Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 28.05.2024, Tartu 3-22-859 Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.01.2022. a otsuste nr 12-6/22/65 ja 12-6/22/66 osaliselt tühistamiseks, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.03.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/359-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR apellatsioonkaebus 08.05.2024 Kaebaja I Esite talu (FIE X) Kaebaja II OÜ ADRAPÕLD, seaduslik esindaja X Kaebaja III OÜ ARR, seaduslik esindaja X Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebajate kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.01.2022. a otsuste nr 12-6/22/65 ja 12-6/22/66 tühistamiseks osas, milles kaebajate taotlusi ei rahuldatud, samuti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 16.03.2022. a vaideotsus ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit kaebajate taotlusi uuesti lahendama.
2.Muuta halduskohtu otsust menetluskulude osas ning mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ning OÜ ARR kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu (riigilõiv), igale kaebajale summas 20 (kakskümmend) eurot.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ning OÜ ARR kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu (riigilõiv), igale kaebajale summas 20 (kakskümmend) eurot.
4.Asendada otsuse avaldamisel füüsilise isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 27.06.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Esite talu esitas 15.06.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211114244, milles ta taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 214,46 ha, s.h toetust ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks 4,35 ha (põllumassiiv nr 68342676722, põld nr 7, 2,39 ha harilik maarjaohakas; põllumassiiv nr 68542240974, põld nr 47, 1,96 ha, harilik vürtsköömen). OÜ ADRAPÕLD esitas 13.06.2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211113659, milles ta taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 59,59 ha, s.h toetust ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks 4,12 ha (põllumassiiv nr 65438580317, põld nr 6, 4,12 ha, harilik vürtsköömen). OÜ ARR esitas 13.06.2021 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110211113668, milles ta taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 53,31 ha, s.h toetust ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks 3,63 ha (põllumassiiv nr 68142517884, põld nr 24, 3,63 ha, harilik maarjaohakas).
2.PRIA määras 17.01.2022. a otsusega nr 12-6/22/65 OÜ-le ARR 2021. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt, summas 8290,32 eurot. Otsuse kohaselt olid ravim- ja maitsetaimede eest toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodud osaliselt kunstlikult, mistõttu 2,55 ha suuruse ravim- ja maitsetaimede kasvupinna eest osaühingule toetust ei määratud (maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) § 8 lg 54 ja § 24, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60). PRIA määras 17.01.2022. a otsusega nr 12-6/22/66 Esite talule 2021. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt, summas 29 165,03 eurot. Otsuse kohaselt olid ravim- ja maitsetaimede eest toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodud osaliselt kunstlikult, mistõttu 2,89 ha suuruse ravim- ja maitsetaimede kasvupinna eest talule toetust ei määratud (määruse nr 53 § 8 lg 54 ja § 24, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60). PRIA määras 17.01.2022. a otsusega nr 12-6/22/66 OÜ-le ADRAPÕLD 2021. a eest mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt, summas 6736,95 eurot. Otsuse kohaselt olid ravim- ja maitsetaimede eest toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodud osaliselt kunstlikult, mistõttu 2,66 ha suuruse ravim- ja maitsetaimede kasvupinna eest osaühingule toetust ei määratud (määruse nr 53 § 8 lg 54 ja § 24, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60). PRIA määras eelnimetatud otsustega Esite talule, OÜ-le ADRAPÕLD ja OÜ-le ARR mahepõllumajandusega jätkamise toetust ravim- või maitsetaimede kasvatamise eest kokku 4 ha – Esite talule 1,46 ha, OÜ-le ADRAPÕLD 1,46 ha ja OÜ-le ARR 1,08 ha.
3.PRIA jättis 16.03.2022. a vaideotsusega nr 12-1/22/359-1 taotlejate vaide rahuldamata.
