TECHNO CITY EESTI OÜ (endine ärinimi KEY 4U OÜ) kaebus Maksu- ja Tolliametil sunniraha rakendamise keelamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja TECHNO CITY EESTI OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
RESOLUTSIOON
Jätta TECHNO CITY EESTI OÜ kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 30.10.2015.a TECHNO CITY EESTI OÜ-le korralduse nr 12.2-3/021683-52 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks seoses TECHNO CITY EESTI OÜ perioodide juuli 2013.a kuni aprill 2014.a ja juuni 2014.a käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrolliga. Osaühingut hoiatati, et korralduse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha, mille suurus on kirjaliku teabe andmata jätmisel esimesel korral 200 eurot ning dokumentide esitamata jätmise korral 200 eurot (tl 43-49). Maksuhaldur pikendas korralduse täitmise tähtaega kuni 21.12.2015.a (tl 51-59). 22.12.2015.a korraldusega nr 12.2-3/021683-57 määras MTA TECHNO CITY EESTI OÜ-le 30.10.2015.a korralduse nr 12.2-3/021683-52 täitmata jätmise eest sunniraha 400 eurot ning uue tähtaja korraldusega pandud kohustuse täitmiseks (tl 20-21). TECHNO CITY EESTI OÜ esitas 31.12.2015.a MTA-le vaide 22.12.2015.a korralduse nr 12.2-3/021683-57 tühistamiseks. MTA jättis 26.01.2016.a vaideotsusega nr 6-1/3159-2 vaide rahuldamata (tl 8-9).
TECHNO CITY EESTI OÜ esitas 22.02.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 04.04.2016.a ja 05.04.2016.a) 22.12.2015.a korraldusega nr 12.2-3/021683-57 sunniraha rakendamise keelamiseks. Kohus võttis 12.04.2016.a määrusega nr 3-16-385 kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks MTA.
2.01.12.2015.a tegi MTA TECHNO CITY EESTI OÜ-le korralduse nr 12.2-3/035039-3, millega laiendas kontrollitavat perioodi ning kohustas TECHNO CITY EESTI OÜ-d esitama dokumente 2015.a augustis, septembris ja oktoobris toimunud majandustehingute kohata. Korralduse täitmise tähtaeg oli 07.12.2015.a. Osaühingut hoiatati, et korralduse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha esimesel korral 350 eurot (tl 127-128). 08.12.2015.a korraldusega nr 12.2-3/035039-4 määras MTA 01.12.2015.a korralduse nr 12.23/035039-3 täitmata jätmise eest sunniraha 350 eurot (tl 96). TECHNO CITY EESTI OÜ esitas 22.12.2015.a MTA-le vaide 08.12.2015.a korralduse nr 12.2-3/035039-4 tühistamiseks. MTA jättis 21.01.2016.a vaideotsusega nr 6-1/3148-4 TECHNO CITY EESTI OÜ vaide rahuldamata (tl 85-86). TECHNO CITY EESTI OÜ esitas 22.02.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 04.04.2016.a ja 05.04.2016.a) 08.12.2015.a korraldusega nr 12.2-3/035039-4 sunniraha rakendamise keelamiseks. Kohus võttis 12.04.2016.a määrusega nr 3-16-388 kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks MTA.
