lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2598/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 16.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2598/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. detsember 2016, Tallinn 3-16-2598

Haldusasi

T.V.u esialgse kokkusaamine).

Menetlusosalised

Taotleja: T.V.

õiguskaitse

taotlus

(pikaajaline

RESOLUTSIOON

1.Jätta T.V.u esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata määrus taotlejale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 252 lg 7, § 204 lg 2) .

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.T.V. esitas 15. detsembril 2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib Tallinna Vangla kohustamist pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks elukaaslasega. Taotluse kohaselt viibis T.V. Tallinna Vanglas vahistatuna alates 2014. aasta aprillist ning kuivõrd Harju Maakohus saatis 2. novembril 2011 Tallinna Vanglale teate taotleja suhtes 5. oktoobril 2016 jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse kohta, on taotleja sestpeale Tallinna Vanglas kinnipeetava staatuses. Taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et T.V. on varem korduvalt taotlenud vahistatu staatuses olles pikaajalist kokkusaamist oma elukaaslasega, ent seda pole talle vangistusseaduses sätestatud keelu tõttu võimaldatud. Veel selgub, et 2. ja 18. novembril 2016 taotles T.V., olles juba kinnipeetava staatuses, uuesti pikaajalist kokkusaamist, ent Tallinna Vangla 24. ja 28. novembri 2016 kirjades nr 5-11/16/25297-2 ja 5-11/16/26603-2 keelduti sellest põhjusel, et taotleja on paigutatud vangla vastuvõtuosakonda, millest tulenevalt ei ole pikaajalise kokkusaamine võimaldamine lubatud. T.V. on kinnitanud, et on nende kahe keelduva otsuse peale esitanud Tallinna Vangla direktorile vaided. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendab T.V. sellega, et on niigi äärmiselt pikka aega viibinud Tallinna Vanglas vahistatuna, mille kestel pole talle võimaldatud pikaajalisi kokkusaamisi oma elukaslasega ning vaidemenetluse esemeks oleva vaidluse venimise korral põhjustab see tema perekonnasidemete lagunemise. T.V. on seisukohal, et tema paigutamine vangla vastuvõtuosakonda ei ole tegelikult põhjendatud, kuna kõik vastuvõtuosakonda paigutamise eesmärgid on tema puhul juba täidetud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Leian, et T.V.u esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka vaidemenetluse ajal. Üldjuhul on esialgse õiguskaitse eesmärk tagada kaebuse (vaide) esitamise aegne olukord ning vältida selle halvenemist kohtumenetluse ajal. Olukorras, kus kaebuse või vaide esemeks on haldusorgani kohustamise nõue, on samasisulise kohustuse panemine esialgse õiguskaitse korras (ehk sisuliselt kaebuse etteulatuv rahuldamine) võimalik vaid väga erandlikel juhtudel. See oleks võimalik juhul kui nõude tulevane rahuldamine näiks juba esialgse õiguskaitse lahendamise ajal ilmselge või kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa ilmselgelt pöördumatu ja kaebuse (vaide) esitaja õigusi väga raskelt kahjustava tagajärje. Leian, et käesoleval juhul kumbagi eelnimetatud põhjustest ei esine. Vangistusseaduse (VangS) § 25 lõikes 3 on sõnaselgelt sätestatud, et pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale. Selles olukorras oleks taotleja nõude rahuldamine võimalik kahel juhul. Esiteks siis, kui leida, et eelnimetatud sättest tulenev piirang on põhiseadusega vastuolus. Senist kohtupraktikat arvestades ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks ilmselgelt põhiseadusevastase normiga, pigem vastupidi. Seetõttu ei saaks sellele argumendile tuginedes taotleja nõude eduväljavaateid eriti headeks pidada. Teiseks oleks nõude rahuldamine võimalik, kui tuvastada, et taotleja jätkuv hoidmine vastuvõtuosakonnas on ilmselgelt õigusvastane ning kohustada vanglat taotleja paigutamiseks muusse osakonda. VangS § 14 lg 4 kohaselt ei tohi kinnipeetava vastuvõtusoakonnas viibimise aeg ületada 3 kuud. Taotlejal on õigus selles, et nimetatud kolmekuulise ajaraami piires tuleb kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg otsustada kaalutlusõiguse alusel ehk tingimata ei pea iga kinnipeetavat hoidma vastuvõtuosakonnas just kolm kuud. Samas on vanglateenistusel väga avar kaalutlusruum otsustamaks, millal on vastuvõtuosakonnas kinnipeetava hoidmise eesmärgid täidetud ning kui kaua on teda muuhulgas vangla julgeoleku tagamise kaalutlustel otstarbekas hoida vastuvõtuosakonnas. Taotluses esitatud seisukohtade ja selgituste pinnalt ei saa asuda seisukohale, et taotleja jätkuv vastuvõtuosakonnas hoidmine oleks ilmselgelt õigusvastane. Mis puutub kahjulikku tagajärge, siis tuleb nõustuda sellega, et kinnipeetava ja elukaaslase vahelistel pikaajalistel kokkusaamistel on oluline roll perekonnasuhete säilitamisel ning kinnipeetava hilisemal taasühiskonnastamisel. Samas ei saa olukorda, kus taotlejale ei võimaldata jätkuvalt veel mitte rohkem kui pooleteise kuu jooksul (sest igal juhul lõpeb taotleja vastuvõtuosakonnas kinni pidamise aeg hiljemalt 2. veebruaril 2017) pikaajalist kokkusaamist, pidada sedavõrd taotleja perekonnaelu kahjustavaks, et sellele tuleks reageerida esialgse õiguskaitse kohaldamisega olukorras, kus käesoleval hetkel sellesisulise vaide või kaebuse rahuldamata jätmine oleks vähemalt sama tõenäoline kui selle rahuldamine. Taotlejal on võimalik oma elukaaslasega suhelda ka muul moel ning kuigi need mistahes muud viisid ei ole kahtlemata sama väärtuslikud kui pikaajaline kokkusaamine, ei saa usutavaks pidada, et perekonnasuhete säilitamine (või taastamine) vajaks vältimatult pikaajalist kokkusaamist veel selle aja jooksul, mil taotleja on paigutatud vangla vastuvõtuosakonda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja