Majandushaldusõigus › PRIA asjad

saamiseks on kindlaks määratud maaeluministri 24.04.2015.a. määrusega nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ ( edaspidi Määrus nr 34). Lisaks eeltoodule on ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlemise ja toetuse saamise nõuded, samuti nõuetele vastavuse kindlaks määramise kord ning toetuse vähendamise alused sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (edaspidi Määrus nr 1306/2013) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 ning põllumajandusministri 14.01.2015 määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt PRIA veebilehel. Põllumajandusloomade identifitseerimise, registreerimise ja arvestuse pidamise nõuded ja kord on avaldatud põllumajandusministri 21.12.2009 määruses nr 128. Asja materjalide kohaselt on Suurmõmmik OÜ ( esindaja Hannes Urbanik) taotlenud ute ja kitse kasvatamise otsetoetust 96-le loomale. Lisaks esitas kaebaja esindaja Hannes Urbanik 2015. a loomakasvatuse toetuste taotlused järgmiste äriühingute esindajana. 1) Alamõisa Farm OÜ esitas 07.05.2015. a e-PRIA portaali kaudu loomakasvatuse toetuste taotluse, millel taotles ute ja kitse kasvatamise toetust 98-le loomale; 2) RePa15 OÜ esitas 07.05.2015. a e-PRIA portaali kaudu loomakasvatuse toetuste taotluse, millel taotles ute ja kitse kasvatamise toetust 100-le loomale ; 3) Kullaketraja OÜ esitas 07.05.2015. a e-PRIA portaali kaudu loomakasvatuse toetuste taotluse, millel taotles ute ja kitse kasvatamise toetust 100-le loomale; 4) Tühikargaja OÜ 07.05.2015 e-PRIA portaali kaudu loomakasvatuse toetuste taotluse, millel taotles ute ja kitse kasvatamise toetust 99-le loomale. Kaevatava otsuse kohaselt on taotleja Suurmõmmik OÜ osas (punkt 4, taotleja ID ja nimi: 163096 Suurmõmmik OÜ ) jäetud 2015. aastal taotletud otsetoetus ute ja kitse kasvatamiseks rahuldamata, kuna toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult (Määrus nr 34 § 11, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 artikkel 60). Määratud toetussumma on 0. Suurmõmmik OÜ on pöördunud vaidega PRIA poole ning vaideotsusega 02.05.2016 nr 124/16/161-3 on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on pöördunud 02.06.2016 halduskohtu poole kaebusega. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja taotleb tühistada PRIA otsus nr 12-6/94 (kohus käsitleb selle otsuse osalist tühistamist kaebajat puudutavas osas (kohtumäärus tl 25) ja tühistada PRIA 02.05.2016 vaideotsus nr 12-4/16/161-3 ja kohustada PRIA ́t tegema uus otsus, millega määrata kaebajale otsetoetus vastavalt kaebaja poolt esitatud taotlusele. Kaebuses on tuginetud Määruse nr 34 § 2 lg 4 sätetele. Kaebaja märgib, et PRIA ́l puudub alus väita, et varasemalt Alamõisa Farm OÜ-le kuulunud loomad on jaotatud juriidiliste isikute vahel selleks, et täita toetusnõuded. Kaebaja seisukohalt on loomad üle antud Suurmõmmik OÜ-le , kuna äriühing soovib alustada lambaliha tootmisega ning ilma lambaid omamata on seda võimatu teha. Lisaks selgitab kaebaja, et Alamõisa Farm OÜ lambad ei olnud eraldatud teiste äriühingu lammastet, kuna koos on lambaid mõistlikum karjatada, mis on kaebaja arvates majandusliku mõistlikkuse printsiip. PRIA ajab segamini loomapidamise, loomade kasvatamise ja loomade omamise mõisted. Hannes Urbanik ei ole loomapidaja ja ei ole ise esitanud ühtki loomade liikumise vormi. Seega

