Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 08.12.2016, Tartu 3-15-2288 OÜ Orgita Põld kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 ja 17.07.2015. a vaideotsuse nr 124/15/14-2 osalise tühistamise ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamise nõudes Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus OÜ Orgita Põld apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Orgita Põld Volitatud esindajad v.adv. Martin Triipan, v.adv.abi Maria Teder Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ-le Orgita Põld 30.11.2016. a menetlusdokumendi lisad ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile 08.11.2016. a menetlusdokumendi lisad.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuses nr 12-6/24 ja 17.07.2015. a vaideotsuses nr 124/15/14-2 märgitud KSM toetuse 10% ulatuses vähendamist puudutavas osas ning saata asi vastavas osas läbivaatamiseks tagasi samale halduskohtule. Jätta kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 ja 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/14-2 tühistamise ning vastavas osas kohustamise nõuetes 76 põllumassiivi puudutavas osas läbi vaatamata.
3.Jätta muus osas apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.01.2017 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Orgita Põld esitas 14.05.2014 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) ühtse pindalatoetuse taotluse nr 11014113636, milles taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust.
2.PRIA määras 15.01.2015. a otsusega nr 12-6/24 „2014. aastal taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osaline määramine“ OÜ-le Orgita Põld keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse osaliselt. Otsuse kohaselt on KSM toetus Euroopa Liidu eelarvest Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2007-2013 ettenähtud põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede ning KSM toetust makstakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 39 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 6. peatüki 2. jao sätete alusel. Täpsemad nõuded KSM toetuse saamiseks on kindlaks määratud põllumajandusministri 21.04.2010. a määrusega nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46), lisaks Euroopa Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1122/2009, (EÜ) nr 1974/2006 ja (EL) nr 65/2011, põllumajandusministri 21.02.2014. a määrusega nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused (määrus nr 14) ning põllumajandusministri 17.02.2010. a määrusega nr 11 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ (määrus nr 11). PRIA vähendas KSM toetust summas 94,91 eurot taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu (määrus nr 46 § 11 lg 1, EK määrus nr 65/2011 art 16 lg 3 lõik 2); vähendas KSM toetust kokku 80 põllumassiivi puhul, kuna toetust ei arvestata maa ja hektarite ulatuses, millel puudub kehtiv KSM toetuse kohustus (määrus nr 46 § 14, määrus nr 14 § 4); vähendas keskkonnasõbraliku majandamise toetust summas 11 095,95 eurot nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu (määrus nr 46 § 4 lg 9, § 11 lg 2, EK määrus nr 65/2011 art 21, art 19 lg 2, EK määrus nr 1122/2009 art 71, EL nõukogu määrus nr 1698/2005 art 51 lg 1 ja 4 p a) 10%.
3.PRIA jättis 17.07.2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/14-2 rahuldamata OÜ Orgita Põld vaide PRIA 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 peale. PRIA selgitas, et põllumassiivil nr 53252912080 on taotlejal KSM kohustus 5,16 ha ulatuses, kuid 4,93 ha osas toetust ei maksta, kuna selles osas pole vastavat kohustust; põllumassiiv nr 52853599216 läks juba 2011. a KSM kohustuse alt välja; põllumassiivid nr 52452286122 ja 52552503728 olid alates 2013. a OÜ Orgita Põld kasutuses ja KSM toetust ei taotletud.
4.OÜ Orgita Põld esitas 21.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PRIA 17.07.2015. a vaideotsus nr 12-4/15/14-2 ja osaliselt 02.12.2014. a otsus nr 12-6/931,
15.01.2015. a otsus nr 12-6/24 ja 26.01.2015. a otsus nr 12-6/76 ning kohustada PRIA-t taotlused tühistatud osas uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohus eraldas 10.09.2015. a määrusega OÜ Orgita Põld kaebuses esitatud nõuded eraldiseisvatesse menetlustesse. Haldusasjas 3-15-2288 otsustas kohus menetleda OÜ Orgita Põld kaebust PRIA 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 osalise tühistamise, 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15-14-2 osalise tühistamise ja PRIA kohustamise nõudes.
6.OÜ Orgita Põld väitis kaebuses 15.01.2015. a otsuse ja 17.07.2015. a vaideotsuse peale, et ta vaidlustab PRIA 15.01.2015. a otsust osas, milles vähendati KSM toetust 81 põllumassiivi puhul ja osas, milles KSM toetust vähendati summas 11 095,95 eurot. Kaebaja väitel võeti põldude nr 53252912080 ja 52853599216 suhtes KSM kohustus 2009. aastal viieks aastaks ja 2014. aastal pikendati aasta võrra; põllumassiivid nr 52452286122 ja 52552503728 on registreeritud kaebajale põllumassiivide registris; ülejäänud põldude osas puudub arusaam, miks ning milliste mõõtetulemuste ja -andmete alusel on PRIA vähendanud põldude pindalasid, kuid tegemist võib olla põldude ülemõõtmise küsimusega. Kaebaja arvates on PRIA toetust vähendanud valel õiguslikul alusel.