3.06.09.2016.a määrusega liitis kohus kaebused haldusasjades nr 3-16-385 ja 3-16-388 ühte menetlusse (liidetud asja nr 3-16-385) ning määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldustest ei ole võimalik aru saada, miks on sunniraha määratud niivõrd suures ulatuses, miks ei tehtud meeldetuletust dokumentide ja selgituste esitamiseks ning millised dokumendid ja selgitused on kaebaja jätnud esitamata. Dokumentide esitamist ja küsimustele vastamist takistas kaebaja juhatuse liikme haiguslehel viibimine ja korraline puhkus. Kaebaja esitas vastused maksuhaldurile koheselt pärast traumaga seotud puhkuselt tööle tagasi tulekut. Vastustaja jättis alusetult hindamata maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 64 tulenevalt kaebaja ja tema juhatuse liikme õiguse keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Vastavalt MKS §-le 64 lg 1 p 5-6 on isikul õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Nimetatud õiguse kasutamist võib avaldada ka teoga – nt isik ei vasta maksuhaldurile ja vastavad dokumendid ei esita või näiteks seletuse andmisel lihtsalt „vaikib“. Keeldumise põhjust ja alust ei pea isik väljendama nii, et kontrolliteostav organ saab koheselt aru õigusrikkumise olemasolust. Kui isik tegelikult otsustas MKS §-s 64 lg 1 p 5-6 ettenähtud õigust kasutada, siis ei saa isiku suhtes kohaldada sunnivahendeid (sh sunniraha) eesmärgiga mõjutada tema otsust kasutada õigust keelduda teabe andmisest.
5.Vastustaja leiab, et sunniraha rakendamine on põhjendatud ja sunniraha määramise eeldused täidetud. Sunniraha korraldustes on viidatud korrektsele õiguslikule alusele ja esitatud asjaolude kirjeldus, miks on eeldused sunniraha määramiseks täidetud. MTA on eelnevalt hoiatanud sunniraha kohaldamisest, sh selle kindlat suurust puudutavas osas. Sunniraha on määratud seaduses sätestatud ulatuses, st määratav summa ei ületa 640 eurot. MTA on sunniraha määramisel arvestanud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 3 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, et
kohustuse täitmise tagamiseks tuleb kasutada leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Kaebaja argumendid ei õigusta korralduste täitmata jätmist. MTA on 30.10.2015.a korralduse nr 12.2-3/021683-52 täitmise tähtaega kaebaja taotlusel mitmeid kordi pikendanud selliselt, et kaebajal oli enne sunniraha korralduse tegemist võimalik korraldust selle kättesaamisest alates täita 50 päeva. 01.12.2015.a korralduse nr 12.2-3/035039-3 osas teavitas kaebaja revidenti alles pärast sunniraha määramise korraldust 09.12.2015.a puhkusel viibimisest. Arvestades, et kaebaja sai 01.12.2015.a korralduse e-maksuametis kätte samal päeval, oleks kaebaja saanud taotleda korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Kaebaja väitel viibis ta puhkusel 28.11.2015-18.12.2015, kuid kaebaja esitatud puhkuseavaldus on perioodi 01.12.2015-18.12.2015 kohta. Töövõimetuslehe kestvus oli aga kuni 27.11.2015. Seega jääb töövõimetuslehe ja puhkuse vahele 3 päeva. Juriidilise isiku ülesannete täitmine ei lakka, kui keegi tema nimel tegutsevatest füüsilistest isikutest ei saa mingil põhjusel tegutseda, näiteks viibib töövõimetuslehel või puhkusel. Lisaks on MKS § 48 lg 1 järgi menetlusosalisel õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esindaja esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Seega olukorras, kus kaebaja juhatuse liige oli pikemalt töövõimetuslehel ning hiljem puhkusel, oli kaebajal võimalus kasutada esindajat, et seadusest tulenev kohustus (MKS § 61 lg 1) saaks õigeaegselt täidetud. Sunniraha ulatuse määramine on MTA kaalutlusotsus, mida praegusel juhul on täidetud kaalutlusreegleid järgides. Sunniraha suurus proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
7.MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128–132. Sunniraha kohaldamise kohta on Riigikohus 22.04.2015.a otsuses asjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha tasumise nõudega teavitatakse adressaati sellest, et tema vastu on alustatud sunniraha rakendamise menetlust ning et sunniraha tasumata jätmise korral pöördub vastustaja sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole (p 11). Täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11 mõttes on ettekirjutus koos hoiatusega (p 12). Sunniraha maksmise kohustus tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (AtSS § 2 lg 1). Seetõttu pole sunniraha maksmise kohustuse tekitamiseks tarvis vormistada sunniraha määramise otsust (p 13). Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse (p 14). Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, AtSS § 8 lg‐d 1 ja 3). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul
seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu.