ei saa PRIA väita, et H. Urbanik on püüdnud luua kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. Tõendamata on äriühingu soov luua kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. Kaebaja on seisukohal, et Määrus nr 1306/2013 artikkel 60 rakendamine looma – ja pindalapõhiste toetuste kontekstis ei ole üldse asjakohane, kuna nimetatud toetused olemuslikult eeldavad tingimuste kunstlikku tekitamist. Kaebaja märgib, et PRIA ajab segi mis on juriidiline isik ja füüsiline isik. Loomi peavad ja toetusi taotlevad erinevad juriidilised isikud, mitte Hannes Urbanik. Hannes Urbanik on küll äriühingute juhatuse liige, kuid pole ise põllumajandustootja. Kaebaja märgib, et PRIA on valesti märkinud, et loomade liigutamine on toimunud kunstlikult ja H. Urbaniku loodud äriühingute majapidamisi on kokku ainult üks. Kaebaja lambad on pärit Alamõisa Farm OÜ-lt ja lambakasvatusega on tegeletud selles äriühingus aastast 2003 ning äriühingul on suur lammaste arv. Et töökoormust vähendada, otsustas Alamõisa Farm OÜ vähendada loomade arvu ja need üle anda teistele äriühingutele. Kaebaja sai omale lambad Alamõisa Farm OÜ-lt. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. 27.04.2015. a liikus põllumajandusloomade registri andmetel Alamõisa Farm OÜ nimelt 96 lammast Suurmõmmik OÜ nimele, loomapidamishoone EE14064 jäi samaks. Suurmõmmik OÜ esmakanne äriregistrisse on tehtud 14.04.2015. a, juhatuse liige ja osanik on Hannes Urbanik. Vastustaja märgib, et ELÜPS § 22 lg 1 kohaselt otsustab PRIA otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 asjakohastes artiklites sätestatud alustel ja korras. PRIA jättis vaidlustatud 01.02.2016. a otsusega nr 12-6/94 kaebaja 2015. a ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel. Vaidlus puudub selles, et põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatas kaebaja 02.mai seisuga 96 lammast. Ka puudub vaidlus selle üle, et enne esmast põllumajandusloomade liikumise vormi esitamist oli kaebaja esindajale kuuluva äriühingu Alamõisa Farm OÜ nimel põllumajandusloomade registris 545 lammast, millistest loomadest 96 on 27.04.2015 liikunud 14.04.2015 asutatud Suurmõmmik OÜ nimele. Küll aga leiab vastustaja, et hoolimata sellest, et maaeluministri 20.04.2015. a määruse nr 34 § 2 lõikes 4 sätestatud tingimusi on formaalselt täidetud, on nõuetele vastavus tekitatud kunstlikult ning toetuskava eesmärk on jäänud saavutamata. Arvestades, et põllumajandusloomade registris on toimunud märkimisväärsed loomade liikumised kaebaja esindaja poolt loodud äriühingutele, kusjuures loomad on kaebaja esindajale kuuluva äriühingu Alamõisa Farm OÜ nimelt liikunud kaebaja esindaja poolt loodud teiste kõnesolevate äriühingute, sealhulgas Suurmõmmik OÜ, nimele täpselt sellisel arvul, et kõik loomakasvatuse toetuste taotluse esitanud viis äriühingut vastaksid ute ja kitse kasvatamise toetuse saamise nõuetele. Äriühingud loodigi selleks, et koheselt ka loomad ära jagada teiste äriühingute vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et on üheselt selgeks teinud, et tingimused toetuse saamiseks on loodud kunstlikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 mõttes.

Vastustaja on seisukohal, et kaevatav PRIA 01.02.2016 otsus nr 12-6/94 ja 02.05.2016 vaideotsus nr 12-4/16/161-3 on õiguspärased. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel.