7.OÜ Orgita Põld esitas 11.04.2016 kaebuse täienduse, milles ta märkis, et otsus ega vaideotsus ei ava kaalutlusi, miks ei ole PRIA pidanud võimalikuks mittesisulisi rikkumisi arvestamata jätta ning rakendatud ei ole kaalutlusõigust ja PRIA on jätnud toetuse mõnel põllumassiivil või põllul üldse määramata. Kaebaja tõi välja, et kontroll-lehel puuduvad kuupäevad, millal on loetud rikkumine alanuks, millal jõudis PRIA-sse kaebaja teavitus ja millal teavituse kohta PRIA süsteemis märge tehti. Kaebaja hinnangul ei ole rikkumised PRIA poolt esitatud tõendite alusel tuvastatavad. Tartu Halduskohus jättis 29.04.2016. a otsusega OÜ Orgita Põld kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja on vaidlustanud otsust osas, mis puudutab 80 põllumassiivi (kaebuses 81) ning osas, mis puudutab toetuse vähendamist 10% summas 11 095,95 eurot. Lõpliku vähendusprotsendi leidmiseks on kokku liidetud suurim tavarikkumine (mittekorduv rikkumine) ja korduvusega rikkumine (1+9=10%), lähtudes komisjoni määrusest (EÜ) nr 1122/2009 art-st 71 (lg 5). PRIA on eelnimetatud sätet õiguspäraselt kohaldanud. PRIA on selgitanud, et rikkumisi hinnatakse ühtse metoodika „Nõuetele vastavuse ja kontrolli hindamismaatriksid“ alusel. Art 71 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse vähendamist, kui kindlakstehtud rikkumine tuleneb hooletusest, mis võib kujutada ohtu rahva- või loomatervisele. PRIA on määranud toetuse vähendamise kindlaks tuvastatud asjaoludel, hinnanud rikkumiste ulatust, tõsidust, korduvust ja asunud õigesti seisukohale taotletud KSM toetuse osalise vähendamise osas. 2) PRIA-l olid olemas dokumendid otsustuse tegemiseks ja kaebaja oli teadlik tuvastatud rikkumistest, kuna ta sai tutvuda Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kontrollaktiga. Kaebaja on saanud teha selle kohta omapoolseid märkmeid ja kaebaja poolt PRIA-le saadetud muudatused on PRIA saanud võtta aluseks otsustuse tegemisel, mistõttu on saanud kaebaja esitada omapoolseid seisukohti. PRIA koduleheküljel on hindamismaatriksid olemas ja kõigile nähtavad, samuti oleks kaebaja saanud teha PRIA-le päringu hindamise metoodika kohta. PRIA on kaebajale saatnud enne otsustuse tegemist teavituskirja. Kui on tuvastatud nõuete rikkumine, puudub vajadus kaalutlust teostada. Otsus on õiguspärane, vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 nõuetele. Haldusaktis on selgelt välja toodud, millistele õiguslikele alustele on tuginetud. Haldusakt on vähem motiveeritud tavanõudest, kuid see ei anna alust tühistamiseks, kuna haldusaktist saab välja lugeda põhjendused, millele on tuginetud ja see ei ole viinud haldusorganit valele otsustusele.
Kuupäevaliste märgete puudumine kontroll-lehel ei too kaasa haldusakti tühistamist, kuna see ei muuda olematuks PRIA poolt fikseeritud rikkumisi ega kontroll-lehe olemasolu. Samuti ei muuda muud võimalikud puudused dokumentides fikseeritud rikkumisi olematuks. 3) Vaideotsuses on põhjalikult lahti seletatud ja analüüsitud vaides toodud seisukohti. PRIA vaideotsust saab pidada alushaldusaktiga koostoimes olevaks. Vaideotsus vastab HMSis sätestatud nõuetele, järgitud on tähtaegu ning vaideotsuse tühistamiseks puudub õiguslik alus. 4) Kuna ei rahuldata kaebaja taotlust PRIA otsuse osaliseks tühistamiseks, ei saa haldusorganit kohustada asja selles osas uuesti läbi vaatama. Kohus ei pea hindama menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast tähtsust, seega jäävad osaliselt kaebaja väited tähelepanuta, kuna kaebus on ülesehitatud otsitud põhjustel ja on laialivalguv.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ Orgita Põld esitas 30.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta leidis, et kuna kaebaja ei ole 20102012 KSM toetust taotlenud, siis kohustuse kehtivus katkes ja taotluse esitamisel 2013-2014 ei olnud kaebaja enam õigustatud toetust saama. Kohtulikku kontrolli ei ole läbinud asjaolu, kas PRIA poolt toetuse vähendamine 10% ulatuses on proportsionaalne võrreldes nõuete rikkumistega. Kohtu järeldus, et kui on tuvastatud nõuete rikkumine, siis puudub vajadus kaalutlust teostada, on vastuolus nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2009 (art 23 lg 1 ja art 24 lg 1) ja komisjoni määrusega nr 1122/2009 (art 70 lg 1 viitega art-le 47 ja art 71). 2) Kohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, välistades võimaluse väiksemate rikkumiste puhul halduskaristust mitte määrata. Määruse nr 1122/2009 art 71 lg-st 3 tuleneb, et väiksema rikkumise korral ei ole kohustust toetust vähendada. Korduv rikkumine – administratiivses kontrollis tuvastatud formaalse teavitusnõude rikkumine – võib olla nn väiksem rikkumine, mille puhul vähendamist ei kohaldata. VTA 07.04.2014. a kontrollaruande kohaselt anti kaebajale rikkumise – loomasööda ajutine hoidmine mootoriõli läheduses – tõsiduse eest 1 punkt, mis tähendab, et kontrolliorgani hinnangul mõju nõude eesmärgile praktiliselt puudus. Muude nõuete osas kohus seisukohta võtnud ei ole. Puudub vaidlus, et järelkontrolli ajaks olid VTA ettekirjutised täidetud. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, justkui oleks kaebaja rikkunud viit nõuet. Asjas esitatud tõendite kohaselt tuvastati kaebajal nelja nõude rikkumised. Kohus ei ole kindlaks teinud, milliseid nõudeid rikuti ega saanud sellest tulenevalt ka hinnata, kas rikkumise tõttu määratud halduskaristus oli proportsionaalne. 3) Kohus on põhjendamatult jätnud võtmata seisukoha kaebaja argumentide osas, mida PRIA pidanuks toetuse vähendamisprotsendi leidmisel arvesse võtma. Kaebuse laialivalguvus või ebaülevaatlikkus on põhjustatud asjaolust, et haldusaktis ja vaideotsuses pole esitatud põhjendusi, millele PRIA otsust tehes tugines. PRIA kontrolliperiood ei vasta määruse nr 72/2009 art 23 lg-le 1.
