Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasjad Vaidlustatav kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Agu Timmi 14.12.2016, Tartu 3-16-2333 Jaak Reinomäe taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrus Jaak Reinomäe 29.11.2016. a taotlus riigi õigusabi saamiseks ja 08.12.2016. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaak Reinomäe 29.11.2016. a riigi õigusabi saamise taotlus, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust, rahuldamata.
2.Rahuldada Jaak Reinomäe menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3.Võtta Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale ringkonnakohtu menetlusse.
4.Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.
1.Jaak Reinomägi esitas 23.10.2016 Viru Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-st 1 peatada Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T kehtivus ja täitmine.
Taotluse kohaselt määrati J. Reinomägi Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirjaga nr 62/1412-T tööle finants- ja majandusosakonna majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates 20.10.2016 kuni 19.01.2017 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Enne 18.10.2016. a käskkirja andmist oli vanglale teada, et taotleja tervislik seisund on halb ja see ei võimalda võrdselt teistega tööd teha. Taotleja vasak jalg ei võimalda korrapärast liikumist seoses puusa vigastusega ja luu väljumisega pesast põlvepiirkonnas. Taotleja on sunnitud tarbima hulgaliselt valuvaigisteid, millel on tervistkahjustav kõrvalmõju.
2.Viru Maakohtu 26.10.2016. a määrusega keelduti J. Reinomäe taotluse menetlusse võtmisest ja taotlus saadeti lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Kohtumäärus jõustus 16.11.2016.
3.Tartu Halduskohus vabastas 25.11.2016. a määrusega J. Reinomäe riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1) ja jättis J. Reinomäe taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et tegemist on olukorraga, kus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kujutab endast sisuliselt kaebuse eesmärgi saavutamist. Enne käskkirja andmist väljastas arst A. Jahi 14.09.2016 tõendi, mille kohaselt võimaldab kinnipeetava J. Reinomäe tervislik seisund töötada. Puudub alus arvata, et vanglas töötav arst ei tea, millistes tingimustes peab kinnipeetav üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima ning missuguseid ülesandeid tuleb tal seejuures täita ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega ilma oma tervist ohtu seadmata hakkama saada. Vastava hinnangu õigus on üksnes tervishoiutöötajal, kinnipeetav ise pole pädev oma tervislikku olukorda ja sellest tulenevat töövõimet hindama. Samas ei ole mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti antud soovitusi ja kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid. Puuduvad piisavad põhjendused veendumaks, et taotleja õigused võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada ning selle vältimine on vajalik ja võimalik tema soovitud või mõne muu esialgse õiguskaitse vahendi abil. Viide kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ei ole asjakohane, sest see ei ole asjassepuutuv.
4.J. Reinomägi esitas 29.11.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi vajalik J. Reinomäe õiguste kaitseks, kuna ta määrati tööle olukorras, kus tema tervislik seisund ei võimalda töötada. Hoolimata sellest, et J. Reinomägi käitas kõikvõimalikke õiguskaitse vahendeid seoses tervisega, toimus kolmel korral tema sundimine tööle. Enda kaitseks oli J. Reinomägi sunnitud töö tegemisest keelduma, kuid see tõi kaasa kolm karistust, kokku 45-ks päevaks kartserisse paigutamise näol. Seega pole iseseisev õiguste tõhus käitamine tagatud nii, et see ei põhjustaks taotlejale kannatusi. Riigi õigusabi vajab J. Reinomägi oma subjektiivsete õiguste tagamiseks.