4.Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR esitasid 14.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida nad hiljem täpsustasid. Kaebajad palusid tühistada PRIA 17.01.2022. a otsused nr 12-6/22/65 ja 12-6/22/66 osaliselt ning PRIA 16.03.2022. a vaideotsuse nr 12-1/22/359-1 ning kohustada PRIA-t taastama 2021. a põllud vastavalt taotlusele. Kaebajate põhjendused: 1) Väär on PRIA väide, et kaebajad tekitasid kunstlikult olukorra, et saada toetust. ain sai Maaeluministeeriumist selgituse, et ta võib oma eri ettevõtetes taotleda toetust maitse- ja ravimtaimede kohta 4 ha iga ettevõtte kohta. 2) Kõik taotlustel esitatud põllud on mahetunnustatud. Mahetunnustamise eest on tasutud iga ettevõtte esimese 10 ha eest kõrgendatud tasu ning seemnete müügil ühelt ettevõttelt teisele ja teenuse osutamisel on tasutud riigile tehingute pealt käibemaksud. Igal ettevõttel on oma raamatupidamine. Kui PRIA loeb kaebajad üheks taotlejaks, tuleb eelnevad tehingud tühistada ja käibemaks riigilt tagasi taotleda. Ka tuleb kõrgendatud tunnustamise tasu kahe ettevõtte kohta tagasi taotleda. 3) PRIA otsused on selgusetud. Tekitatud on põllud, mida ei ole taotluses esitatud.
5.PRIA palus jätta kaebajate kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 30.06.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) 2021. a oli võimalik saada mahepõllumajandusega jätkamise toetust ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest maksimaalselt 4 ha kohta. PRIA on kooskõlaliselt kohtupraktikaga viinud läbi halduskontrolli, mis on tõendatud 11.10.2021. a järelpärimistega taotlejatele. 2) PRIA tugines toetusesaaja mõiste sisustamisel asjakohaselt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 2 lg 1 p-le 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-le a. Osundatud õiguslikul alusel moodustavad sama isiku poolt, käesoleval juhul äriregistri toetuse taotlemise aegsetel andmetel kaebajate puhul X, kes esitas kaebajate nimel ka kaebuse kohtule ja esindas osaühinguid nii PRIA-lt toetusi taotledes kui PRIA otsuseid vaidemenetluses vaidlustades ja suhtluses riigiasutustega (Maaeluministeerium) ning tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Esite talu nime all, juhitavad, põllumajandusliku tegevusega seotud üksused, mis asuvad Eesti territooriumil, ühtse põllumajandusliku majapidamise. 3) PRIA asjakohaselt tuvastas isikute seotuse seoses tootmisvahendite omamisega. Kaebajate kasutatavad maad, s.h ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavad põllud asuvad kinnistutel, mis kinnistusraamatu andmetel kuuluvad Xule. Vähetähtsaks ei saa pidada PRIA kaalutlust, et kaebajad kasvatasid samu ravim- ja maitsetaimi – harilikku maarjaohakat ja harilikku vürtsköömnet. PRIA tuvastas õigesti, et kaebajate puhul on tegemist õiguslikult, majanduslikult ja isikuliselt seotud üksustega. Ühtse põllumajandusliku majapidamisena tegutsemise määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p b mõttes on põhjendatud toetuse nõuetele vastavuse kindlakstegemisel kaebajate koos käsitlemine. Vaidlustatud otsuseid ja ühtse põllumajandusliku majapidamise esinemise fakti ei muuda alusetuks kaebuse väited, et iga ettevõte on maksnud esimese 10 ha eest kõrgemat mahepõllumajandusliku tunnustamise tasu või et seemnete müügil ühelt ettevõttelt teisele ja teenuse osutamisel on tasutud käibemaksu. Sisendkäibemaksu tagastamisega seonduv väljub vaidluse raamest. PRIA otsused on kooskõlas kohtupraktikaga, mis võimaldab käsitleda erinevaid sama isiku juhitavaid juriidilisi isikuid ühtse põllumajandusliku majapidamisena. 4) Asjaolu, et Xuga seotud Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR taotlesid 2021. a mahepõllumajandusega jätkamise toetust ca 12 ha-le ravim- ja maitsetaimedele lubatava 4 ha asemel, tuleb pidada eeliste saamiseks tingimuste kunstliku tekitamisena. Määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohane eelis seisneb selles, et taotledes 3 erineva, kuid seotud ettevõtte