10.PRIA esitas 22.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta OÜ Orgita Põld apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.04.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kuna kaebaja KSM toetust ei taotlenud, kaotas ta õiguse toetusele. 2014. a KSM toetuse kohustuse võtmist kinnitanud taotleja peab tegelema taotlusalustel maadel põllumajandusega viis järjestikust aastat. Määruse nr 14 § 4 ei anna alust teistsuguseks tõlgenduseks ega anna haldusorganile kaalutlusõigust. Kuna taotleja peab määruse nr 46 § 4 lg 9 järgi täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses kohustuslikke
majandamisnõudeid, siis tingisid loomadega seotud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumised KSM toetuse ja ühtse pindalatoetuse vähendamise. Vastustaja on rikkumiste eest sanktsiooni kohaldamisel teostanud kaalutlusõigust ja põhjendanud toetuse vähendamise protsendi leidmist, võttes aluseks hindamismaatriksis sätestatud rikkumise püsivuse, ulatuse ja tõsiduse nõude rikkumise eesmärgile. 2) Kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud jätma kohapealsete ja administratiivsete kontrollide tulemusena tuvastatud rikkumised tähelepanuta ja halduskaristuse kohaldamata ei ole kooskõlas määruse nr 1122/2009 art 71 lg-s 5 sätestatuga. Korduva rikkumise puhul ei saa leebemat karistust kohaldada, kuivõrd ettenähtud määr on EL õigusega ette antud. Korduvusest tuleneva toetuse vähendamise osas ei ole tegemist ebaproportsionaalselt suure karistusega, kuivõrd sama nõude korduv rikkumine näitab, et taotleja on olnud nõude täitmise osas endiselt hooletu. Seejuures ei ole oluline, kas tegemist on inimliku eksimusega vms. 3) Vastustaja oleks hinnanud mõju nõude eesmärgile oluliselt rangemalt, kui oleks esinenud sööda ohtlike ainetega saastumine. Toetuse taotlejal on kohustus teada kohustuslikke majandamisnõudeid ja nõuete täitmine on seotud toetuse saamise suurusega. Nõuetele vastavuse süsteemiga seotud tingimused on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevuse ja kogu põllumajandusliku majapidamise maaga (põllumajandusministri 23.04.2010. a määrus nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 3 lg 6). Kaebaja majandusüksuses tuvastati perioodidel 01.10.31.10.2013 ja 01.11.2013-31.10.2014 põllumajandusministri 21.12.2009. a määruse nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord“ (määrus nr 128) § 7 lg-tes 1 ja 71 sätestatud nõuete rikkumised. Kohus on õigesti hinnanud ainult neid menetlusosalise väiteid, mis omavad asja otsustamisel tähtsust.
11.OÜ Orgita Põld esitas 28.10.2016 kokkuvõtlikud seisukohad, milles ta märgib järgmist: 1) Ebaproportsionaalne on formaalsete teavituste viibimise eest karistada kaebajat 3%-lise toetuse vähendamisega ning kohus ei ole kindlaks teinud, kas üks või teine rikkumine omab ohtu rahva- või loomatervisele. PRIA ei ole esitanud hindamismaatriksit, millest lähtuti. Punktide andmine ei asenda kaalutluste esitamist, kuna sellest ei selgu, miks ühel juhul hinnatakse tõsidust punktiga 1 ja teisel juhul punktiga 4. PRIA ei ole esitanud tõendeid, et administratiivses kontrollis tuvastatud rikkumiste puhul on rikkumise ulatusele, tõsidusele ja püsivusele antud hinnang, milleks PRIA on kohustatud vastavalt määruse nr 1122/2009 art 70 lg-le 1. 2) PRIA on esitanud vastuolulisi väiteid administratiivses kontrollis tuvastatud rikkumiste hindamise osas, märkides kaebuse vastuses, et rikkumise ulatust hinnati punktiga 2, kuid 15.04.2016. a täiendavas seisukohas (p 5) märkis, et rikkumise ulatust on hinnatud punktiga 4. 17 rikkumist ca 1100 looma puhul on marginaalne arv, mida tuleks hinnata punktiga 1. Vähenenud on ka rikkumise püsivus, kuna 1-nädalasi viibimisi on registreeritud üksnes kolmel korral 17-st. Ei nähtu, kas kohus on analüüsinud määruse nr 1122/2009 art-t 71. PRIA ei tohtinuks rikkumise püsivuse hindamisel arvesse võtta rikkumise korduvust, sest seda võetakse arvesse koondhinde korrutamisel kolmega, seega tuleks rikkumise püsivust põhjenduste puudumisel hinnata punktiga 1. Põhjendatud oleks olnud anda kaebajale rikkumise ulatuse, tõsiduse ja püsivuse eest kokku 3 punkti, mis teeb koondhindeks 1%.