5.J. Reinomägi esitas 08.12.2016. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt seaks töötamine J. Reinomäe elu ja tervise ohtu. Taotleja vastuväiteid eirates anti siiski 21.10.2016 talle käsk asuda tööle, kuid ta keeldus tööle minemast. Seni kuni kohtud lahendasid esialgse õiguskaitse taotlust, alandati tööle
asumise korraldustega veel korduvalt taotleja väärikust. Taotleja peab vajalikuks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Asjaolu, et vangla arst on tunnistanud taotleja töövõimeliseks, ei tähenda, et ta tegelikult töövõimeline on. Halduskohus ei arvestanud taotleja väiteid terviseseisundi kohta. Eksitav ja meelevaldne on väide, et kinnipeetav ei ole pädev oma tervislikku olukorda ja sellest tulenevat töövõimet hindama. Koristamine eeldab liikumist, mida taotleja teha ei saa, kuna seda takistab nii põlvest välja tulev luu kui ka puusa vigastus. Arusaamatuks jääb, millest järeldas kohus, et töövõimelisuse määramisel lähtus arst koristamisest. Vanglas saab tööd teha ka istudes, koristamine aga eeldab liikumist. 18.10.2016. a käskkiri anti välja 14.09.2016. a arstitõendi alusel. Miski ei välista, et ajavahemikul 14.09.201618.10.2016 toimus taotleja tervisega midagi sellest, mis välistab töökohustuse. Iga ebaõige liigutus võib põhjustada jalas luu väljatulemise pesast ja taotleja tervise ohtu seada. Taotleja võib kukkuda. Taotleja tervis on olulisem kui töötamine koristajana vanglas. Kuna koristajaks määratakse vanglas pea kõik kinnipeetavad, ei jää koristustööd taotleja tööle mittemääramisel tegemata. Halduskohus määratles ebaõigesti kaebuse perspektiivituse, kuna vaiet käskkirja peale alles menetletakse. Kaebus oleks perspektiivitu kui taotlejal ei esineks tervisehäireid. Käskkirja hilisem tühistamine ei saa vältida neid negatiivseid mõjusid, milliseid taotlejale põhjustatakse. Eeltoodust lähtuvalt rikkus halduskohus teadlikud menetlusnorme taotluse lahendamisel ja põhjustas sellega taotlejale kannatusi. Kuna 18.10.2016. a käskkiri nr 6-2/1412-5 ei saa rohkem kahjustada taotlejat, puudub alus taotleda halduskohtu 25.11.2016. a määruse tühistamist eesmärgil, et rahuldataks esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna aga kohtujurist ja kohtunik rikkusid teadlikult taotleja õigusi ja huve taotleb J. Reinomägi, et ringkonnakohus tuvastaks kohtujuristi ja kohtuniku tegevuse ja 25.11.2016. a määruse õigusvastasuse järelevalvemeetmete kohaldamise eesmärgil. Kui taotleja taotlus ei olnud vajalikul määral põhistatud, jääb arusaamatuks, miks ei küsinud halduskohus taotlejalt täpsustavaid põhistusi. Taotleja palub tunnistada halduskohtu 25.11.2016. a määruse õigusvastaseks ja tühistada. Õigusvastasuse kindlakstegemisele tuginedes soovib taotleja esitada kohtujuristi ja kohtuniku suhtes kuriteokaebuse. Põhjendamata on halduskohtu väide, et viide kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ei ole asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe 29.11.2016. a riigi õigusabi taotluse (I), võtab seejärel seisukoha J. Reinomäe menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja 08.12.2016. a määruskaebuse menetlusse võtmise kohta Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale (II) ning lahendab J. Reinomäe 08.12.2016. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale (III). I
7.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust, tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus käsitleb J. Reinomäe 29.11.2016. a taotlust kui iseseisvat taotlust riigi õigusabi saamiseks vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a
määrust. Arvestades 29.11.2016. a taotluse sisu ja antud kohtuasja asjaolusid, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus tõlgendada 29.11.2016. a taotlust määruskaebusena halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale. J. Reinomägi esitas 08.12.2016. a määruskaebusena pealkirjastatud avalduse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale otse ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohus jätab J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kuna J. Reinomägi esitas tähtaegselt enda koostatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale, ootamata ära kohtulahendit 29.11.2016. a taotluse osas riigi õigusabi saamiseks, puudub otsene vajadus talle riigi õigusabi määramiseks. Määruskaebusest on arusaadav, millist halduskohtu lahendit taotleja vaidlustab ja välja on toodud ka arvamused ja põhjendused vaidlustatud halduskohtu määruses sisalduvatele seisukohtadele. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus J. Reinomäe 29.11.2016. a taotluse riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määrust, rahuldamata. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. II
10.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale. J. Reinomäe määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
11.Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg 1 p-s 1, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s 1. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 vaatleb ringkonnakohus taotleja sissetulekuid nelja kuu pikkusel perioodil enne menetlusabi taotluse esitamist ringkonnakohtule ja hindab menetlusabi andmise majanduslikke eeldusi. Kuna J. Reinomägi on menetlusabi taotluse koos määruskaebusega kohtule esitamiseks vanglateenistusele üle andnud 08.12.2016, vaatleb kohus perioodi 08.08.2016-07.12.2016. Haldusasja nr 3-16-1017 materjalide hulgast antud asja materjalide hulka võetud J. Reinomäe vanglasisese isikukonto väljavõttest perioodi 01.08.2016-12.12.2016 kohta nähtub, et taotlejal antud perioodil sissetulekud puudusid. Eeltoodu tõttu saab taotlejat pidada maksejõuetuks. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäele menetlusabi andmise eelduseks olevad majanduslikud tingimused on täidetud ja põhjendatud on vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel.