6.PRIA on läbi viinud 30.06.2015 OÜ Alamõisa Farmis põllumajanduslikus majapidamises kohapealse kontrolli, mille kohta on koostatud kontrollaruanne nr 150616-82-001 (tl 64), mille kohaselt on H. Urbanik kokku ajanud enda ettevõtete loomad, kuid ei olnud võimalik eristada OÜ-le Alamõisa Farm kuuluvaid loomi. Kohus on seisukohal, et puudub alus pidada PRIA poolt koostatud dokumenti mitteõiguspäraseks ning sellest tulenevalt saab märkida, et loomad olid äriühingutel ühised. 7.ELÜPS § 22 lg 1 kohaselt otsustab PRIA otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 asjakohastes artiklites sätestatud alustel ja korras. PRIA jättis vaidlustatud 01.02.2016 otsusega kaebaja ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotluse rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 alusel. Määruse nr 1306/2013 artikkel 60 kõrvalehoidumisklausel kohaselt Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. 8.Arvestades, et põllumajandusloomade registris on toimunud märkimisväärsed loomade liikumised kaebaja esindaja poolt loodud äriühingute vahel, kusjuures loomad on kaebaja esindajale kuuluva äriühingu Alamõisa Farm OÜ nimelt liikunud kaebaja esindaja poolt loodud teiste kõnesolevate äriühingute, ka Suurmõmmik OÜ, nimele täpselt sellisel arvul, et kõik loomakasvatuse toetuste taotluse esitanud äriühingud vastaksid ute ja kitse kasvatamise toetuse saamise nõuetele, viitab sellele, et kaebaja kui juriidiline isik oligi selleks loodud. 9.Kohus märgib, et formaalselt on kaebajal täidetud Määruse nr 34 § 2 lg 4 nõue, mille kohaselt on Suurmõmmik OÜ-l vajalik arv lambaid, kuid äriühing on loodud vähe aega enne seda kui talle lambad üle anti, mille kohaselt saab lugeda, et äriühing oli loodud selleks, et OÜ Alamõisa Farm saaks oma lammaste arvu vähendada. Seega olenemata asjaolust, et põllumajandusloomade registris on loomad registreeritud erinevate juriidiliste isikute nimele, ning vaatamata sellele, et ühel isikul võib olla äriregistrisse kantud mitu äriühingut eri ärinimedega (äriseadustiku § 8 lg 6), saab asuda seisukohale, et olukorras, kus kõigi eelpool nimetatud äriühingute omanik on üks ja sama isik, kelle huvides juriidilised isikud on asutatud ja tegutsevad, on käesolevas asjas selliste äriühingute vahel loomade liikumised toimunud eesmärgiga vältida taotleja kohta seatud karja suurusepiirangut ning saada seeläbi ute ja kitse kasvatamise otsetoetust. 10.Kohus märgib, et Määruse nr 34 § 2 lg 4 kohaselt ei oma tähtsust see, kas loomad on taotleja omandis või mitte, kuid selle sätte kohaselt käsitletakse loomi, kelle osas on taotleja loomapidajaks, milline staatus nähtub põllumajandusloomade registrist. Põllumajandusloomade registri järgi võib registreeritud loomade loomapidajaks olla loomaomanik, samuti isik, kes tegeleb loomapidamisega, mistõttu on kaebuses toodud väide, nagu saaks toetust taotleda üksnes loomade omanik, väär. Tähtsust ei oma kas H. Urbanik on enda nimel toetust taotlenud või kas taotleb toetust kui loomapidaja või loomaomanik, oluliseks on peetud, et põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav üksus oleks põllumajandustootja tegeliku juhtimise all.

11.Kaebaja on väitnud, et PRIA ajab segamini mõisted juriidiline isik ja füüsiline isik. Kohus nii ei arva, kuna PRIA ei ole eelnimetatud mõisteid vääralt kasutanud. PRIA on vaid märkinud, et Hannes Urbanik on äriühingute esindaja ning loomapidajaks on Suurmõmmik OÜ, kuid

nimetatud asjaolu ei tähenda, et kaebaja ja Hannes Urbaniku poolt asutatud teised kõnesolevad äriühingud, milliste põllumajanduslikud tegevused toimuvad Hannes Urbaniku tegeliku juhtimise ja kontrolli all, moodustab põllumajandusliku majapidamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkti 1 alapunkt b mõttes. Asjaolu, et Hannes Urbanik kui füüsiline isik ei ole toetust taotlenud, ei ole loomapidaja ja ei ole enda nimel põllumajandusloomade registrile esitanud loomade liikumise vorme, ei tähenda, et Hannes Urbanik ei ole kunstlikke tingimusi loonud juriidilise isiku tegevusega seonduvalt ja tema äriühingute huvides. Kuivõrd kaebaja kui juriidiline isik ei loo kunstlikke tingimusi ise, saab kunstlikke tingimusi kaebaja huvides luua selle juhtimist ja toimimist teostav juhatuse liige ja ainuosanik H. Urbanik. 12.Kohus märgib, et asja materjalide kohaselt on Suurmõmmik OÜ põllumajandustootja, kuid äriühingul puudub iseseisev põllumajanduslik majapidamine. Kohus toob välja Määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkt 1 alapunkt a ja b mõisted: a) põllumajandustootja: – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega; b) põllumajanduslik majapidamine - kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. 13.Kohus märgib, et põllumajandusloomade registris on loomad registreeritud äriühingute nimele ning ühel ja samal isikul võib olla äriregistris mitu ettevõtet ning oluline nõue on ka täidetud, mis on see, et taotlusele märgitud loomad olid kantud taotlusele kuupäevaliselt 2. mai seisuga põllumajandusloomade registris. Kaebaja on saanud registreerida loomad 27.04.2015, seega enne nimetatud kuupäeva. Kuid kohus ei nõustu kaebajaga selles, et kaebajal on eraldiseisev põllumajanduslik majapidamine ning selles, et tegemist on kõigi eraldi iseseisvate majandusüksustega. Kohtu arvates on äriühingud OÜ Alamõisa Farm, Tühikargaja OÜ, Suurmõmmik OÜ , RePA15 OÜ ja Kullaketraja OÜ äriühingud põllumajandustootjad kuid nende majandusüksused on seotud, kuna neil on omavahel tihe majanduslik side. Nende äriühingute juhatuse liige on sama isik - Hannes Urbanik. Seetõttu on õiguspärane PRIA lähenemine, mille kohaselt hõlmab Hannes Urbaniku poolt juhitavad majandamisüksused kõiki äriühinguid. Hannes Urbanik on asutanud Suurmõmmik OÜ vahetult enne loomade liikmust OÜ Alamõisa Farmilt Suurmõmmik OÜ-le. Seega on uue äriühingu ja OÜ Alamõisa Farmi ja teiste Hannes Urbaniku poolt loodud äriühingute vahel tihe majanduslik seos, mida kinnitab ettevõtetele kuuluvate loomade pidamine samas loomapidamishoones EE14064 ning samuti asjaolu, et ettevõtteid juhib sama isik. Kuigi kaebaja on märkinud, et majanduslikult on mõistlik läheduses asuvate äriühingute lambaid karjatada koos ühes koplis leiab kohus, et põhimõtteliselt võib see mõistlik olla, kuid antud juhul on tegemist ühe isikuga kes juhib kõiki nimetatud äriühinguid ja selle eesmärk on olnud lammaste jagamine äriühingute vahel selliselt, et oleks tagatud vajalike loomade arv otsetoetuse saamiseks. 14.Kohus nõustub PRIA-ga, et tegemist on kunstlikult loodud tingimustega. PRIA on määruse nr 1306/2013 artikkel 60 mõttes kindlaks teinud, et loomade liikumine toimus eesmärgiga vastata toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning et selle näol on tegemist eeliste saamiseks vajalike tingimuste kunstliku tekitamisega.

