Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 07.12.2016, Tartu 3-15-2938 OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata läbi pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 muudatusavaldus ja võimaldada parandada selles esinenud vead Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus OÜ Kupas määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Kupas Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Kupas määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Perioodil 07.05.2015-25.05.2015 sai PRIA-le esitada pindalatoetuste- ja maksetaotlusi. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg oli 26.05.2015-19.06.2015. Kuni 19.06.2015 võis esitatud taotlusele lisada põldude andmeid või suurendada põllu pindala.
2.OÜ Kupas esitas 25.05.2015 PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 ja soovis 19.06.2015 e-PRIA portaali vahendusel esitada pindalatoetuste taotluse muudatusavaldust, lisades põldude loetelule 122 uut põldu, kuid muudatusavaldus õnnestus esitada alles 20.06.2015 kell 00:27.
01.07.2015 esitas OÜ Kupas PRIA-le kirja, milles selgitas põhjusi, miks ei õnnestunud muudatusavalduse esitamine 19.06.2015 ja palus lugeda muudatusavaldus esitatuks 19.06.2015. PRIA vastas OÜ-le Kupas 03.07.2015 kirjaga. 13.07.2015 saatis OÜ Kupas PRIA-le uuesti taotluse esitamise asjaolusid täpsustava kirja. PRIA vastas OÜ-le Kupas 20.07.2015 kirjaga, milles teavitas, et PRIA ei saa esitatud muudatusavaldust arvestada. 26.08.2015 saatis OÜ Kupas PRIA-le vaidena pealkirjastatud kirja, milles vaidlustas PRIA toimingut seoses taotluse muudatusavalduse mittevastuvõtmisega. PRIA vastas OÜ-le Kupas 04.09.2015 vastuskirjaga nr 12-1/15/2617-5, teatades, et ei saa OÜ Kupas 26.08.2015 vaiet arvestada vaidena, sest 2015 esitatud pindalatoetuste- ja maksetaotluste kohta ei ole OÜ-le Kupas väljastatud kontrollakti või otsuse väljavõtet.
Kirjeldatud suhtlus toimus OÜ Kupas ja PRIA vahel elektronposti teel, OÜ Kupas kasutas suhtlemiseks elektronposti aadressi [email protected].
4.OÜ Kupas esitas 24.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus 02.05.2016. a määrusega menetlusse võttis. Kaebaja taotles halduskohtult PRIA kohustamist läbi vaadata pindalatoetuste taotluse nr 110151110988 muudatusavaldus ja võimaldada parandada selles esinenud vead. Kaebuse täpsustamise käigus märkis kaebaja, et kaebus esitati halduskohtule tähtaegselt, kuid ta esitab siiski ka taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja leiab, et kaebaja ja PRIA vahelist kirjavahetust perioodil 01.07.2015 – 20.07.2016 ei tuleks käsitleda kohtueelse menetluse läbimisena. Ükski PRIA vastuskirjadest ei sisaldanud vaidlustamisviidet ega pealkirja „Vaideotsus“. Vaideotsusena tuleks käsitleda PRIA 04.09.2015 vastust, kuna kaebaja esitas 26.08.2015 vaide. Kaebaja ja PRIA vaheline eelnev kirjavahetus kujutas endast ärakuulamisõiguse realiseerimist. PRIA ei ole käsitlenud OÜ Kupas 01.07.2015 selgitust ja 12.07.2015 kirja vaietena, mistõttu ei ole ka kohus, vormivabaduse põhimõttest lähtuvalt, õigustatud hindama valikuliselt ühte kirja vaidena ja teist vaideotsusena. Alles PRIA 20.07.2015 vastuskirjast sai kaebaja aru, et PRIA ei arvesta halduse adressaadi esitatud asjaolude ja argumentidega ning õiguse üldpõhimõtetega. Kaebaja ei andnud PRIA-le nõusolekut õigusi piirava haldusakti (04.09.2015 vastuskirja) teatavakstegemiseks e-posti kaudu. PRIA 04.09.2015 vastus oleks tulnud saata kaebajale tähitud kirjaga. Kaebaja seaduslik esindaja viibis 04.09.2015 töövõimetuslehel, mis lõpetati 18.09.2015. Seejärel võttis seaduslik esindaja puhkuse. Arusaamatutel põhjustel sattus PRIA e-kiri rämpsposti hulka ning kaebaja esindaja avastas selle hilisemalt rämpsposti sorteerimisel. Nimetatud asjaoludest tulenes e-kirja hilinenud ja tavapärasest erinev kättesaamine ning objektiivsetest asjaoludest tulenevalt ei ole kaebajal võimalik seda kuupäeva tõendada. Arusaamatuks jääb, miks PRIA ei vormistanud vastuskirja vaideotsusena ega lisanud sellele vaidlustamisviidet. See ajas kaebaja segadusse kirja tõlgendamise osas ning eksitas tähtaegade osas. Kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised, siis ei saanud ta ilma õigusabita aru, mida nimetatud kirjaga edasi teha. Vaidlustamisviite puudumine oleks piisavaks aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ka juhul, kui kaebaja oleks 04.09.2015 vastuskirja kätte saanud samal päeval. Lisaks on kaebuses esitatud ka õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille võib esitada tähtajatult.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 28.06.2016. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-15-2938 menetluse (resolutsiooni p 1), tagastas OÜ Kupas kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot (resolutsiooni p 2) ja jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et OÜ Kupas esitas kaebuse halduskohtule kaebetähtaega ületades. Kohustamiskaebuse esitamise kaebetähtaja kulgemise algust tuleks lugeda ajast, mil kaebaja sai kätte PRIA 20.07.2015 vastuskirja. Menetlusosalised on kaebetähtaja kulgema hakkamist arvestanud PRIA 04.09.2015 vastuskirja saamisest. Olenemata sellest, millise kirja kättesaamise ajast kaebetähtaja kulgemise algust arvestada, on mõlemal juhul kaebus esitatud hilinenult. Tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg-st 1 tuli kaebajal enda õiguste rikkumise korral enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Kaebaja on pärast muudatusavalduse esitamist pöördunud PRIA poole 30.06.2015 telefoni teel, 01.07.2015 kirjaliku taotlusega, 12.07.2015 uue kirjaliku taotlusega ning 26.08.2015 kirjaliku pöördumisega, mille pealkirjaks oli vaie. PRIA on kõikidele pöördumistele vastanud. Vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamist tuleb arvestada ajast, mil kaebaja oma väidetavast õiguste rikkumisest teada sai. Selleks päevaks tuleb lugeda päev, mil kaebaja sai kätte PRIA 03.07.2015 vastuskirja nr 12-1/15/2617-1, millest nähtub, et PRIA hinnangul ei esine taotleja selgitustes ühtegi põhjendust, mille alusel saaks taotluse esitamise kuupäevaks ennistada
19.06.2015. PRIA 03.07.2015 vastuskirja lugedes pidi kaebaja mõistma, et tema muudatusavalduse vastuvõtmisest on keeldutud ja seda ei arvestata. Eeltoodust tulenevalt tuli kaebajal pärast PRIA 03.07.2015 vastuskirja kättesaamist 30 päeva jooksul esitada vaie. Kaebaja pöördus 12.07.2015 PRIA poole uue taotlusega, millest nähtub, et kaebaja ei nõustu PRIA 03.07.2015 vastuskirjas toodud põhjendustega ning esitab neile vastuväited. Nimetatud taotlust saab käsitleda tähtaegselt esitatud vaidena. Kohus ei ole hinnanud valikuliselt ühte kirja vaidena ja teist vaideotsusena, vaid on lähtunud kaebaja esitatud taotluste ja PRIA esitatud vastuste sisust. Lähtuda saab Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2003. a määruses nr 3-3-1-32-03 leitust. Haldusorganiga kirjavahetuse pidamine olukorras, kus kaebajale on juba antud keelduv vastus, ei saa lükata vaide esitamist määramata ajani edasi. PRIA 20.07.2015. a vastuskirja saab käsitleda vaideotsusena, mille kättesaamise järgselt tuli kaebajal pöörduda kohtu poole 30 päeva jooksul (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja 30 päeva jooksul kohtu poole ei pöördunud, vaid esitas 26.08.2015 PRIA-le vaide pealkirjastatud pöördumise. Kohtule esitati kaebus 24.11.2015, seega tähtaega ületades. Kui asuda seisukohale, et kohtule kaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamist tuleks lugeda PRIA 04.09.2015 vastuskirja kättesaamisest, siis tuleks lugeda kaebus samuti esitatuks hilinemisega. PRIA 04.09.2015 kiri nr 12-1/15/2617-5 edastati kaebaja e-posti aadressile [email protected] samal päeval. Vaidlus puudub selles, et PRIA 04.09.2015 e-kiri jõudis kaebaja postkasti, kuna PRIA ei ole kirja uuesti saatnud ning kaebaja tunnistab, et leidis selle üles oma rämpsposti hulgast. Kaebaja väidetest tuleneb, et ta leidis PRIA e-kirja ja avas selle alles 26.10.2015. Seega oleks kohtule 24.11.2015 esitatud kaebus tähtaegne. PRIA 04.09.2015 vastuskirja näol ei olnud tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 p-s 1 või 2 nimetatud otsusega, mille elektrooniliseks kättetoimetamiseks oleks vajalik olnud kaebaja nõusolek. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on PRIA 04.09.2015 kirja kätte saanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kirja kättesaamise kuupäev 26.10.2015 ei ole usutav. Kaebaja on e-posti aadressi [email protected] kasutanud aastaid PRIA-ga suhtlemisel. Samuti nähtub kaebaja ja PRIA 2015. a suvisest kirjavahetusest, et kaebaja jälgib oma postkasti ning seda ei ole takistanud ka perioodil 25.06.2015-18.09.2015 kaebaja seadusliku esindaja töövõimetuslehel olemine. Ka kaebaja enda väited annavad alust arvata, et kaebaja oli tutvunud 04.09.2015 kirjaga varem kui 26.10.2015. Nimelt väidab kaebaja esialgses kaebuses, et ta sai 04.09.2015 kirja kätte 26.10.2015 ning kaebus on esitatud seetõttu tähtaegselt. Eelnevast nähtub, et kaebajal ei olnud probleeme võimaliku kaebetähtaja väljaselgitamisega ning selle järgimisega. Samas 20.06.2016 kohtusse saabunud seisukohas viitab kaebaja sellele, et kuna PRIA ei vormistanud vastuskirja vaideotsusena ega lisanud sellele vaidlustamisviidet, siis ajas see kaebaja segadusse kirja tõlgendamise osas ning eksitas tähtaegade osas. Kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised, siis ei saanud ta ilma õigusabita aru, mida nimetatud kirjaga edasi teha. Selle ärahoidmiseks ja õigusselguse huvides oleks PRIA pidanud lisama ka vaidlustamisviite, mida PRIA aga ei teinud. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid samas möönab kaebetähtaja ületamist, kuna PRIA 04.09.2015 vastuskirja sisu ja vaidlustamisviite puudumine eksitas teda. Eelnevast järeldub, et kaebaja sai PRIA 04.09.2015 vastuskirja kätte varem kui 25.10.2015 (kuupäev, mille puhul oleks kaebus veel tähtaegselt esitatud) ning olles väidetavalt segaduses kirja sisu tõlgendamisega, esitas kohtule kaebuse tähtaega ületades. Vaidlustamisviite puudumist saab pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmise korral vaid juhul, kui kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. OÜ Kupas puhul on tegemist piisavalt kogenud halduskohtusse pöördujaga, mistõttu vaidlustamisviite puudumine ei saanud takistada kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja esitas vaidena pealkirjastatud pöördumise PRIA-le 26.08.2015 ning ei tundnud kahe kuu jooksul huvi, kas see on lahendatud või mitte. Ka kaebaja seadusliku esindaja viibimine töövõimetuslehel perioodil 25.06.2015-18.09.2015 ei saa olla põhjuseks, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja esindaja on samal perioodil aktiivselt suhelnud PRIA-ga.
