Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-2762
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Kaidi Pikner ja Anti Vendel, Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X.X
Asja läbivaatamine
06.09.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X.X (sündinud enda kinnitusel XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2027 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
määruses
puudutatud
isiku
nimi
ja
sünnikuupäev
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 265 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Mali kodaniku X.X (sündinud XX.XX.XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 ja § 66 lg 2 alusel kuni neljaks kuuks. 1) PPA-le teatati 04.09.2026, et Tallinnas aadressil Valdeku tn 20-4 viibis grupp Valgevene kaudu Eestisse saabunud isikuid, kes on Eestis ebaseaduslikult. Politsei kontrollis kell 20:43 kohapeal 5 välismaalast, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ning kes ei esitanud usaldusväärseid selgitusi oma isiku, päritolu ega Eestis viibimise aluste kohta. Grupis viibisid eri riikidest pärinevad isikud. Isikute valduses olnud elektroonilised seadmed võeti hoiule. Esmase vestluse käigus ilmnes
3-26-2762 et, nad olid saabunud Valgevenest ebaseaduslikult üle Läti piiri ning toimetatud seejärel sõidukiga Eestisse. PPA pidas nad kinni, sest nad viibisid ja olid riiki saabunud ebaseaduslikult. Nende isikut hulgas oli X.X. Isiku selgituse kohaselt on ta Mali kodanik, sünniaeg XX.XX.XXXX. Isikul lähedasi isikuid või perekonnaliikmeid Eestis ei ole. 2)Isik peeti esialgu kinni 04.09.2026 kell 21:40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Isik esitas 05.09.2026 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse ning isiku kinnipidamise aluseks muudeti seetõttu 05.09.2026 VRKS § 65 lg 1 ja lg 2 p-d 1, 2 ja 5, sest esineb tema põgenemise oht ja alaealise turvalisuse tagamiseks. Isik on enda sõnul sisenenud Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. 3)PPA teeb tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg-l 1. Juhul kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. 4) Tuginedes VRKS § 65 lg 2 p-le 2 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. PPA hinnangul väljendub põgenemise oht selles, et isik on saabunud ebaseaduslikult ja dokumentideta Euroopasse (teekond: Mali, Venemaa, Valgevene, Läti, Eesti), ta on maksnud reisi eest ebaseaduslikku rännet organiseerinud isikule ning soovinud jõuda selliselt Prantsusmaale. Ta ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesse turvalisse Euroopa Liidu (EL) liikmesriiki jõudes, vaid on jätkanud ebaseaduslikku rännet EL siseselt ning esitanud taotluse alles siis, kui teda peeti kinni ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena ning tema suhtes esines alus kohustada teda lahkuma Eestist tagasi kodakondsusjärgsesse või muusse vastuvõtvasse riiki. Kuigi isik väitis arvavat end asuvat käesoleval hetkel Lätis, pole see usutav, sest ta on osanud nimetada teisi läbitud riike ning peab olema Prantsusmaale jõudmiseks teadvustanud võimalikku rände teekonda läbi teiste riikide. Isik saabus üheskoos teiste välismaalastega, kes olid saabunud ja viibinud Eestis ebaseaduslikult. Juhul, kui isik kinnipidamiselt vabastatakse, on võimalik, et ta jätkab ebaseaduslikku rännet, sest on suuteline leidma selleks abistajaid. Isikul puuduvad füüsilisel kujul dokumendid, tema isik tuvastatud tema enda ütluste alusel ning tema isikuandmete täpset õigsusele vastavust käesoleval hetkel kontrollida pole võimalik. Isiku asjade hulgas on Venemaa Föderatsiooni (VF) münte ning VF haigla 25.03.2026 meditsiinilise läbivaatuse sertifikaat. Seetõttu vajavad tema esitatud põhjused rahvusvahelise kaitse taotlemiseks põhjalikumat kontrollimist, sest ta on viibinud VF-is üle 6 kuu ja osalenud seal õpingutes. Isik on väitnud, et omas VF viisat, mis näitab, et isik on teadlik seadusliku rände võimalustest teistesse riikidesse. Seetõttu on ebaselge, miks on ta otsustanud jätkata rännet Euroopasse ebaseaduslikul viisil. Eestiga puuduvad isikul muud seosed peale rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise. Tegemist on tema jaoks tundmatu riigiga, tal ei ole Eestis peret ega lähedasi. 5) PPA hinnangul ei ole leebemad kinnipidamise alternatiivid, sh kindlaksmääratud elukohas viibimise kohustus, PPA-s registreerimine ega dokumendi hoiule andmine piisavad. Isikul puuduvad dokumendid mida hoiule võtta, tema varasema käitumise põhjal (oskus leida kontakte ja abistajaid, kes vajadusel aitavad teda teise riiki reisimisega, ebaseaduslik piiriületus Valgevene-Läti ja Läti-Eesti piiril, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine pärast ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalasena kinnipidamist) puudub PPA-l isiku suhtes usaldus, et ta täidaks eelnimetatud 2(5)
3-26-2762 meetmeid. Ka ei tagaks nimetatud meetmete kombineeritud rakendamine piisava tõenäosusega isiku kättesaadavust asjaolude väljaselgitamiseks ega kavandatud üleandmiseks. Kuna Schengeni liikmesriikide vahel (sisepiiridel) puudub piirikontroll, ei oleks isiku ebaseadusliku rände jätkamine sisuliselt takistatud. 6) Kinnipidamine on sobiv, sest tagab isiku kättesaadavuse asjaolude väljaselgitamiseks ja reaalselt ettevalmistatava üleandmise ajaks. Meede on vajalik, kuna sama eesmärki ei ole võimalik piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega. Kinnipidamist taotletakse üksnes üleandmise praktiliseks teostamiseks või asjaolude väljaselgitamise vajalikuks ajaks. Isikul puuduvad dokumendid, ta asub temale tundmatus riigis ning viibib esmakordselt Eestis. Isiku suhtes ei esine käesolevatel andmetel erivajadusi ega haavatavust. Kinnipidamiskeskuses on tagatud isikule ööpäevaringne meditsiiniline abi, majutustingimused ja toitlustus, meelelahutus ja suhtlus seniks, kuniks PPA ja Läti ametivõimud koostöös korraldavad isiku üleandmise Lätile. PPA on seetõttu seisukohal, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne meede tema rahvusvahelise kaitse asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalusel Lätile üleandmise tagamiseks.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
3.X.X selgitas istungil, et saabus Eestisse Minskist, Valgevenest. Talle teadaolevalt liikus Valgevenest otse Eestisse (arvab, et Valgenene ja Eesti on piirinaabrid). Nägi teekonnal politseiametnikke, aga varjas ennast nende eest. Eesmärk oli jõuda Prantsusmaale ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Malis ähvardas teda sundabielu. Reis Minskist organiseeriti tema tellimusel rändekorraldaja poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.PPA võib oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
5.PPA taotleb praegusel juhul luba isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel. Kohtu hinnangul on PPA taotlus isiku kinnipidamiseks põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
6.VRKS § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks (p 1) ning rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (p 2). Põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu (EL) ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
Kohtu hinnangul on käesoleval juhul eelviidatud sätetest tulenevad eeldused täidetud.
8.Esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus. Isikul puuduvad dokumendid, tema isikusamasus ja päritolu on tuvastatud isiku enda ütluste pinnalt. PPA kogutud teave viitab, et isiku ütlused enda päritolu ja Eestisse saabumise asjaolude osas ei
3(5)
3-26-2762 pruugi olla täielikud ja õiged. Seega on vajalik isik ja tema kodakondsus usaldusväärselt tuvastada.