kaudu toetust ravim- ja maitsetaimedele kasvatamise eest, soovis füüsiline isik saada 3 ettevõtte peale kokku mahepõllumajandusega jätkamise toetust ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest 11,63 ha, minnes mööda 1 ettevõtja kohta kehtestatud 4 ha piirangust. 5) Kohtupraktika ei kinnita Maaeluministeeriumi 26.10.2021. a vastuse (tl 4-5) alusel kaebuse rahuldamise võimalust. Kohus nõustus PRIA vastusega kaebusele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2) ja kinnitas PRIA seisukohtade järgimist. 6) Kohustamiskaebust rahuldamata jättes tugines kohus PRIA vastusele (HKMS § 165 lg 2) ja kinnitas PRIA seisukohtade järgimist. Osundatud PRIA menetlustoimingud ja vaidlustatud otsused ei riku kaebajate õigusi ega pane kaebajatele järgmistel aastatel toetust taotledes õigusaktides sätestatust erinevaid ega täiendavaid kohustusi. 7) Vaideotsus ei riku kaebajate õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR esitasid 31.07.2023 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebajate kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebajad soovisid suulist menetlust, kuid kohus ei võimaldanud istungit, millega rikkus oluliselt menetlusreegleid. Istungi puudumise tõttu jäi tähelepanuta ja otsuses sisuliselt käsitlemata Maaeluministeeriumi vastus. 2) Kaebajad lähtusid ministeeriumi tõlgendusest, mille kohaselt antakse igale taotlejale toetust kuni 4 ha toetusõiguslike ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumaa kohta, kui tegemist on erinevate taotlejatega. Kohus ei andnud eeltoodu osas sisulist seisukohta. Arusaamatu on, kas ministeeriumi vastus on ebaõige. 3) Kaebajad ei loonud kunstlikke tingimusi. Kaebajad ei tegutse ühtse põllumajandustootjana. Kohtuotsusest jääb mulje, et toetustingimuste kunstlik loomine ja ühtne põllumajandustootja olemine on võrdsustatud. See on vale lähenemine. Kui kaebajad loetakse ühtseks tootjaks, peaks vähemalt ühe ettevõtte suhtes 4 ha ulatuses olema toetus määratud. 4) PRIA oli 2022. a taotlemise ajaks e-PRIA-s põllud endisel kujul taastanud. Kohtu järeldused on puudulikud või olematud kaebuse p-s 2 esitatud väidete osas.
8.PRIA palub 05.09.2023. a vastuses jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Puudus vajadus kohtuistungi korraldamiseks. 2) Maaeluministeeriumi 26.10.2021. a vastuse seisukohad ei ole vastuolus PRIA seisukohtadega. Maaeluministeerium ei analüüsinud Xu juhitavate ettevõtetega seonduvaid konkreetseid asjaolusid. Toetustaotluste menetlemine on PRIA ülesanne. 3) Tegemist on Xu juhitavate ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate, Eesti territooriumil asuvate üksustega, mis moodustavad määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 p-i b kohaselt ühtse põllumajandusliku majapidamise. Kunstlike tingimuste loomine võib seisneda ka selles, et eelised toetuse saamiseks luuakse olemasolevaid vahendeid/ettevõtteid kasutades. 4) Kaebajatele määrati mahepõllumajandusega jätkamise toetust kokku 4 ha – Esite talule 1,46 ha, OÜ-le ADRAPÕLD 1,46 ha ja OÜ-le ARR 1,08 ha eest. Muude toetuste arvutamisel lähtus vastustaja 2021. a taotletud põldude pindaladest tervikuna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebajate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebajate kaebus rahuldada.
10.Pooled vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, kas maaeluministri 30.05.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 8 lõiget 54 (RT I, 09.02.2021, 1, jõustus 12.02.2021) võib koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 60 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga b tõlgendada viisil, et kaebajad, taotledes 2021. aastal igaüks mahepõllumajandusega jätkamise toetust ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks ligi 4 ha suurusele põllule, tekitasid koos kunstlikud tingimused mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks.