Ka puhkusel viibimine ei saa olla põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Kuna menetlus kuulub lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel 24.11.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Kupas esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja vaadata kaebus läbi. Määruskaebuse kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta, et antud vaidluse asjaolud ei olnud väidetava vaideotsuse tegemise ajal, selle kättetoimetamise ajal ega ka pärast kaebusega kohtusse pöördumist üheselt selged. Menetlusosalised ja eri kohtud on kaebetähtaja kulgemise alguse osas eriarvamusel, kuna ebaselgeid asjaolusid asutakse tagantjärgi tõlgendama. Kaebetähtaja algus peaks olema konkreetselt tuvastatav kuupäev. Halduskohus ei arvestanud väidetega, et ükski PRIA vastuskirjadest ei sisaldanud vaidlustamisviidet ega pealkirja „Vaideotsus“ ning loogiline on käsitleda vaideotsusena alles dokumenti, mis koostati pärast vaide saamist, st PRIA 04.09.2015 vastust nr 12-1/15/2617-5. Kuna vastustaja kohtueelsest menetlusest konkreetselt teada ei andnud, võis kaebaja lugeda ärakuulamisõiguse teostamiseks perioodi kuni vaideni. Õiguslik olukord oli kogu menetluse jooksul äärmiselt segane ning kaebajal puudus võimalus olukorda jooksvalt õigesti hinnata, isegi kui tegemist oleks õigusteadmistega isikuga. Asjaolu, et kaebaja on varem halduskohtusse pöördunud, ei vähenda kaebaja õigusi haldusmenetluses. Vaideotsust ei tohtinuks saata e-kirjaga, mis teeb kaebajal võimatuks tõendada, et ta avas e-kirja alles 26.10.2015. Seetõttu ongi HMS § 86 sätestatud, et vaideotsus tuleb kätte toimetada ja see peab sisaldama selgitust edasikaebamise kohta. Järelikult ei ole kohtu viide HMS §-le 62 asjakohane. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kaebaja tutvus 04.09.2015 kirjaga varem kui 26.10.2015. Kaebus esitati tähtaegselt ning kaebaja mitte ei mööna kaebetähtaja ületamist, vaid asjaolude segasuse tõttu ei saa välistada, et kaebetähtaja algus loetakse olevat varasem kui 26.10.2015. Kuna kaebaja ei suuda tõendada, et ta tutvus 04.09.2015 kirjaga alles 26.10.2015, esitas ta ka tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohtu põhjendused tähtaja ennistamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Kaebetähtaja võimalik möödalaskmine oli tingitud ka vaidlustamisviidete puudumisest. PRIA selgitas 04.09.2015 kirjas, et tegemist ei olnud vaidega. Järelikult ei saanud ka kaebaja eeldada, et tegemist on ikkagi vaideotsusega, millest hakkab kulgema vaidlustamistähtaeg. Kui menetluses ei ole ühelgi hetkel selgitatud õigusi vaide ja kaebuse esitamiseks ning väidetavaid haldusakte ei ole sellisena pealkirjastatud, siis ei saa kaebajale ette heita, et ta otsustab, millal on tegemist haldusaktiga, millele tuleb esitada vaie ning seejärel pärast arvatava vaideotsuse kättesaamist esitab kaebuse. Oluline on, et kaebaja on olnud oma õiguste kaitsel aktiivne ega ole lasknud mööda ebamõistlikult pikka aega. Kui kohus ei loe tõendatuks, et kaebaja tutvus 04.09.2015 e-kirjaga 26.10.2015 või, et kaebetähtaeg hakkas kulgema veel varasemast kuupäevast, siis tuleb vaidlustamisviidete puudumist ja haldusaktide seadusele mittevastavat kättetoimetamist lugeda objektiivseteks asjaoludeks, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
7.Vastustaja PRIA palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks puudub alus, sest puudus objektiivne takistus kaebuse esitamiseks. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohtadega kaebetähtaja kulgemise alguse osas. Õige on halduskohtu käsitlus, et olenemata sellest, kas lugeda kaebetähtaja kulgemise alguseks PRIA
20.07.2015 või 04.09.2015 vastuskirja kättesaamise aega kaebaja poolt, on kaebus esitatud mõlemal juhul hilinenult. Samuti saab nõustuda halduskohtu seisukohaga, et vaidlustamisviite puudumine PRIA vastuskirjal nr 12-1/15/2617-5 ei saanud takistada kaebuse õigeaegset esitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Kupas määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