9.Esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 2 nimetatud kinnipidamise alus. PPA tugineb taotluses põgenemiseohu sisustamisel VSS § 68 p-le 6, mille kohaselt isiku suhtes esineb põgenemisoht kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtu hinnangul saab põgenemisohtu isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades jaatada. Puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolud ning varasem elukäik ja tegevus vajavad täiendavat kontrollimist. Isiku osas tuvastatud asjaolud tuginevad hetkel peamiselt tema enda ütlustel. Isik on teadaolevalt läbinud enda teekonnal Eestisse mitmeid riike, sh Läti Vabariigi. Teadaolevalt sisenes isik ebaseaduslikult Euroopa Liidu / Schengeni välispiiri ületades Valgevenest Lätisse ning liikus sealt ebaseaduslikult Eestisse. Isiku eesmärk oli jõuda Prantsusmaale ja taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Eestis alles pärast seda, kui PPA vormistas tema kinnipidamise VSS-i alusel. Isik ei taotlenud Lätis rahvusvahelist kaitset (varjas ennast Valgevenest lahkudes võimuorganite eest) ning oli seega Lätis ja Eestis ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik tagasisaatmisdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ) art 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, kes ei omanud vaba liikumise õigust vastavalt Schengeni piirieeskirjade (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/399) art 2 lg-le 5. Tal oli tagasisaatmisdirektiivi kohaselt abstraktne kohustus Schengeni alalt n-ö vabatahtlikult lahkuda, seejuures suundumist ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ei saa käsitada vabatahtliku lahkumisena. Eelnev viitab, et isiku tegelik eesmärk on jõuda Prantsusmaale, mitte viibida püsivalt Lätis või Eestis. Isikul puuduvad teadaolevalt seosed Eestiga, sh lähedased või muud kaalukad sidemed. Isik ei soovi naasta teadaolevalt Malisse. Eeltoodut arvestades ei pruugi isik jääda kinnipidamisekskusest vabastamisel Eestisse rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks ega ka juhul, kui peaks selguma tema üleandmise vajadus Lätile. Isik võib asuda ennast ametivõimude eest varjama või lahkuda Eestist mõnda kolmandasse liikmesriiki. Isik on kogutud teabe alusel võimeline organiseerima enda liikumist erinevates riikides, sh teadaolevalt ebaseadusliku rände korraldajate kaudu.
10.Eeltoodud asjaoludel esineb seejuures alus isiku kinnipidamiseks ka VRKS § 65 lg 2 p 5 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
11.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse (EL) 2024/1351 art 44 näeb muu hulgas ette, et kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Nendel õiguslikel alustel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine eeldab kokkuvõtvalt, et: 1) isik on rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle suhtes toimub teisele liikmesriigile üleandmise menetlus määruse (EL) 2024/1351 art 38 tähenduses; 2) isiku kinnipidamise eesmärk on üleandmismenetluse täideviimine ning üleandmine on õiguslikult ja praktiliselt võimalik; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht ning oht on isikuga seotud asjaolusid arvestades reaalne; 4) isikuga seotud olulisi asjaolusid arvestades on põhjendatud alus arvata,
4(5)
3-26-2762 et järelevalvemeetmed ei taga üleandmismenetluse tulemuslikkust; 5) kinnipidamine on proportsionaalne ning kinnipidamise tingimused ja tagatised täidetavad. Kohtu hinnangul õigustavad eeltoodud asjaolud isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, kui ilmneb, et isik tuleb üle anda tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile.
12.VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi (kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine – VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koosmõjus) kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alus (VRKS § 67 lg 1). Eeltoodule tuginedes ei pea kohus kinnipidamise alternatiive tulemuslikuks. Kinnipidamine on sobiv, sest tagab puudutatud isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks ja/või vastutavale riigile üleandmiseks, ning vajalik, sest sama eesmärki ei saa tuvastatud põgenemisohu tõttu piisavalt tõhusalt saavutada leebemate meetmetega. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses alates 04.09.2026 ning esitatud andmete järgi ei ole tal tervisest tulenevaid vastunäidustusi kinnipidamiskeskuses viibimiseks ega vastuvõtu erivajadust. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (direktiivi 2024/1346 art 12). Kinnipidamiskeskuses on tagatud toitlustus vastavalt religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused, meelelahutus (konsoolimängud, telekas ja spordivõimalused), meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi ning järelevalve. Soovi korral saab isik kontakteeruda telefonitsi oma lähedastega. Kinnipidamiskeskuses viibivad ka kaaslased, kellega koos isik kinni peeti. Neid asjaolusid ja põgenemisohtu arvestades ei ole kinnipidamine rahvusvahelise kaitse menetluse või vastutavale riigile üleandmise ajaks hetkel teadaoleva info alusel ülemäärane. Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
13.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 ning VRKS § 66 lg 2 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2027 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik viivitamatult vabastada. Seejuures juhul, kui tuvastatakse, et alus isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutavale riigile (Lätile) määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel, saab isiku kinnipidamine olema eelduslikult lühem, kui neli kuud. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel (isiku üleandmiseks teisele riigile) tuleb kinnipidamise aluse äralangemist arvestada määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade alusel.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünnikuupäeva tähemärgiga.