Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-2211
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Siiri Sepa ja Kaidi Pikner Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.X; volitatud esindaja Nora Kurik
Asja läbivaatamine
04.09.2026
määruses
puudutatud
isiku
nimi
ja
sünnikuupäev
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 265 lg 5).
3-26-2211 22.07.2026 kell 19:19 VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel. Tallinna Halduskohus andis 26.07.2026 kohtumäärusega (haldusasjas nr 3-26-2211) loa isik paigutada kinnipidamiskeskusesse. PPA taotles isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks, kuid arvestades, et isik oli enda sõnul alaealine, andis kohus loa isiku kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. 2)Isiku puhul on tegelikkuses tegemist täisealise isikuga. Vastavalt vanuse kindlaksmääramise komisjoni 16.08.2026 otsusele nr 4 (PPA taotluse lisa 12) on isik 20-21 aasta vanune. 3) PPA tuvastas, et määruse (EL) 2024/1351 art 38 alusel on isik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutav liikmesriik Läti Vabariik. PPA esitas 06.08.2026 Lätile vastuvõtmistaotluse. Läti Vabariik aktsepteeris taotluse 31.08.2026. PPA jättis 03.09.2026 otsusega nr 12607230041-1 (PPA taotluse lisa 10) isiku rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbi vaatamata, et anda taotleja üle Läti Vabariigile. Isiku kinnipidamise aluseks muudeti 03.09.2026 kell 23:00 VRKS § 65 lg 2 p 7. Isikul on aega vaidlustada PPA 03.09.2026 otsus 14 päeva jooksul (VRKS § 41 lg 1). VRKS § 12 lg 10 kohaselt on üleandmise otsuse vaidlustamisel välismaalasel õigus Eestis viibida 14 päeva üleandmise otsuse kättetoimetamisest arvates või kuni halduskohtu määruse tegemiseni tema Eestis viibimise õiguse kohta. 4) Isiku puhul esineb VSS § 68 p-s 6 sätestatud põgenemise oht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult pärast Valgevene-Läti välispiiri ja Läti-Eesti sisepiiri ebaseaduslikku ületamist. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. PPA on arvamusel, et tegelikkuses ei olnud isikul plaani esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. Suure tõenäosusega esitas isik asüüli taotluse ainult sellepärast, kuna politsei teda kinni pidas. Lisaks sellel on isik valetanud PPA-le oma vanust, öeldes korduvalt ametnikele, et ta on sündinud XX.XX.XXXX ja et ta on alaealine, raskendades seeläbi ametnike tööd ja raisates ressursse. Ka vanuse kindlaks määramise komisjonile, väitis isik, et on sündinud XX.XX.XXXX. Selline käitumine näitab, et isik ei ole orienteeritud õiguskuulekale käitumisele. Isik ühest küljest soovib Eestis rahvusvahelist kaitset, aga teisalt ei soovi ta ametnikega koostööd teha. On tõenäoline, et uuesti vabadusse pääsemisel jätkaks isik võimaluste otsimist edasi liikumiseks talle sobivasse liikmesriiki. Samuti on tõenäoline, vabaduses olles ei täidaks isik talle Läti Vabariigi ametivõimudele üleandmisega seoses tekkivat väljasõidukohustust. Nimetatud asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et vabaduses viibides võib isik muuta ennast PPA-le kättesaamatuks ning seeläbi üleandmist vältida või oluliselt raskendada. 5) PPA on seisukohal, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik tulenevalt isiku varasemast käitumisest: ebaseaduslik piiriületus Valgevene-Läti ja Läti-Eesti piiril, enda varjamine ja kõrvaliste isikute abi kasutamine Schengeni alale ebaseaduslikul viisil jõudmiseks ja siin edasi liikumiseks. Isikul puuduvad kehtivaid reisidokumendid, ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on isikuga, kellel on kontakte, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele. Seetõttu ei täidaks alternatiivsed meetmed oma eesmärki. Samuti puudub PPA-l isiku suhtes usaldus. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest 2(5)
3-26-2211 ning võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav üleandmiseks tema varjupaigataotluse eest vastutavale riigile 6) PPA arvestab kinnipidamise kestuse määramisel isiku senist kinnipidamise aega, tema individuaalseid asjaolusid ning määruse (EL) 2024/1351 art-st 45 tulenevaid tähtaegu. Kinnipidamist taotletakse üksnes üleandmise praktiliseks teostamiseks vajalikuks ajaks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul erivajadused või tervisest tulenevad asjaolud, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses, isikule on keskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel psühholoogiline abi, seega ei ole kinnipidamine isiku suhtes ebaproportsionaalne.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
Kohtu hinnangul on PPA taotlus põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
3(5)
3-26-2211 välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtu hinnangul saab põgenemisohtu isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades jaatada. Puudutatud isiku isikusamasus ning varasem elukäik ja tegevus ei ole üheselt tuvastatud. Isikul puuduvad dokumendid ning temaga seotud asjaolud tuginevad hetkel peamiselt isiku enda ütlustel. Isik on andnud teadaolevalt valeütlusi enda vanuse kohta, eelduslikalt soodsama kohtlemise saamise eesmärgil. Isik on teadaolevalt läbinud enda teekonnal Eestisse mitmeid riike, sh Läti Vabariigi. Lätis, kui esimeses Euroopa Liidu riigis, kuhu isik sisenes, ta rahvusvahelist kaitset ei taotlenud. Isiku ütlustest nähtub, et ta on riigist riiki siirdumisel täitnud kellegi tuvastamata isiku juhiseid, kes reisi korraldas. See on ka põhjus, miks isik enda sõnul Lätis rahvusvahelist kaitset ei taotlenud, kuivõrd tegemist ei olnud korraldatud reisi sihtriigiga. Eeltoodut arvestades ei pruugi isik jääda kinnipidamisekskusest vabastamisel Eestisse Lätile üleandmise ajani. Seda muu hulgas sama isiku või isikute korraldusel, kes tema reisimist varaemalt kontrollisid ja kelle juhiseid isik täitis. Isik võib asuda ennast ametivõimude eest varjama või lahkuda Eestist mõnda kolmandasse liikmesriiki, mis võib olla korraldatud ebaseadusliku rände tegelik sihtriik.
4(5)
3-26-2211 Kaupo Kruusvee kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.