12.PRIA esitas 08.11.2016 vastuse 28.10.2016. a seisukohtadele, milles ta märgib järgmist: 1) Nõude rikkumine 3% puudutab administratiivses kontrollis 2013. a tuvastatud esmast rikkumist, mida kaebaja enam vaidlustada ei saa, sest nõude rikkumise kohta on jõustunud otsus. 2014. a administratiivse kontrolli tulemusel avastatud sama nõude rikkumise eest
arvutatud protsent korrutati korduvuse tekkimise aastal (2014. a) 3-ga määruse nr 1122/2009 art 71 lg 5 alusel, millega kaebaja on nõustunud. Hindamismaatriks on kaebajale saadetud koos VTA kontrollaruandega nr 14010-108-VTA ja on ka haldusasja materjalide juures (kaebuse lisad 5 ja 6). Toetuse vähendamisel on arvesse võetud üksnes 2014. a tuvastatud nõuetele vastavuse rikkumised. Seda tõendab VTA kontrollaruanne nr 14010-108-VTA. 2014. a nõuete rikkumise arvestusse on arvatud üksnes 2014. a administratiivses kontrollis tuvastatud rikkumised. 2) Administratiivses kontrollis tuvastatud OÜ Orgita Põld rikkumisi hinnati 2014. a administratiivse kontrolli hindamismaatriksi alusel. Kui kasvõi üks rikkumine moodustab üle 100 päeva (kaebajal oli rikkumine 125 päeva), hinnatakse rikkumise püsivust punktiga 4. Nõuetele vastavuse arvutus administratiivse kontrolli raames 2014. a on saadud järgmiselt: loomadega seotud sündmustest (määruse nr 128 § 71 poegimine, hukkumine, jne) teavitamise hilinemise eest hinnati rikkumise raskust punktiga 1, sest rikkumisega loomi oli 14, mis moodustab 1,03% 1548-st loomast (maatriksi vahemik 0,01-14,99%); rikkumise ulatust hinnati punktiga 2, sest rikkumine hõlmas 2 ehitist/karja; rikkumise püsivust hinnati punktiga 4, sest ühe loomaga on hilinetud päevade arv 125 (maatriksi vahemik 101 ja rohkem päeva). Veiste identifitseerimistega seotud nõuete rikkumisi arvestati administratiivses kontrollis 2014. a järgmiselt: rikkumise raskust hinnati punktiga 1, sest rikkumisega loomi oli 4, mis moodustab 0,26% 1548-st loomast (maatriksi vahemik 0,01-1%); rikkumise ulatust hinnati punktiga 2, sest rikkumine hõlmas 2 ehitist/karja; rikkumise püsivust hinnati punktiga 2, sest ühe loomaga hilinetud päevade arv oli 39 (maatriksi vahemik 31-60,99 päeva). Administratiivse kontrolli hindamismaatriksi kohaselt näeb 6-10 punkti ette vähendamise 3%. Nõude CC20 vähendus on 3%. Korduv rikkumine korrutatakse 3-ga, kokku 9%. Kuna nõude CC20 rikkumine oli korduv ja ühes valdkonnas (rahva-, looma- ja taimetervis), siis liideti korduva rikkumisega nõude vähenduse protsendile suurim tavarikkumise vähenduse protsent, ehk 9+1=10%.
13.OÜ Orgita Põld esitas 30.11.2016 seisukoha, milles ta palus jätta arvestamata PRIA poolt 08.11.2016. dokumendis esitatud uued faktilised asjaolud ja lisatud tõendid. Kaebaja põhjendused: 1) PRIA ei ole põhjendanud uute asjaolude ja tõendite esitamist hilinenult. Tõendina esitatud 2014. a administratiivse kontrolli hindamismaatriksit ei ole kaebajale varem esitatud ja see tuleb jätta kõrvale. Alternatiivselt tuleb see jätta kõrvale kui ebausaldusväärne tõend, kuna tegemist ei ole haldusakti andmise ajal eksisteerinud dokumendiga, vaid on koostatud PRIA peaspetsialisti A. Asi poolt 07.11.2016, kuid varasemalt oli PRIA leheküljel üleval 19.03.2015 juhtivspetsialisti Ü. Lauri poolt koostatud dokument. Ka on PRIA tagantjärele muutnud hindamisskaalat kaebajale ebasoodsas suunas, kuna 07.11.2016. a dokumendi põhjal tuleks toetust vähendada 3%, kuid varasema hindamismaatriksi kohaselt tulnuks toetust vähendada 2%, mistõttu pidanuks asjakohase hindamismaatriksi alusel olema vähendamise protsent 6, mitte 9. 2) Ka on PRIA 08.11.2016. a seisukohas osaliselt omaks võtnud kaebaja väited, et kõik PRIA viidatud rikkumised ei ole asjakohased, lugedes rikkumiseks 14 sündmust, kuid varasemalt viidati 17 rikkumisele, mis tingib vajaduse kohustada PRIA-t asja uuesti otsustama haldusmenetluses. Hindamismaatriks (nõue), mis loeb rikkumiseks surnult sünni puhul esmakordselt poegimisest teavitamata jätmise, ei ole kooskõlas määruse nr 128 § 7 lg-ga 7 või kui vastav kohustus nimetatud sättest tuleneb, siis tuleb säte lugeda vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusega, mis sellist kohustust ei pane (määruse nr 1760/2000 art 7 p 1). 3) Olukorras, kus kohus on möönnud, et haldusakt on vähemmotiveeritud tavanõudest, pidanuks kohus menetluskulud jätma vähemalt osaliselt PRIA kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Vastavalt HKMS § 197 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust osas, mis seondub vaidluse eseme piiritlemisega (st kohtuotsuse p-st 2 nähtuvalt ei vaielda PRIA otsuse ja vaideotsusega keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse vähendamise üle taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra). Seega ringkonnakohus vastavas osas halduskohtu otsuse ning PRIA otsuse ja vaideotsuse seaduslikkust ei kontrolli. HKMS § 197 lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega, mistõttu peab ringkonnakohus siiski vajalikuks uurida, kas kaebus on muus osas õigesti halduskohtu poolt menetlusse võetud. Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus selle üle, kas PRIA jättis vaidlustatud otsusega 80 põllumassiivi puhul toetuse õigesti arvestamata sel alusel, et vastava maa ja hektarite ulatuses puudus kaebajal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus. Ühtlasi vaidlevad pooled toetuse 10% ulatuses vähendamise õiguspärasuse üle sel alusel, et kaebaja pani toime nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise. Ringkonnakohus piiritleb esmalt kaebuse eseme, jättes kaebuse osaliselt läbi vaatamata (I), analüüsib seejärel poolte väiteid keskkonnasõbraliku majandamise toetuse arvestamata jätmise kohta nelja põllumassiivi puhul (II), hindab halduskohtu otsuse põhjendusi PRIA poolt 10% ulatuses KSM toetuse vähendamise õiguspärasuse kohta (III) ning võtab viimaks seisukoha PRIA muude menetluslike rikkumiste kohta ja lahendab apellatsioonkaebuse taotlused (IV). I
16.PRIA otsusega jäeti kaebaja taotlus 80 põllumassiivi osas toetuse taotlemiseks osaliselt arvestamata põhjendusega, et otsuses märgitud maa ja hektarite ulatuses puudus kaebajal kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus.
