lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2122/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-2122/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1081
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2122

AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM, JK, KR, SP,

MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP, AS, IA, SG,

EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, DS, AA, AEK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA kaebus vangistusseaduse § 63 lg 1 punkti 4 ja lõike 2 ning § 100 lg 1 punkti 3 ja lõike 2 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebajad – AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM,

JK, KR, SP, MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP,

AS, IA, SG, EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, MŠ, AA, A-EK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM, JK, KR, SP,

MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP, AS, IA, SG,

EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, DS, AA, AEK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Jätta rahuldamata kaebajate menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta taotlus Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks rahuldamata.
4.Jätta määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. novembri 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-2122 resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks läbi vaatamata.
5.Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.

3-16-2122

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 4 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 119 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN, AL, MP, AL, JK, VZ, AR, AK, AM, JK, KR, SP, MM, LN, JT, RT, AM, RH, AM, AT, PP, AS, IA, SG, EV, IL, VL, IP, AG, FH, AS, DB, VF, JO, DS, AA, A-EK, IT, AT, NT, KP, RP, AL, RL, ML, VŠ, VT, EN, UK, AT, RU, VH ja DA (kaebajad) esitasid 24.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja lg 2 ning § 100 lg 1 p 3 ja lg 2 põhiseadusvastasuse tuvastamiseks. Tegemist on struktuurse probleemiga kõigis Eesti vanglates ning puudutab kõigi kinnipeetavate subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud regulatsioon on vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Õigusvastasuse tuvastamise põhjuseks on faktilise asjaolu kindlakstegemine ja ka hilisem kahjunõude esitamise soov. Vaidlustatud sätted riivavad kaebajate Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 18 ja 28 sätestatud õigusi. Samuti palusid kaebajad vabastada neid riigilõivu tasumisest.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse. Kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustik ega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei võimalda isikul pöörduda halduskohtu poole vahetult normi põhiseadusvastasuse tuvastamise nõudega. Normi põhiseaduslikkuse kontrolli on võimalik taotleda selle normi alusel antud haldusakti või toimingu vaidlustamise korral, mida praegusel juhul ei ole tehtud.
3.Kaebajad esitasid 04.11.2016 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse peale, milles kinnitasid, et jäävad kõigi halduskohtule esitatud nõuete juurde.
4.Kaebajad esitasid 14.11.2016 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid jätta kohaldamata riigilõivuseaduse § 60, kuna see takistab massmenetluse läbiviimist. Lisaks on nimetatud säte vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega.
5.Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määrusega jäeti kaebajate taotlus 04.11.2016 määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (p 1) ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 kohaselt tuleb mitme isiku ühise kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu igaühel eraldi ning seega tuleks ka riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel käsitleda iga kaebaja maksejõuetust eraldi. Praegusel juhul ei ole tegemist massmenetlusega HKMS § 22 mõttes ning liiati ei kaasne massmenetlusega mistahes soodustusi riigilõivu osas. Samas, isegi kui kõik kaebajad oleksid maksejõuetud, tuleks menetlusabi taotlus rahuldamata jätta määruskaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Kaebuses palusid kaebajad tuvastada, et VangS § 63 lg 1 p 4 ja lg 2 ning § 100 lg 1 p 3 ja lg 2 on vastuolus põhiseadusega. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei võimalda isikul pöörduda halduskohtu poole vahetult õigustloova akti sätete põhiseadusvastasuse tuvastamise nõudega, ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ja on seetõttu perspektiivitu. Sellel põhjusel on perspektiivitu ka sellise kaebuse tagastamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebus.

2(3)

3-16-2122 14.11.2016 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seadus ei näe ette võimalust peatada esialgse õiguskaitse korras õigustloova akti kohaldamist.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitasid, et jäävad halduskohtule esitatud nõuete juurde ning palusid võtta esitatud kaebuse menetlusse. Samuti märkisid kaebajad, et tegemist on tervise kahjustamisega, mille puhul on kaebuse esitamine riigilõivuvaba. Määruskaebuses märkisid kaebajad, et keegi ei hakka riigilõivu maksma.
7.Lisaks esitasid kaebajad 28.11.2016 taotluse riigi õigusabi saamiseks ning 01.12.2016 taotluse Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni p 1 on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ekslik on määruskaebuse esitajate väide, et kaebuse esitamine peaks olema riigilõivuvaba. Kaebajate esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu kaebajate tervise kahjustamist. Määruskaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
9.Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Kaebajate vabastamiseks esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest ei ole alust HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt, mis seab menetlusabi andmise tingimuseks kaebuse eduväljavaadete olemasolu. Määruskaebuses on kaebajad selgitanud, et nad ei hakka riigilõivu maksma. Ringkonnakohus mõistab seda selgitust nii, et kaebajad ei kavatse ka nende riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise korral riigilõivu tasuda. Kuna määruskaebuse esitamisel halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni p 2 peale ei ole riigilõivu tasutud, kaebajad ei kavatse seda tasuda ning puudub alus kaebajate vabastamiseks riigilõivu tasumisest, tuleb määruskaebus selles osas jätta läbi vaatamata.
10.Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna kaebusel puuduvad ilmselgelt eduväljavaated, tuleb kaebajatele jätta riigi õigusabi andmata.
11.Ka taotlus Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks jääb rahuldamata. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 kohaselt on võimalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust üksnes juhul, kui vaidluse all on Euroopa Liidu õigusaktide tõlgendamine või nende kehtivus. Praegusel juhul puudutavad nii kaebus kui ka määruskaebus siseriikliku õiguse tõlgendamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium