KA kaebus justiitsministri 01.02.2013 käskkirja nr 7-d tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – KA Vastustaja – justiitsminister, volitatud esindaja Alar Must
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.10.2013 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.10.2016 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta KA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-749 muutmata.
2.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-13-749 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsministri 29.03.2012 käskkirjaga nr 11-d alustati distsiplinaarmenetlust Tallinna notar KA suhtes ning moodustati distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjon. Menetluse algatamise aluseks oli KA büroos toimunud korralise järelevalve käigus tuvastatud mitmed notariaadiseaduse (NotS) ja notariaadimäärustiku (NotM) sätete rikkumised: notar polnud registreerinud kõiki enda ametitoiminguid ja osutatud ametiteenuseid e-notaris peetavas ametitegevuse raamatus; oli registreerinud erinevaid ametitegevusi sama numbriga; oli võtnud tasu ärakirjade eest, mille tegemise vajalikkus ja seotus polnud tõendatud; oli võtnud tasu ametiteenuse osutamisel, esitamata tasu võtmise kohta põhjendatud selgitusi. Justiitsministri 11.05.2012 käskkirjaga nr 139-k peatati NotS § 18 lg 3 p 3 alusel KA ametisolek distsiplinaarmenetluse lõpuni. Justiitsministri 01.02.2013 käskkirjaga nr 7-d määrati Tallinna notar KA-le distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks ametist tagandamine. Käskkirjaga loeti tuvastatuks KA poolt järgmiste distsiplinaarsüütegude toimepanemine: käskkirja p-des 3.1.2-3.1.34 märgitud ametitegevuste korduvalt ja süstemaatiliselt registreerimata jätmisega on notar süüliselt rikkunud NotS § 40 lg-s 1 ja NotM § 55 lg-s 1 sätestatud ametikohustusi registreerida kõik enda tehtud ametitoimingud ja osutatud ametiteenused notarite elektroonilises infosüsteemis (e-notaris) peetavas ametitegevuse raamatus, pannes sellega toime notari distsiplinaarvastutuse seaduse (NotDVS) § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud ametikohustuste süülise täitmata jätmise; käskkirja p-des 3.3.1-3.3.8, 3.3.10, 3.3.11 ja 3.3.14 märgitud ametitegevustes ärakirjade valmistamise eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud notari tasu seaduse (NotTS) § 2 lg-s 3 sätestatud kohustust võtab notari tasu ainult NotTS-s kehtestatud ulatuses ja korras, pannes sellega toime NotDVS § 2 lg 1 p 1-s sätestatud ametikohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise; käskkirja p-des 3.3.1-3.3.12 ja 3.3.14-3.3.16 märgitud ametitegevustes ametiteenuste eest korduvalt ja süstemaatiliselt alusetult tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud NotTS § 2 lg-s 3 sätestatud kohustust võtta notari tasu ainult NotTS-s kehtestatud ulatuses ja korras, pannes sellega toime NotDVS § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud teo; käskkirja p-s 3.3.13 märgitud ametitegevuses registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamise, nelja isiku allkirja kinnitamise ja avaldustest digitaalse ärakirja väljastamise eest NotTS § 31 lg-s 91 kehtestatud tasumäärale mittevastava tasu võtmisega on notar süüliselt rikkunud NotTS § 2 lg-t 3 ning pannud sellega toime NotDVS § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud teo. Käskkirja kohaselt anti notarile korduvalt võimalus olla ära kuulatud, kuid notar hoidis distsiplinaarmenetlusest kõrvale. Temaga ei olnud võimalik ühendust saada telefoni teel ning tema ning tema ema postiaadressile edastatud saadetised tagastati. KA ei ilmunud distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni istungile ega justiitsministri juurde. Notari ametist tagandamise peamine eesmärk on välistada notari poolt ebaseadusliku ja teisi isikuid kahjustada võiva tegevuse jätkumine. Kergemad karistused (noomitus ja rahatrahvid) pole olnud piisavad, mõjutamaks notarit uutest rikkumistest hoiduma. KA poolt süstemaatiline ametitegevuse registreerimata jätmine ja notari tasu aluseta võtmine on 2(8)
3-13-749 sedavõrd rasked rikkumised, mida toime pannud notar ei vasta NotS § 2 lg-tes 4 ja 5 ning § 6 lg-s 1 kehtestatud nõuetele olla usaldusväärne, seadusekuulekas, aus, väärikas ja kõrgete kõlbeliste omadustega. Avalikes huvides on oluline välistada KA poolt notarina ebaseadusliku ja teisi isikuid kahjustada võiva tegevuse jätkamine. Nimetatud eesmärgid on nii olulised, et kaaluvad üles KA põhiõigustesse sekkumise ulatuse ja intensiivsuse. Vaidlusaluse käskkirjaga tuvastatud süütegudega võrreldavate rikkumiste eest notareid varem karistatud ei ole.