17.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole kaebuse lubatavust 80 põllumassiiviga seonduvalt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamist puudutavas osas hinnanud. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98 lg 1 sätestab, et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seega näeb ELÜPS § 98 lg 1 ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mida tuleb enne kohtusse pöördumist järgida. PRIA 15.01.2015. a otsuses selgitatakse, et kaebajal on võimalik vaidlustada otsust haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul otsusest teada saamise päevast arvates vaide esitamisega PRIA-le. 02.03.2015. a vaides PRIA-le selgitab kaebaja: „Orgita Põld OÜ soovib vaidlustada toetuse vähendamise keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustuse puudumise tõttu põllumassiividel 53252912080, 52853599216, 52452286122 ja 52552503728, kuivõrd nimetatud põldudel eksisteerib tegelikult keskkonnasõbraliku majandamise kohustus“ (vaide lk 1, tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja ei läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust teiste põllumassiividega seonduvas osas. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks
ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebuses halduskohtule märgib kaebaja, et vaidlustab PRIA 15.01.2015. a otsusega keskkonnasõbraliku majandamise toetuse arvestamata jätmise 81 põllumassiivi puhul (kaebuse p 3.2.1, tl 13p). Seega on kaebaja vaidlustanud PRIA otsuse ka ulatuses, milles ta vaidemenetlust ei läbinud. Halduskohus ei ole nimetatule tähelepanu pööranud, vaid on kaebuse tervikuna menetlusse võtnud (tl 81) ning otsusega kaebuse 80 põllumassiivi puudutavas osas (kaebuses ekslikult märgitud 81 põllumassiivi) ka lahendanud (tl 150-153p). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on siiski ringkonnakohtus kõrvaldatav, kusjuures arvestades toimikust nähtuvaid tõendeid puudub vajadus menetlusosalistelt täiendavate seisukohtade küsimiseks. Halduskohtu otsus tuleb HKMS § 200 p 5 alusel vastavas osas tühistada ning jätta kaebus 76 põllumassiivi puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 4 ning § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. II
18.Otsuses põhjendatakse toetuste arvestamata jätmist põllumassiivide 53252912080, 52853599216, 52452286122 ja 52552503728 puhul viitega põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46) §-le 14 ning põllumajandusministri 21.02.2014. a määruse nr 14 „2014. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“ (määrus nr 14) §-le 4.
19.PRIA vaideotsusest nähtub, et põllumassiivide nr 53252912080 ja 52853599216 puhul ei peetud KSM toetuse maksmist kas osaliselt või tervikuna võimalikuks pärast seda, kui kaebaja põllumassiivide kohta käivatel taotlustel KSM kohustust kas osaliselt või tervikuna ei näidanud. Nimelt ei märkinud kaebaja 2011. a taotluses põllumassiivil nr 53252912080 põllu nr 11 (4,16 ha) osas KSM kohustust, vaid ainult maakasutust ning KSM kohustust ei märkinud ta ka põllumassiivi nr 52853599216 osas. Nimetatud põhjusel jäeti kaebajale KSM toetus vastavate põllumassiivide vaidlusaluses osas välja maksmata ka aastatel 2012-2013. Kaebaja eelviidatud asjaolusid ei vaidlusta, kuid leiab, et talle ei nähtu õiguslik alus, mis lubaks keelduda kaebajale KSM toetuse maksmisest põhjusel, et ta seda varasematel aastatel ei taotlenud. Ringkonnakohus uurib järgnevalt, kas PRIA taolisel otsustusel on õiguslik alus.
20.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et määruse nr 14 § 4 kohaselt võib 2014. aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavat põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku majandamise eest taotleda vaid nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 3 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, välja arvatud juhul, kui kehtivat kohustust määruse nr 46 § 4 lg 2 p-s 5 nimetatud riba võrra suurendatakse. Määruse nr 46 §-st 14 tuleneb, et toetuse saaja võib algse kohustuse aluse maa pindala komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1-3 kohaselt suurendada üksnes § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuete kohase rohumaa riba arvelt. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus. Selliseks rohumaaks on määruse nr 46 § 4 lõike 2 punkti 5 järgi sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva põllumajandusettevõtte põllumajandusmaa ääres oleva kuni 5 meetri laiuse mitmeaastase kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust koosneva mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba. Vaidlust ei ole selle üle, et määruses nr 46 viidatud asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Seega oli kaebajal õigus taotleda KSM toetust määruse nr 14 järgi vaid iga-aastase maksenõude alusel ja kehtiva kohustuse ulatuses.