11.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et asjaolu, et Xuga seotud Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR taotlesid 2021. aastal mahepõllumajandusega jätkamise toetust ca 12 hektarile ravim- ja maitsetaimedele lubatava nelja hektari asemel, tuleb pidada eeliste saamiseks tingimuste kunstliku tekitamisena (otsuse p 39). Nii PRIA kui halduskohus tuvastasid, et kaebajad moodustavad määruse nr 1307/2013 mõistes ühtse põllumajandusliku majapidamise. Ka pidasid PRIA ja halduskohus oluliseks, et kaebajad kasvatasid ravim- ja maitsetaimi Xule kuuluvatel kinnistutel ning kasvatasid samu ravim- ja maitsetaimi – harilikku maarjaohakat ja harilikku vürtsköömnet. Ringkonnakohus PRIA ja halduskohtu järeldusega kaebajate poolt tingimuste kunstlikust tekitamisest ei nõustu.
12.Määruse nr 53 § 8 lg 54 sätestab: „Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud toetusõiguslikul põllumaal kasvatatakse kohustuseaastal lisas nimetatud ravim- või maitsetaimi kokku rohkem kui neljal hektaril, ei anta toetust nende kasvatamiseks kasutatava selle põllumaa pindala osa kohta, mis ületab nelja hektarit.“ Säte jõustus 12.02.2021 maaeluministri poolt 03.02.2021 kehtestatud määrusega nr 14 „Maaeluministri määruste muutmine“ (RT I, 09.02.2021, 1 1). Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse nelja hektari suuruse piirmäära kehtestamist sellega, et see aitab vältida ravim- ja maitsetaimede kasvatamise toetamist määras, mis ületab nende kasvatamisega seotud tegelikke kulutusi. Võrreldes teiste põllumajanduskultuurigruppidega on ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral toetuse ühikumäärad kõrgemad2 seetõttu, et aidata hüvitada peamiselt käsitsi tööd nõudvate ajamahukate ja kulukate agrotehniliste võtete rakendamist, mis on vajalikud nende kultuuride kasvatamiseks ja toodangu saamiseks. Suurtel pindadel köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamisel tehakse põllutööd suures osas mehhaniseeritult, mille tulemusel käsitsi töö maht väheneb. Mehhaniseeritud põllutöö puhul on hektari kohta tehtavad kulud oluliselt väiksemad kui käsitsi tehtud töö puhul. Kui kohustusest tingitud lisakulud on tegelikkuses oluliselt väiksemad võrreldes toetusega hüvitatavate summadega, siis toimub toetuse kaudu tootmise ülehüvitamine ja seeläbi konkurentsieelise tekitamine. Toetuse eesmärk on hüvitada tootjale mahepõllumajandusliku tootmise ja sellega seonduvate tegevuste elluviimise kohustusest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu kas tervikuna või osaliselt ning kui lisakulud ja saamata jäänud tulu jäävad väiksemaks kui toetusega hüvitatav summa, tekib vastuolu määruse nr 1305/2013 artikliga 29. Kui ettevõttes kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi neljast hektarist suuremal pinnal, siis on nelja hektarit ületav põllumaa endiselt toetusõiguslik ja kohustus selle maa puhul jätkub, kuid toetust selle kohta ei anta.
13.Seega oli piirmäära kehtestamise eesmärgiks vältida ravim- ja maitsetaimede kasvatamist suurtel põllupindadel, kus kohustusest tingitud kulud võivad olla eelkõige mehhaniseeritud põllutööde kasutamisel oluliselt väiksemad kui käsitsi töö puhul ning millega võib seetõttu kaasneda tootmise ülehüvitamine. Ringkonnakohus märgib, et määrus nr 53 ega ka ükski teine
https://eelnoud.valitsus.ee/main#6mZCoHTq, lk 11. Ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumaa hektari kohta antakse mahepõllumajandusele ülemineku toetust 660 eurot aastas ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust 600 eurot aastas.
määrus ei sea samas toetuse saamise tingimuseks mehhaniseeritud tööst täielikku loobumist. Seega kui taotleja vastab määruse nr 53 § 8 lg 54 tingimustele, st kasvatab ravim- ja maitsetaimi mitte enam kui nelja hektari suurusel põllumaa pinnal, ei ole alust väita konkurentsieelise tekkimist ka põllumajandustehnika kasutamisel, sest taotlejal on vabadus ise valida põllutööde tegemise viis ja vahendid eeldusel, et järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise tavasid ja meetodeid3.