2.KA esitas halduskohtule kaebuse, milles palus justiitsministri 01.02.2013 käskkiri nr 7-d tühistada. Kaebaja pole distsiplinaarsüütegusid toime pannud. Karistus riivab ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi. Väljastatud notari tasu arvete koguarv ulatub tuhandetesse, aga mitte ühelgi juhul pole kohustatud isik esitanud kohtusse kaebust notari tasu ebaõige määramise kohta. Kaebajal puudub süüliseks tegevuseks motiiv, sest on ametisse nimetatud eluaegsena ning vastutab ametitegevuse eest isikliku varaga. Menetlus distsiplinaarasjades peab olema aus ja erapooletu. Kaebajale pole selge, mitu distsiplinaarmenetlust on tema suhtes alustatud ja kas neis kõigis on menetlus lõpetatud. Kaebaja büroos pidi 23.11.2011 notariga esmalt läbi viima suulise vestluse. Kaebaja teavitas järelevalve läbiviijaid, et ta peab tervisliku seisundi tõttu vältima pingesituatsioone. Vaatamata sellele kestis ülekuulamine rohkem kui 5 tundi, mille tagajärjel kaebaja tervislik seisund halvenes. Tervisliku olukorra stabiliseerimiseks tuli kaebajal lõpetada büroos tegutsemine. Vastustaja teatas 19.12.2011 kaebajale e-kirjaga, et soovib korralise kontrolliga büroos jätkata. Väär on e-kirjas märgitu, et korralises kontrollis tuvastati ebaselgeid ametiteenuse eest notari tasu võtmise juhtumeid, mille sisu kohta ei osanud kaebaja selgitusi anda. Kaebaja ei saanud oma ametitegevust jätkata seoses ametist eemalviibimisega oma esimese lapse terviseprobleemide tõttu. Kuna kaebaja viibis lapsehoolduspuhkusel väljaspool Eestit, jõudis temani sõprade kaudu ajalise nihkega info, et meediaväljaannetes on kajastatud kaebaja ametitegevusega seonduvat.
3.Justiitsminister palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud käskkirjas toodud seisukohtade juurde. Kaebaja etteheited distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta on konkretiseerimata, pole viidatud ühelegi menetlusnormi rikkumisele. Tõele ei vasta väide, et kaebajal puudus juurdepääs alginfole. Alates korralise järelevalve läbiviimisest teatamisest 04.11.2011 on kaebajat pidevalt teavitatud menetluse käigust ning võimaldatud anda selgitusi. Kaebaja on peale 23.11.2011 valdavalt menetlusest kõrvale hoidnud. Pärast kaebaja sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele jäämist kadus kaebajaga igasugune kontakt. Menetleja võttis arvesse kaebaja võimalikke terviseriske ning otsustas kutsuda ta komisjoni istungile alles pärast tema tervisliku seisundi paranemist. Alles 28.06.2012, s.o kuu aega peale sünnitust palus vastustaja kaebajal teavitada ministeeriumi oma tervisliku seisundi paranemisest. Kaebaja kutsuti distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni istungile alles 3 kuud pärast sünnitust. Kaebaja oli järelevalve- ja distsiplinaarmenetlusest teadlik. Seda tõendavad järelevalvemenetluse käigus toimunud kirjavahetus kaebajaga, tema poolt Justiitsministeeriumile edastatud pöördumised e-posti aadressilt, kuhu oli talle eelnevalt saadetud menetlusdokumente. Kaebaja hoidis rohkem kui 10 kuud kestnud menetlusest 3(8)
3-13-749 teadlikult ja tahtlikult kõrvale. Käskkirja kättetoimetamiseks kaebajale on vastustaja teinud erinevaid toiminguid: saatnud selle tähtkirjana kaebaja rahvastikuregistri järgsele aadressile, edastanud elektrooniliselt kõikidel teadaolevatel e-posti aadressidel. Aadressilt [email protected] saabus ka lugemisteade. Vastustaja proovis 08.02.2013 käskkirja kätte toimetada kaebaja abikaasa omandis oleval kinnistul. Kuna kõik katsed ebaõnnestusid, avaldati käskkirja resolutiivosa ajalehes Postimees. Rikkumiste puudumist ei saa järeldada asjaolust, et kaebaja peale pole notari tasu ebaõige määramise pärast kohtusse kaebusi esitatud. Notarite Koja 09.04.2012 kirjast nähtuvalt esitati ajavahemikul oktoober 2011 – aprill 2012 kaebaja suhtes Notarite Kotta 7 kaebust, millest 4 puudutasid notari tasu määramist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja väide, et ta pole distsiplinaarsüütegusid