8.Kohus nõustub vastustajaga, et sunniraha määramise eeldused on antud juhul täidetud. Vaidlus puudub, et nii 30.10.2015.a korraldus nr 12.2-3/021683-52 kui 01.12.2015.a korraldus nr 12.23/035039-3 on kaebajale teatavaks tehtud ning kehtivad haldusaktid. Vaidlus puudub ka selles, MTA on eelnevalt hoiatanud kaebajat sunniraha kohaldamisest, sh selle suurust puudutavas osas ning kaebaja korraldustes nõutud dokumente ja teavet maksuhalduri poolt määratud tähtaegadeks ei esitanud. Seega jättis kaebaja täitmata talle 30.10.2015.a korraldusega nr 12.2-3/021683-52 ja 01.12.2015.a korraldusega nr 12.2-3/035039-3 pandud kohustused ning korraldustes märgitud kohustuse tähtaja möödumisel tekkis maksuhalduril õigus alustada toimingutega kaebajalt sunniraha sissenõudmiseks.
9.Kaebaja väitel takistas korralduste täitmist kaebaja juhatuse liikme haiguslehel viibimine ja korraline puhkus. Kohus nõustub vastustajaga, et äriühingu juhatuse liikme eemal viibimist ei saa alati lugeda põhjuseks, mis välistaks automaatselt äriühingu seaduslike kohustuste täitmata jätmise, kuivõrd äriühingul on võimalik kasutada maksumenetluses esindajat. Kaebaja juhatuse liikme haiguslehel viibimisega (10.11.-19.11.2015.a) on maksuhaldur arvestanud ning pikendanud 30.10.2015.a korralduse nr 12.2-3/021683-52 täitmise tähtaega kuni 07.12.2015.a (tl 56). Samuti on maksuhaldur arvestanud korralduse täitmise tähtaja pikendamisel kaebaja juhatuse liikme puhkusega (tl 59). Kohus nõustub vastustajaga, et 50 päeva on piisav aeg 30.10.2015.a korraldusega nr 12.2-3/021683-52 pandud kohustuse täitmiseks. Vaidlus puudub selles, et 01.12.2015.a korralduse nr 12.2-3/035039-3 sai kaebaja kätte samal päeval, korralduse täitmise tähtaja pikendamist kaebaja ei taotlenud ning puhkusel viibimisest teavitas kaebaja maksuhaldurit alles 09.12.2015.a ehk pärast 08.12.2015.a korraldusega sunniraha määramist. Seega ei saa kaebaja juhatuse liikme puhkusel viibimise väitega õigustada 01.12.2015.a korralduse nr 12.23/035039-3 täitmata jätmist.
10.Kaebaja väide, et vastustaja jättis hindamata kaebaja ja tema juhatuse liikme õiguse keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest vastavalt MKS § 64 lg 1 p-dele 5-6, on põhjendamatu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et enese mittesüüstamise õiguse kasutamist tuleb maksukohustuslase poolt põhjendada ning selline põhistus peab olema kontrollitav (RKKKo 20.03.2002.a nr 3-1-1-25-02, p 13; TlnRKo 23.11.2011.a nr 3-10-3321, p 19). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud tõlgendama dokumentide ja tõendite esitamata jätmist MKS § 64 lg 1 p-des 5-6 sätestud enese mittesüüstamise õiguse kasutamisena.
11.Kohtule äratuntavalt ei esine käesoleval juhul ka AtSS § 8 lg-tes 2 ja 3 nimetatud aluseid, mis välistaksid sunnivahendi rakendamise. Kohaldatud sunniraha suurus on proportsionaalne. Asjaolu, et kaebaja asus pärast sunniraha rakendamist dokumente esitama, näitab, et vaidlustatud korraldustega määratud sunniraha ja selle suurus täitis oma eesmärki, mõjutades kaebajat korraldust täitma. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et sunniraha rakendamine on põhjendatud ning TECHNO CITY EESTI OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.