14.Mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjad on toodud Nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007. Mahepõllumajandusliku tootmise üldised eesmärgid on määruse nr 834/2007 art 3 kohaselt järgmised: a) luua põllumajanduse vallas säästlik majandamissüsteem, mis: i) võtab arvesse looduse süsteeme ja tsükleid ning säilitab ja parandab pinnase ja vee seisundit ning taimede ja loomade tervist ning nendevahelist tasakaalu; ii) aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse kõrge taseme saavutamisele; iii) kasutab vastutustundlikult energiat ja looduslikke ressursse, näiteks vett, mulda, orgaanilisi aineid ja õhku; iv) järgib rangeid loomade heaolu standardeid ning eelkõige vastab loomade liigiomastele käitumuslikele vajadustele; b) toota kõrge kvaliteediga tooteid; c) seada eesmärgiks laia valiku erinevate toiduainete ja muude põllumajandustoodete tootmine, mis vastab tarbija nõudlusele kaupade järele, mis on valmistatud selliseid protsesse kasutades, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste, taimede ning loomade tervist ja heaolu. Artiklist 11 tuleneb põhimõte, et mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav maa, loomad ning tootmine peab olema muudest üksustest eraldatud. Artikkel 12 sätestab täpsemad eeskirjad taimekasvatusele, sh tuleb mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutada maaharimis- ja maaviljelusviise, mis säilitavad või suurendavad orgaanilist ainest mullas, parandavad mulla stabiilsust ja mulla bioloogilist mitmekesisust ning tõkestavad pinnase tihenemist ja mullaerosiooni.
15.Määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkt b kohaselt on põllumajanduslik majapidamine kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Põllumajandustootja on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a järgi füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma ja rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu see on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Põllumajanduslik tegevus on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i mõistes põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (otsuse p 38), et Esite talu, OÜ-d ADRAPÕLD ja OÜ-d ARR võib Määruse nr 1307/2013 mõistes Xu kui füüsilisest isikust põllumajandustootja kaudu käsitada ühtse põllumajandusliku majapidamisena. Ringkonnakohus on samas seisukohal, et asjaolust, et erinevad juriidilised isikud on juhitud ühe ja sama füüsilise isiku poolt, kellele kuulub juriidilistes isikutes ka ainuosalus, ei saa automaatselt järeldada, et äriühingute taotlused PRIA-le olid kantud eesmärgist täita kunstlikult toetuse saamiseks vajalikud tingimused. Kunstlikult tekitatud eelise tuvastamine eeldaks ka konkreetse teo puhul objektiivse ja subjektiivse koosseisu kindlakstegemist.
Määruse nr 1305/2013 artikli 29 lõike 1 järgi antakse mahepõllumajanduse meetme toetust hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses.
17.Määruse nr 1306/2013 artikkel 60 sätestab: „Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.“ Euroopa Kohus on artikli 60 osas selgitanud, et selle sõnastust arvestades on artiklis sisuliselt korratud määruse nr 1782/2003 artiklit 29, mis kodifitseeris olemasoleva kohtupraktika, mille kohaselt ei tohi õigussubjektid liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Ka viitas Euroopa Kohus varasemale otsusele asjas C-434/12, milles asus seisukohale, et võimaliku toetusesaaja kuritarvituse tõendamiseks on nõutavad esiteks objektiivne koosseis, millest tuleneb, et vaatamata vastavates õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud, ning teiseks subjektiivne koosseis, mis väljendub tahtes saada eelis, mis tuleneb liidu õigusnormidest, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused. Ka viitas Euroopa Kohus enda varasemale seisukohale asjas C-434/12, mille järgi on liikmesriigi kohtu ülesanne kontrollida, kas on täitunud need kaks koosseisu, mida tuleb tõendada vastavalt riigisisesele õigusele, kui see ei kahjusta liidu õiguse tõhusust (Euroopa Kohtu otsus 07.04.2022 kohtuasjas C-176/20, p-d 68, 70-71). Riigikohus on leidnud, et PRIA-l tuleb kahtluse korral igas asjas eraldi analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja teguviisi (RKHKo 08.11.2007, 3-3-1-38-07, p 19). Teiseks tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-80-06, p 23).
