri 2016 kohtuistungil. Määruse araabiakeelne tõlge on edastatud PPA kinnipidamiskeskusele
28.novembril 2016, E.F.A.M. on selle kätte saanud 1. detsembril 2016, nagu märgib PPA oma vastuses määruskaebusele.
25.novembri 2016 määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja puudub vajadus edasikaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata.
14.Määruskaebuse kohaselt on kohtumäärus vigadega ja väär halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et kaebaja on saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudub viibimisalus. E.F.A.M. ’il on õigus riigis viibida, kuna hetkest, mil isik palub rahvusvahelist kaitset, on tal seaduslik õigus riigis viibida kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja ebaseaduslik saabumine riiki asjaolusid arvestades väljaspool kahtlust. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks on loetletud välismaalaste seaduse (VMS) § 40 lg 1 ning vaidlus puudub selles, et E.F.A.M. ’il ei olnud riiki saabudes ühtegi nimetatud seaduslikest alustest.
15.Määruskaebuses selgitatakse, et varjupaigataotlejaid ei tohi karistada ebaseadusliku piiriületuse või riigis viibimise eest ja viidatakse pagulasseisundi konventsioonile. Ebaseadusliku piiriületuse või riigis viibimise eest karistamise õiguspärasuse ja otstarbekuse analüüsimine ei kuulu haldusasju menetleva kohtu pädevusse. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu, et isikut ei ole seni karistatud ebaseadusliku riiki sisenemise eest vaid ta on põgenemisohu tõttu kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
16.E.F.A.M. on seisukohal, et põgenemise oht on PPA ja halduskohtu poolt vääralt tuvastatud.
16.1.Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29. jaanuar 2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole põgenemisohu hindamisel tegemist oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega.
16.2.Halduskohus on põgenemise ohtu määruses põhjendanud sellega, et isiku reisiteekonnast ja Eestisse saabumise asjaoludest tuleneb, et isik soovis läbi Eesti edasi liikuda talle sobivasse riiki. E.F.A.M. sisenes Eestisse väljaspool selleks ette nähtud kohta, ei teavitanud enda saabumisest ametiasutusi ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui talle pärast PPA poolt ebaseaduslikult riiki sisenenud isikuna arvele võtmist selgitati, et tema suhtes rakendatakse lahkumiskohustust. Kohus on käesoleval juhul arvestanud objektiivseid asjaolusid: isiku Eestisse saabumise viisi, initsiatiivi puudumist ametiasutustega kontakteerumiseks ning isiku ülekuulamisel ja kohtuistungil antud ütlusi. Ainuüksi väljaspool selleks ettenähtud kohta riiki sisenemine muudab määruskaebuse väited Eestisse varjupaiga taotlemise eesmärgil saabumise eluliselt ebausutavaks ja viitab selgelt soovile siit edasi liikuda endale sobivasse riiki. Lisaks eelnevale puuduvad E.F.A.M. ’il Eestiga igasugused sidemed ning on vähemalt kahtlus, et isikut tõendava dokumendi hülgamise kaudu on ta soovinud raskendada võimaliku väljasaatmismenetluse läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas on täiesti kohane kahtlus, et isik ei soovi kaasa aidata varjupaiga taotluse läbivaatamisele ja menetlemise ajal võib Eestist lahkuda.
17.VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. E.F.A.M. heidab halduskohtule ette, et kohus ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist kaalunud, vaid on üksnes konstateerinud, et kaebaja suhtes ei olnud võimalik leebemaid meetmeid kohaldada. Ringkonnakohus selgitab, et Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht.
18.Määruskaebuse kohaselt põhineb oletustel halduskohtu seisukoht, et tõenäoliselt esitas kaebaja varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Halduskohus võinuks analüüsida, millal võimaldati isikule tõlgi abi, et anda neile võimalus ennast väljendada. Haldusasja materjalidest nähtub, et isikule on selgitatud tema õigusi ja ta on kinnitanud neist arusaamist kinnipidamise protokollis 31. oktoobril 2016, mille koostamisse on kaasatud olnud
tõlk, seega oli isikul varasemalt võimalik taotleda varjupaika. Samuti on PPA vastuses määruskaebusele välja toonud, et E.F.A.M. ja temaga koos grupis olnud sudaanlased oskasid rääkida vene või inglise keelt, seega oleks keegi grupist olnud võimeline koheselt teavitama PPA ametnikke kõigi varjupaiga soovist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu niisugune seisukoht meelevaldne ning põhineb isiku ütlustel, kodumaalt ja Venemaalt lahkumise põhjuste kohta.
19.Ringkonnakohus juhib PPA tähelepanu, et E.F.A.M. ’i puhul on kinnipidamise aluseks vaid VRKS § 361 lg 2 p 4 põgenemisohu olemasolu oluliste asjaolude väljaselgitamise ajal, mistõttu ei ole asjakohased vastuses määruskaebusele PPA esitatud väited isikut tõendavate dokumentide puudumise ja hoiule võtmise võimatuse kohta. Isik on tuvastatud Sudaani kodaniku passi alusel, mis peaks lihtsustama päritoluriigist andmete saamist.
20.Lähtuvalt eespool toodust jätab Tartu Ringkonnakohus E.F.A.M. ’i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. novembri 2016 määruse muutmata.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.