21.Ringkonnakohus märgib, et määrus nr 14 on antud ELÜPS § 57 lõike 5 alusel. ELÜPS § 57 lg 5 kohaselt on toetust võimalik taotleda komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, artikli 3 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 3 p 2 näeb ette, et mitmeaastaste kohustustega meetmete puhul esitab toetusesaaja iga-aastase maksenõude. Liikmesriigid võivad aga iga-aastastest füüsilistest maksenõuetest loobuda, kui nad võtavad kasutusele tõhusa alternatiivse korra vastavalt vajadusele kas artikliga 11 või 24 ettenähtud halduskontrollide teostamiseks. Määruse nr 65/2011 artikli 11 lõikest 1 ning artikli 24 lõikest 1 tuleneb, et kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontroll, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida. Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine. Vaidlust ei ole selle üle, et Eesti Vabariigis määruse nr 65/2011 artikli 3 p-s 2 märgitud alternatiivne kord puudub. Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et soovides taotleda KSM toetust, pidi taotleja esitama PRIA-le meetme kehtivusaja jooksul igal aastal maksenõude, mis seostus konkreetse KSM kohustusega ning allus automaatselt halduskontrollile, vastasel juhul KSM kohustus koos toetuse maksmisega katkes. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise nõude eesmärgiks pidada keskkonnasõbraliku majandamise tagamist mitte ainult üksikute aastate, vaid kogu meetme kehtivusaja lõikes. Ringkonnakohus leiab, et põllumajandusministri määrusest nr 14 tulenev nõue tugineb seega seadusele ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
22.Põllumassiivide nr 52452286122 ja nr 52552503728 osas leidis PRIA, et need olid kuni aastani 2012 OÜ Kasti Teravili kasutuses, kes taotles põldudele ka KSM toetust, kuid 2013. aastal olid massiivid juba kaebaja kasutuses, kes nendele KSM toetust ei taotlenud ega edastanud PRIA-le ka teavitusi kohustuste ülevõtmise kohta. Kuigi kaebaja esitas vaidemenetluses PRIA-le 14.05.2013 dateeritud teabe kohustuse ülevõtmise kohta (tl 24p), puuduvad vastustaja väitel andmed dokumendi PRIA-s registreerimise kohta, mis kinnitaks teate PRIA-le esitamist. HKMS § 59 lõike 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Ringkonnakohus leiab, et kuna PRIA-l puudub võimalus tõendada dokumendi mitte-esitamist kui negatiivset asjaolu, tulnuks dokumendi PRIA-le esitamist tõendada kaebajal. Kuna kaebaja seda teinud ei ole, saab järeldada, et nimetatud põldude osas kaebaja PRIA-le toetuse maksmiseks nõutavaid dokumente ei esitanud, mistõttu ka nende põllumassiivide puhul kehtiv KSM kohustus katkes. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks seonduvalt põllumassiivide 53252912080, 52853599216, 52452286122 ja 52552503728 puhul keskkonnasõbraliku majandamise toetuse arvestamata jätmisega. III
23.Pooled vaidlevad ka KSM toetuse 10% ulatuses vähendamise õiguspärasuse üle sel alusel, et kaebaja pani toime nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise. Vaideotsusest nähtuvalt seondusid nimetatud rikkumised veiste identifitseeritavuse nõuete rikkumisega (kolmel veisel puudusid mõlemad kõrvamärgid); veise kõrvamärgi kadumisest teatamise nõude rikkumisega (44-l veisel puudus kõrvast üks kõrvamärk, neist 17-l olid asendusmärgid tellitud); sööda käitlemise nõuete rikkumisega (vasikalaudas hoiti vasikate piimapulbrit ja söödamineraale kõrvuti koos mootoriõliga) ning loomadega toimunud sündmustest hilinenud teavitamisega.
Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja niivõrd rikkumiste toimumise fakti (va PRIA-le loomadega toimunud sündmustest teadete edastamisega hilinemise puhul, mis ei ole kaebaja arvates tõendatud) kuivõrd seda, kas PRIA teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt ning kas PRIA poolt hindamismaatriksist lähtumine on andnud rikkumise kogumis hindamisel proportsionaalse tulemuse.
24.Kokkuvõtlikes 28.10.2016 ringkonnakohtule esitatud seisukohtades heidab kaebaja halduskohtule ette järgmist: 1) halduskohus ei tuvastanud, mitut nõuet on kaebaja väidetavalt rikkunud, milliseid nõudeid on kaebaja väidetavalt rikkunud ning mille alusel on nõuete rikkumised tuvastatud; 2) halduskohus ei selgitanud, miks ta ei arvestanud kaebaja vastuväidetega, et administratiivses kontrollis registreeritud rikkumised ei ole tõendatud, st kõiki teavituste viibimisi ei saa lugeda rikkumisteks. Kaebajal ei ole võimalik kontrollida, et kõik 17 rikkumist seoses loomadega toimunud sündmustest teavitamisega aset leidsid ning PRIA ei ole tõendanud, et rikkumised, mida kaebajale ette heidetakse, on toimunud asjassepuutuva kontrolliperioodi kestel; 3) halduskohus ei analüüsinud kaebaja väiteid PRIA kaalutlusvigade kohta, st kas formaalsete teavituste viibimise eest 3% ulatuses toetuse vähendamine on proportsionaalne samas kui sisuliste nõuete, sh loomasööda hoidmise nõude, rikkumise eest, vähendatakse toetust üksnes 1%; 4) halduskohus ei analüüsinud määruse nr 1122/2009 artikli 71 kohaldamist käesolevas asjas, nimelt kas PRIA oleks pidanud artikli 71 lg 3 kohaselt kaaluma seda, kas iga rikkumine võis olla selline, mille puhul vähendamist ei kohaldata; kas tegemist oli korduvrikkumisega; kas PRIA oli artikli 71 lõike 5 valguses õigustatud kaebajat karistama n-ö rikkumise korduvuse eest nii rikkumise püsivuse hindamisel kui ka seejärel rikkumise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse hindamistulemusel saadud protsendi korrutamisel kolmega.