18.Kohtupraktikas on tingimuste kunstlikuks loomiseks peetud näiteks loomade omandiõiguse üleandmist ühelt äriühingult teisele, eesmärgiga tõendada toetuse saamiseks vajalikul arvul loomade kasvatamist, samas kui loomapidamishoone ei muutu (haldusasi nr 3-16-1232, 3-16-1111, 3-16-1138), lisaks eelviidatule enda tootmistegevuse tõendamiseks teise äriühingu ressursside (tehnika, põllumajanduslik maa, laenud) kasutamist (haldusasi nr 3-20-465), uute äriühingute asutamist eesmärgiga luua tingimused neile toetuste väljamaksmiseks, vältides seeläbi tagasinõutavate toetussummade tasaarvestamist, ning toetuste taotlemist samas ulatuses ja samadele põldudele olukorras, kus äriühingud on kõik ühe isiku kontrolli ja juhtimise all (haldusasi nr 3-19-648). Riigikohus on pidanud kunstlikult toetuse saamise tingimuste loomiseks ka seda, kui taotleja ei tegutse ise põllumajandustootjana, vaid esitleb kellegi teise toodetud tooteid oma toodete pähe. Samas ei tuvastanud Riigikohus kunstlikult toetuse saamise tingimuste loomist asjaoludel, kus isik põllumajandusliku tootmisega tegeles (nt pidas hobuseid, kasvatas ja hooldas neid, omas heinamaad ja sai tulu heina müügist) ning veenvalt näitas põllumajandusliku toodangu saamiseks vajalike vahendite olemasolu ja selleks kulutuste tegemist (RKHKo 05.03.2024, 3-20-1374, p 14). Seega ei piisa ainuüksi ühtse põllumajandusliku majapidamise tuvastamisest selleks, et väita toetuse taotlejate poolt toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikku tekitamist.
19.Kohtuistungil selgitas vastustaja, et objektiivne koosseis tekib käesoleval juhul siis, kui igale äriühingule, kellel on koos ühtne põllumajanduslik majapidamine, makstakse neljal hektaril ravimtaimede kasvatamise eest toetust. Vastustaja hinnangul on õigusnormi eesmärk see, et toetus ei koonduks ühe põllumajandusliku majapidamise kätte (kohtuistungi protokolli lk 4, tl 171p). Subjektiivse koosseisu esinemist põhjendas vastustaja kaebajate sooviga kolme peale nelja hektari piirmäära ületaval maal ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest toetust saada, kuna õige oleks olnud taotleda toetust kolme peale kokku vaid neljal hektaril ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest. Ühtlasi selgitas vastustaja, et igal juhul välistab toetuse
taotletud suuruses maksmise juba see, kui toetust taotlevad samale füüsilisele isikule kuuluvad äriühingud. Äriühingute majanduslikku seotust põhjendas vastustaja sellega, et maad olid sama füüsilise isiku omandis ja põllumajanduskultuurid, mida kasvatati, olid samad. Andmeid selle kohta, kas äriühingud kasutasid ka sama tehnikat, vastustaja kontrollinud ei olnud (kohtuistungi protokolli lk 5, tl 172).