12.J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle
esitamisel ringkonnakohus vabastab J. Reinomäe seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus J. Reinomäe esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7 menetlusse. III
13.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
14.J. Reinomägi taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T kehtivuse ja täitmise peatamist. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et taotleja eesmärgiks on, et talle ei antaks korraldusi asuda tööle, kuna ta leiab, et tema tervislik seisund ei võimalda koristajana töötamist. Määruskaebuses on J. Reinomägi ise väitnud, et käskkirja tühistamine ei aita tema eesmärgi saavutamisele kaasa, kuna tööle asumise korralduste eiramise tõttu on talle määratud distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamisi ja 01.02.2017 ta juba vabaneb vanglast. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud vaid juhul, kui vastasel korral võiksid taotleja suhtes kohtumenetluse ajal saabuda pöördumatud või rasked tagajärjed. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole J. Reinomägi esitanud halduskohtule kaebust Viru Vangla 18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T vaidlustamiseks. Kuna J. Reinomägi ei ole esitanud halduskohtule kaebust seoses Viru Vangla käskkirjaga tema tööle määramise kohta, ei saa ringkonnakohus hinnata kaebuse perspektiive. Seetõttu ei saa ka praegusel juhul väita, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks. Ringkonnakohtu arvates puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasne taotleja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi.
15.18.10.2016. a käskkirja nr 6-2/1412-T peale esitatud vaide lahendamisel on Viru Vangla 23.11.2016. a vaideotsuses nr 6-12/271-2 märkinud, et J. Reinomägi keeldus tööle asumast 21.10.2016, 26.10.2016 ja 27.10.2016. Arvestades ka asjaolusid, et taotlejale on tema enda sõnade kohaselt määratud kokku 45 päeva kartserisse paigutamist selle eest, et ta pole nõustunud asuma tööle ning, et 18.10.2016. a käskkirja kohaselt on ta tööle määratud kuni 19.01.2017, puudub juba faktiliste asjaolude pinnalt vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, sest taotlejale määratud distsiplinaarkaristustena kartserisse paigutamine kestab ajaliselt kauem kui periood, mil taotleja on tööle määratud. Kartserisse paigutamise ajal takistab kinnipeetava töötamist vanglas liikumisvabaduse puudumine. Pealegi vabaneb J. Reinomägi 01.02.2017, mistõttu puudub tal pärast nimetatud kuupäeva tõhus eesmärk jätkata tööle määramise käskkirjaga seotud kohtuvaidlusi.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et puuduvad piisavad põhjendused, et taotleja õigused võiksid kohtumenetluse ajal pöördumatult või oluliselt kahjustatud saada ning selle vältimiseks on vajalik kohaldada mõnda
esialgse õiguskaitse vahendit. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
17.Seoses taotleja sooviga esitada kohtuniku ja kohtujuristi tegevuse peale kuriteoteade, selgitab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1 kohaselt tuleb vastav teade esitada prokuratuurile või uurimisasutusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Tiina Pappel Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud Agu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.