25.Ringkonnakohus nõustub kaebaja etteheidetega. Halduskohtu otsuses puuduvad motiivid, millest nähtuks, et halduskohus on kontrollinud kaebajale süüks pandud rikkumiste arvu ja toimumist. Nii jätab halduskohus vastamata kaebaja väidetele, millest nähtuvalt on PRIA vaideotsus rikkumiste arvu määratlemisel vastuoluline, kuna kaebaja kohapealse kontrolli käigus tuvastati vaid kolme nõude rikkumised, millele on viidatud vaideotsuse punktis 19 ning vaideotsuse punktis 21 viidatakse veel neljandale rikkumisele seoses teavituste hilinemisega, kuid vaideotsuse punktis 18 viidatakse viiele rikkumisele (vt kaebuse p-d 3.1.32-3.1.33). Selle asemel tõdeb halduskohus, et kaebaja puhul tuvastati viie nõude rikkumised ning et ühel nõudel oli rikkumine korduv (otsuse p 5) selgitamata, milliste tõendite põhjal kohus sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus poolte vahel on vaidlus teatud rikkumiste toimumise ja ulatuse üle (PRIA-le teadete edastamise aja rikkumine), tulnuks halduskohtul kaebaja seisukohti analüüsida ning nõuda vajadusel PRIAlt ka teadete edastamist ja kättesaamist puudutavate tõendite esitamist veendumaks, et rikkumised tõepoolest märgitud ulatuses aset leidsid. Nimelt leiab kaebaja muu hulgas 11.04.2016 seisukohas halduskohtule, et esitatud kontroll-lehtedelt ei ole võimalik kindlaks teha, millisest kuupäevast alates loeb PRIA rikkumise alanuks, millisel kuupäeval kaebaja teavitus PRIA-sse jõudis ja millisel kuupäeval kaebaja teavituse alusel PRIA süsteemides märge tehti.
26.Halduskohtu otsusest ei nähtu, et halduskohus oleks ka PRIA kaalutlusotsuse õiguspärasust hinnanud. PRIA kaalutlusotsuse kontrollimise asemel refereerib halduskohus PRIA selgitust, mille kohaselt „kõiki nõuetele vastavuse rikkumisi hinnatakse ühtse
metoodika „Nõuetele vastavuse ja kontrolli hindamismaatriksid“ alusel“ (otsuse p 6). Ka leiab halduskohus, et „kui on tuvastatud nõuete rikkumine, puudub vajadus kaalutlust teostada“ (otsuse p 8). Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et asja lahendamisel olnuks halduskohtu poolt kohane viidata ka PRIA metoodikale, millest halduskohus asja lahendamisel (otsuse p 6) lähtus, kuna asja materjalidest nähtub, et halduskohus vastavat metoodikat PRIAst välja ei nõudnud ning kaebaja on metoodika puudumisele kohtumenetluse käigus korduvalt tähelepanu juhtinud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga ka kaalutlusõiguse teostamise vajaduse puudumise osas.
27.Riigikohus on leidnud, et hindamismaatriks, mille alusel PRIA määrab toetuse vähendamise ulatuse, on halduse sise-eeskiri, mille PRIA võib kehtestada praktika ühtlustamiseks ja kaalutlusõiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, kuid selle olemasolu ei takista konkreetse otsuse proportsionaalsuse hindamist. Kuigi halduse sise-eeskiri abistab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ei tohi eeskiri kaalumist takistada ega välistada. Seega peab haldusel olema põhjendatud juhtudel ning konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka halduse sise-eeskirjas sätestatud piire ületada. Seejuures tuleb halduse sise-eeskirja kohaldades järgida võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet (RKHK 18.12.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-7714, p 18 ja 16.01.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-81-07, p 14). Seega ei takistanud ühtse metoodika rakendamine halduskohtul PRIA kaalutlusotsuse õiguspärasust hindamast ning kontrollimast, kas metoodika rakendamise tulemus on kooskõlas võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõttega. Euroopa Kohus on selgitanud, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega (vt Euroopa Kohtu otsused asjades C557/07, p 29; C275/06, p 68 ja C-305/05, p 28). Ühtlasi on Riigikohus leidnud, et ei ole proportsionaalne vähendada toetust formaalsete rikkumiste eest, mis on kontrolli käigus antud tähtaja jooksul kõrvaldatud, suuremas ulatuses kui sisuliste keskkonna- vm nõuete rikkumise eest (RKHK 18.12.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-77-14, p 19).
28.Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 p-st 4a) tuleneb, et nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada, et rikkumist võib selle tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades käsitada väiksema rikkumisena. Rikkumisi, mis kujutavad otsest ohtu rahva- või loomade tervisele, ei käsitata siiski väiksemate rikkumistena. Seega tulnuks halduskohtul hinnata, kas käesoleval juhul oli tegemist formaalsete või sisuliste rikkumistega ning kas arvestades ka kaebaja esitatud andmeid, mille kohaselt olid rikkumised järelkontrolli toimumise ajaks kõrvaldatud, võis esineda alus toetuse teatud rikkumiste alusel vähendamata jätmiseks või väiksemas ulatuses vähendamiseks. Ka pidanuks halduskohus hindama, kas rikkumised kogumis on sellised, mis õigustavad KSM toetuse vähendamist 10% ulatuses.
29.HKMS § 157 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtulahendi põhjenduste puudumine tähendab HKMS § 165 rikkumist. HKMS § 165 lg 1 pde 1-3 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas asjaolud ja tõendid, millele kohus otsuse tegemisel tugineb ning lg-te 4-6 kohaselt põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ja kohtu järeldused. Kohtuotsuse põhjendamise kohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas resolutsiooni kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille aluseks oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 523). Riigikohtu praktika kohaselt peavad menetlusosalistele kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas asja kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-70-07, p 10). Olukorras, kus kohus jätab
kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Kohtulahendi põhjendamise kohustus loob tingimused seaduslikkuse nõudest kinnipidamise kontrollimiseks nii järgmise kohtuastme kui ka avalikkuse poolt. Otsuse põhjendav osa peab võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega. Kohtuotsuse põhjendava osa peamine eesmärk on selgitada otsuse resolutsioonis esitatud otsuste kujunemist ja teha seeläbi otsus arusaadavaks ning edasikaebemenetluses kontrollitavaks (T. Saar. Kohtulahend. - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 560).