20.Ringkonnakohus kordab, et objektiivset ega subjektiivset teo koosseisu ei saa põhjendada ainuüksi äriühingute omandisuhetest tuleneva seotusega. Määruse nr 1307/2013 järgi on ühtse põllumajandusliku majapidamise definitsioon seotud küll sellega, kui erinevaid üksusi juhib ja kasutab põllumajanduslikuks tootmiseks üks ja sama füüsiline või juriidiline isik, kuid see ei välista määruse nr 1307/2013 järgi toetuse saamist. Toetuse saamise välistavad kunstlikult loodud tingimused toetuse saamiseks. Ringkonnakohus märgib, et määruse nr 53 § 7 „Nõuded taotlejale“ ei piira sama füüsilisele isiku poolt juhitavate ja põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavate äriühingute poolt toetuste taotlemist. Seda ei tee ka määruse nr 53 § 8 lg 54. Käesoleval juhul ei saa väita ka seda, et kaebajad oleksid asutatud spetsiaalselt toetuse saamise eesmärgil. Nimelt on Esite talu äriregistrisse kantud 12.08.1997, OÜ ADRAPÕLD 27.04.2010 ning OÜ ARR 30.12.2013. Seega on kaebajad tegutsenud ammu enne väidetavat kuritarvitust. Seetõttu tuleb kunstlike tingimuste loomist põhjendada täiendavate argumentidega.
21.PRIA ja halduskohus pidasid oluliseks, et kaebajad kasutasid mahepõllumajanduseks Xu omandis olevaid kinnistuid ning kasvatasid samu põllumajanduskultuure. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebajate põllud ja põllumassiivid olid erinevad (vaideotsuse lk 1, tl 24 ning tl 68p-69, 69p-70, 112p-113, 130p-131). Kohtuistungil selgitas X, et OÜ ADRAPÕLD asub teistest 65 kilomeetrit kaugemal. Ka erinesid OÜ ADRAPÕLD ja OÜ ARR poolt kasvatatavad põllumajanduskultuurid (vastavalt vürtsköömen, harilik ning maarjaohakas, harilik). Asjaolust, et Esite talu kasvatas nii maarjaohakat kui vürtsköömnet, tehes seda kahel erineval põllul (vastavalt 2,39 ha ja 1,96 ha), ei saa teha ka kaebajate majandusliku seotuse või tingimuste kunstliku loomise osas iseenesest mingeid järeldusi. Liiatigi ei asunud sama põllukultuuriga põllud teineteise kõrval. Kohtuistungil selgitas kaebajate seaduslik esindaja, et igal ettevõttel on oma tehnika, oma raamatupidamine ja omad kulud. Töötatakse eraldi masinatega ning renditakse ainult kuivatusteenust, kuigi möönis samas, et OÜ-l ADRAPÕLD on ka eraldi kuivati (kohtuistungi protokolli lk 2, tl 170p). Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, vastuseks kohtu küsimusele, kas ta vaidleb vastu, et tehnika, millega maid hariti, on igal kaebajal erinev ja kulubaas seetõttu samamoodi, et seda PRIA ei tea, see võib nii olla, sest PRIA-l ei ole selle kohta andmeid (kohtuistungi protokolli lk 5, tl 172). Kui vaadelda põllu pindalasid, mille suhtes toetust taotleti, siis nii Esite talu kui OÜ ADRAPÕLD taotlesid toetust veidi suuremale põllu pinnale kui 4 hektarit ehk vastavalt 4,35 hektarit ja 4,12 hektarit, samas OÜ ARR taotles toetust põllule pindalaga 3,63 hektarit. Seega ei olnud ühegi põllu pindala täpselt planeeritult 4 hektarit. X selgitas kohtuistungil, et põllud olid seotud mahetootmise kohustusega ning põldude valik tulenes sellest, et põldude kõrval ei oleks tavatootjat. Kaebaja selgituse kohaselt olid tal kord kahekümne meetri sügavusel põllus tavatootja põllul tehtud pritsimisest jäägid, mis tähendab, et kui ta sooviks ravimtaimi turustada mahetoodanguna, ei oleks see võimalik (kohtuistungi protokolli lk-d 5-6, tl 172-172p). Kuigi X möönis, et 2020. aastal taotles OÜ ADRAPÕLD ravimtaimede toetust kokku 15 hektari suurusele põllule, selgitas ta põhjust, miks 2021. aastal samale põllule ravimtaimi ei külvatud, sellega, et metssead olid hulga maad kahjustanud ning põllu ülesharimine oleks olnud väga suur ajakulu (kohtuistungi protokolli lk 6, tl 172p).
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate seadusliku esindaja selgitused ning kaebajatega seonduvad asjaolud ei viita soovile tekitada teadlikult ja kunstlikult toetuse saamiseks vajalikke tingimusi, küll aga soovile realiseerida määrusega nr 53 antud õigust. Kuna
toetustaotlustel märgitud põllud ei asu üksteise kõrval, mis võimaldaks soovi korral harida sama tehnikat kasutades ühekorraga 4 hektarist suuremat põllupinda, ning iga eraldiseisva põllu puhul on 4 hektari nõuet täidetud (st määruse alusel on välistatud 4 hektarit ületava osa kompenseerimine), ei saavuta kaebajad põldude hooldamisega ka mastaabiefekti, mis aitaks vähendada kulusid sedavõrd, et toimuks tootmise üle hüvitamine. Pelgalt asjaolust, et iga kaebaja püüdis realiseerida määrusega nr 53 antud õigust ning esitas taotluse 4 hektari ulatuses toetuse saamiseks, ei saa järeldada soovi saada toetust kunstlikult, õiguse kuritarvituse teel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebajad oleksid sel eesmärgil taotluste esitamisega seotud asjaolusid varjanud, uusi tõendeid tekitanud või enda huvides äriühingute ühtset juhtimist ära kasutanud. Tõendid masinate ja tehnika jagamise ning kulude ühise kandmise kohta puuduvad ning vastustaja ei ole seda ka kontrollinud. Ka ei ole vastustaja esile toonud, et kaebajad ei ole aktiivsed põllumajandustootjad või ei järgi mahepõllumajanduslikule tootmisele ettenähtud nõudeid (vt käesoleva otsuse p 14). Olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toodangu toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb koormis vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale (RKHKo 15.10.2008, 3-3-1-40-08, p 18). Käesoleval juhul ei ole PRIA piisaval määral uurinud ja tõendanud kaebajate poolt toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomist, sh objektiivse ja subjektiivse koosseisu täitmist. Seetõttu ei ole ka vastupidise tõendamiskoormis taotlejatele üle läinud. Sel põhjusel on PRIA otsused vaidlustatud osas ning vaideotsus õigusvastased.
23.Ringkonnakohus rahuldab kaebajate apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse PRIA otsuste ja vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks kaebajate taotluste uueks läbivaatamiseks. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad olid nii halduskohtus kui ringkonnakohtus esindatud seadusliku esindaja kaudu, mistõttu kulusid õigusabile ei tekkinud. Nii haldus- kui ringkonnakohtus oli iga kaebaja menetluskuluks kaebuselt ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot (tl 31, 38, 40, 158-160). Halduskohus jättis otsusega (otsuse resolutsiooni p 2) poolte menetluskulud nende endi kanda. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Halduskohtu otsust tuleb menetluskulude jaotuse osas muuta ning mõista PRIA-lt Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ning OÜ ARR kasuks välja iga kaebaja poolt tasutud riigilõiv 20 eurot. PRIA-lt tuleb ka Esite talu, OÜ ADRAPÕLD ning OÜ ARR kasuks välja mõista ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 20 eurot. Kokku tuleb PRIA-l seega maksta Esite talule menetluskulu summas 40 eurot, OÜ-le ADRAPÕLD summas 40 eurot ning OÜ-le ARR summas 40 eurot.
24.Halduskohus asendas otsuse avaldamisel otsuses kajastatud füüsilise isiku nime, mida on otsuses läbivalt nimetatud seoses kaebajatega, kohtu algatusel HKMS § 175 lg 3 alusel tähemärgiga. Ka ringkonnakohtu otsuses tuleb HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes asendada füüsilise isiku nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.