9.Tartu Halduskohus lõpetas menetluse haldusasjas põhjendatult HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus esitati halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega. Halduskohus on tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2003. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-32-03, õigesti leidnud, et kaebaja esitatud pöördumiste sisust lähtudes tuleb eeldada, et tema sooviks oli esitada vaie PRIA toimingu peale, kuigi kaebaja ei olnud oma kirju enne 26.08.2015 vaidena pealkirjastanud. Seega on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ja PRIA vahelist kirjavahetust perioodil 01.07.2015-20.07.2015, saab käsitleda vaidemenetluse läbimisena, aktsepteeritav. Kuigi PRIA on kõnealustes vastuskirjades leidnud, et kaebaja pöördumisi ei saa käsitleda vaidena, ei ole PRIA sellesisulisele halduskohtu seisukohale kohtumenetluse käigus vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub, et PRIA 03.07.2015. a vastuskirja sisust pidi kaebaja aru saama, et tema muudatusavalduse vastuvõtmisest keeldutakse ja tehtud muudatusi toetustaotluse läbivaatamisel ei arvestata. Seega saab ka PRIA 20.07.2015. a vastuskirja kaebaja 12.07.2015. a taotlusele käsitleda vaideotsusena, mille vaidlustamiseks on seaduses sätestatud 30-päevane tähtaeg. Kaebus esitati halduskohtule 24.11.2015 avaliku e-toimiku kaudu.
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks ka juhul kui alustada kaebetähtaja arvestamist PRIA 04.09.2015. a vastuskirja kättesaamisest, kuna 04.09.2015. a kirja kättesaamine alles 26.10.2015 ei ole usutav. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väide, et PRIA 04.09.2015. a kiri sattus teadmata põhjustel kaebaja elektronpostkastis rämpsposti hulka, kust kaebaja selle 26.10.2015 leidis. Arvestades vaidluse asjaolusid ei ole ringkonnakohtu jaoks eluliselt usutav kaebaja väide, et ta hakkas 26.10.2015 oma elektronpostkasti rämpsposti sorteerima ja sai seetõttu 04.09.2015. a vastuskirja kätte alles 26.10.2015. Kaebaja suhtles korduvalt elektronposti teel PRIA-ga juulikuus 2015 ja saatis 26.08.2015 PRIA-le ka vaidena pealkirjastatud pöördumise. Kuna eelmistele pöördumistele vastas PRIA lühikese aja jooksul (2-9 kalendripäeva), ei olnud kaebajal põhjust arvata, et PRIA vastab tema 26.08.2015 pöördumisele märgatavalt pikema aja pärast. Pealegi sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 3, et vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Samuti seab 04.09.2015. a vastuskirja hilisema kättesaamise kahtluse alla asjaolu, et kaebaja on ka varasematel aastatel PRIA-le toetustaotlusi esitanud ja vastavaid PRIA otsuseid kohtutes vaidlustanud, mistõttu saab järeldada, et kaebaja on piisaval määral teadlik PRIA haldusaktide vaidlustamiseks sätestatud tingimustega. Eelnevat kinnitavad kohtute infosüsteemi andmed kaebaja varasemale kokkupuutele kohtutega. Samuti esitas kaebaja ise PRIA-le 26.08.2015 vaidena pealkirjastatud pöördumise, kuigi PRIA ei olnud oma vastuskirja vaidlustamisele viidanud. Seega oli kaebaja PRIA vastuskirja sisuga mittenõustumisel teadlik, et PRIA toimingu vaidlustamiseks tuleb esmalt esitada vaie toimingu sooritanud haldusorganile.
Tasub mainimist, et kui kaebaja asus alles muudatusavalduste esitamise viimase päeva viimasel tunnil läbi e-PRIA portaali oma taotlusesse muudatusi sisse viima, pidi ta arvestama, et nii vajaliku ajakulu kui ka võimaliku internetiühenduse kõikumisega ei pruugi muudatusavalduse esitamine tähtaegselt õnnestuda. Kaebaja viited oma õiguslikule kogenematusele ei ole arvestatavad, kuna ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02).
11.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohtus OÜ Kupas määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.06.2016. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.