30.HKMS § 199 lg 2 p 3 järgi võib ringkonnakohus olenemata apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohtuasi osas, mis seondub KSM toetuse vähendamisega 10% ulatuses, saata kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu menetlemiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik halduskohtu otsuse puudusi apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest sisuliselt on kõik kaebaja poolt esitatud olulisemad väited tähelepanuta jäetud. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik täita apellatsiooniastme ülesannet - kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust, kuna halduskohus pole oma seisukohti kaebuse väidete osas üldse väljendanudki. Kui ringkonnakohus hakkaks olukorras, kus halduskohtu põhjendused kohtuotsuses puuduvad, seda puudust ise kõrvaldama, peaks ta asja lahendades asuma analüüsima kaebuse väiteid ja vastuväiteid, asudes sellega kaebust lahendama esimese astme kohtuna. Sellisel juhul ei eksisteeriks kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis omakorda piiraks oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012. a otsus asjas nr 3-10-541, p 13 ja 07.02.2012. a otsus asjas nr 3-08-2411, p 12). Halduskohtu otsuses sisuliste põhjenduste puudumine ei võimalda ringkonnakohtul ka otsuse resolutsioonis esitatud otsustuse kujunemist kontrollida. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ning asi vastavas osas halduskohtule menetlemiseks tagasi. IV
31.Seonduvalt kaebaja etteheidetega ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus HKMS § 201 lõike 4 alusel halduskohtu otsuse (p 7) põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul, kui PRIA ei kaldu kõrvale taotluses esitatud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete küsimiseks, võib PRIA jätta toetuse taotlejad ära kuulamata, sõltumata sellest, et taotlus jäetakse rahuldamata (RKHK 18.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-46-15, p 13 ning 17.06.2011. a otsus asjas nr 33137-11, p 13). Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 12 esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei pea halduskohus hindama menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamise seisukohast tähtsust ning jätab osaliselt kaebaja väited tähelepanuta, kuna kaebus on üles ehitatud otsitud põhjustel ja on laialivalguv. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu lakoonilise selgituse alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, milliseid menetlusosaliste, sh kaebaja väiteid ei pidanud halduskohus hindamise väärilisteks. Seetõttu pidanuks halduskohus otsuse parema kontrollitavuse huvides sellised menetlusosaliste väited otsuses eraldi esile tooma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et käesolev kohtuasi on muutunud ebaülevaatlikuks, kuid seda suuresti halduskohtu enda tegevuse tulemusena. Olukorras, kus halduskohus pidas kaebust saades vajalikuks eraldada see 10.09.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2098 kaheks iseseisvaks kohtuasjaks (määrust ei ole käesoleva haldusasja toimikusse lisatud), pidanuks halduskohus tagama ka selle, et nõuete
eraldamine ei kahjustaks kaebuse eseme kindlakstegemist ning kõikide kaebaja väidete hindamist. Ringkonnakohus möönab, et kaebaja on menetluse käigus esitanud mitmeid täiendavaid selgitusi, kuid ka see ei saanuks halduskohtul takistada kaebusest tervikliku ülevaate saamist. Nimelt sätestab HKMS § 49 lg 5, et kui kaebus on muutmise või täiendamise tõttu või muul põhjusel muutunud ebaülevaatlikuks, võib kohus nõuda kaebuse teksti tervikuna esitamist, kui see lihtsustab asja lahendamist.
32.PRIA esitas ringkonnakohtule 08.11.2016. a menetlusdokumendi lisadena PRIA administratiivse kontrolli hindamismaatriksi 2014. a kohta ja VTA kohapealse kontrolli hindamismaatriksi. Kaebaja vaidles tõendite toimikusse vastuvõtmisele vastu põhjendusega, et PRIA 2014. a administratiivse kontrolli maatriks on koostatud alles 07.11.2016 PRIA peaspetsialist A. Asi poolt ning varasem dokument koostati 19.03.2015 PRIA kontrollibüroo juhtivspetsialist Ü. Lauri poolt. Oma väidete kinnituseks esitas kaebaja ringkonnakohtule samuti täiendavate tõenditena PRIA erinevad hindamismaatriksid 2014. aasta kohta koos metaandmetega. Kuna ringkonnakohus saadab asja KSM toetuse 10% ulatuses vähendamise õiguspärasust puudutavas osas menetlemiseks tagasi halduskohtule, tagastab ringkonnakohus menetlusosalistele kõik nende poolt esitatud täiendavad dokumendid. Halduskohtul tuleb PRIA hindamismaatriks siiski asja lahendamise huvides välja nõuda, kontrollides ka seda, et tegemist on dokumendiga, mis PRIA otsuse tegemise ajal kehtis ning millest PRIA juhindus. Asja otsustamise keerukuse korral tuleks asjaolude väljaselgitamiseks korraldada kohtuistung.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning saadab HKMS § 200 p 2 alusel asja KSM toetuse 10% ulatuses vähendamist puudutavas osas uueks lahendamiseks halduskohtule tagasi. Kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.01.2015. a otsuse nr 12-6/24 ja 17.07.2015. a vaideotsuse nr 12-4/15/14-2 tühistamise ning vastavas osas kohustamise nõuetes 76 põllumassiivi puudutavas osas jääb läbi vaatamata ning muus osas rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kuna menetlus haldusasjas jätkub, ei lahenda ringkonnakohus käesolevas otsuses menetluskulude jagamise küsimust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.