15.Riigikohtu halduskolleegium on 08.11.2007 otsuse nr 3-3-1-38-07 p-s 19 rõhutanud, et EL fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kahtluse korral tuleb haldusorganil olulisi asjaolusid kontrollida. Samuti märkis kolleegium järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I11569, p-d 52 ja 53). Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-180-06, p 23. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi. Riigikohtu halduskolleegium on 19.12.2006 otsuses asjas nr 3-3-1-80-06 p-s 23 nõustunud lähenemisega, et oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Seega tuleb kunstlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtta ka õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke seoseid loomade liikumises osalevate isikute vahel. 16.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole usutavalt ega veenvalt põhjendanud, mis vajadusel (millistel majanduslikel põhjustel) toimus nimetatud loomade liikumine. Ainuüksi see, et kaebaja sooviks oli hakata tegelema lambaliha tootmisega ja see, et OÜ Alamõisa Farmis oli töörohke olukord, mistõttu tuli loomad üle anda, ei ole antud asjas veenev põhjus. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et PRIA on õigesti lähtunud Määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkti 1 alapunktidest a ja b ja samuti on PRIA lähtunud õigesti Määruse nr. 1306/2013 artiklist 60, kuna toetuse saamise eelised on loodud kunstlikult. Kohus viitab veelkord sellele, et kaebaja vastab Määruse nr. 34 § 2 lg 4 nõuetele uttede arvu poolest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Kui Hannes Urbaniku poolt juhitud äriühingute vahel ei oleks loomade liikumist toimunud, poleks ükski äriühing vastanud Määruse nr 34 § 2 lg 4 nõuetele. 17.Kohus leiab, et kaebus haldusakti tühistamisnõudes jääb rahuldamata, kuna kohus peab PRIA 01.02.2016 otsust nr 12-6/94 kaebaja osas õiguspäraseks. Kaevatava otsuse lisas punkti 4 osas on toodud põhjendused ja arvutused toetuste mittemaksmise kohta. Haldusakti on välja andnud selleks pädev haldusorgan ja haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel, puudub alus haldusakti tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Kaebaja poolt välja toodud põhjendused ei ole aluseks haldusakti osaliseks tühistamiseks. 18.Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Kohus märgib, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamisnõude rahuldamiseks olema eelnevalt tunnistatud kaevatav PRIA otsus nr 12-6/94 kaebajat puudutavas osas õigusvastaseks. Kohus leidis eelnevalt, et PRIA 01.02.2016 otsus nr 12-6/94 on õiguspärane. Seega jääb rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kohus poleks saanud teha ettekirjutust toetuse väljamaksmiseks sellisel moel nagu soovis seda kaebaja, vaid oleks haldusakti osalise tühistamise korral saanud samas osas teha ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata. 19.Kohus märgib lisaks, et kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsust. Ainuüksi vaideotsuse tühistamine ei annaks kaebajale soovitud tulemust kuna alushaldusakt kaebajat puudutavas osas on jäänud tühistamata. Samas puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Kohus ei ole tuvastatud, et vaidemenetluses on rikutud menetlusnorme või haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.