toime pannud, on paljasõnaline. Kaebaja pole esitanud tõendeid, et kõnealused ametitegevused registreeriti õigeaegselt. Kaebaja poolt notari tasu alusetu võtmine ja tasumäärale mittevastava tasu võtmine on kindlaks tehtud tunnistajate ütlustega. Ei ole usutav, et nii suur hulk tehinguosalisi on teadvalt valetanud kaebaja kahjuks. Kaebaja pole esitanud omapoolseid selgitusi järelevalvemenetluses, distsiplinaarmenetluses ega ka kohtumenetluses. Vastustaja on käskkirjas põhjalikult käsitlenud iga juhtumit, kus kaebaja on rikkunud NotS-s, NotTS-s ja NotM-s sätestatud kohustusi. Käskkirjas on põhjendatud, miks on vajalik kohaldada rangeimat karistust. Kohus nõustub käskkirja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastustaja pole rikkunud kaebaja õigust ausale menetlusele. Kaebaja suhtes on viidud läbi ainult üks distsiplinaarmenetlus, mis algatati justiitsministri 29.03.2012 käskkirjaga nr 11-d, mida on muudetud 24.09.2012 käskkirjaga nr 17-d. Justiitsministeerium on kaebajale edastanud distsiplinaarmenetluse materjalid, aga kaebajat ei olnud võimalik kätte saada. Ka kohtumenetluses tekitas korduvalt probleeme asjaolu, et kaebaja ei kinnitanud e-posti aadressil saadetud dokumentide kättesaamist. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on arvestatud kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja oleks saanud esitada komisjonile selgitused ka kirjalikult. Kaebaja soovis menetlejaga kontaktide vältimisega distsiplinaarkaristusest pääseda.
5.KA palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 25.10.2013 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on lubamatult muutnud käskkirja sisu, leides, et vastustaja on käskkirja p-des 3.3.1-3.1.12 tegelikult silmas pidanud punkte 3.3.1-3.3.12. Kaebajat karistati ebaproportsionaalselt karmilt, võrreldes kolleegidele määratud distsiplinaarkaristustega. Jõhvi notarile OB-K-le määrati sarnase rikkumise eest karistusena rahatrahv 701 eurot. Varasemaid distsiplinaarmenetlusi ei ole kaebaja suhtes läbi viidud samades valdkondades, mistõttu pole asjakohane väita, et varasemad kergemad karistused pole kaebaja mõjutamiseks piisavad. 4(8)
3-13-749 Kaebaja pole kunagi võtnud täiendavat tasu ametitoimingute tegemise eest. Ametiteenuse kasutamine on iga isiku vaba valik. Notari tasu ametiteenuse osutamise eest lepitakse notari ja teenuse taotleja vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seadus ei nõua täiendavaid toiminguid, et kajastada ametiteenuse osutamise vajalikkust. Ei ole tõendatud, et kaebaja pole ametiteenuseid väidetud mahus osutanud. Hoolimata kaebaja korduvatest palvetest ei ole talle võimaldatud juurdepääsu käskkirjas viidatud tehingutele e-notari infosüsteemis. Sellega on kaebaja kaitseõiguse teostamine raskendatud. Kui isik viibib haiglas ning talle samal ajal edastatakse teateid, mis temani ei jõua, siis ei ole kohane väita, et isikule on antud võimalus ennast kaitsta. Kohus on ignoreerinud kaebaja taotlust käskkirja õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ning tuvastamiseks, kas vastustajal oli kohustus anda käskkiri juhiste ja ettekirjutustega võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks. Kaebaja on ametist tagandatud, mistõttu puudub tal võimalus iseseisvalt tõendeid hankida. Käskkirjas peetakse kaebaja tegevust laiaulatuslikuks ja pikaajaliseks. Samas eelmine kontroll kaebaja ametitegevuse suhtes toimus vähem kui 2 aastat enne korralist kontrolli ning selle käigus sarnastele puudustele tähelepanu ei juhitud. Kaebaja tegevus on olnud läbipaistev. Isikud on kinnitanud ärakirjade saamist. Ärakirja valmistamise tasu näol pole tegemist kasumliku tasuga, vaid reaalsete kulude hüvitamisega. Isikud ei ole kohustatud ärakirju taotlema. Käskkirjas on võetud positsioon, et kokkuleppeid allkirjastanud isikud ei saanud notaribüroos toimuvast üldse aru, vaid lihtsalt kirjutasid alla ja maksid tasu. Tunnistajate poolt antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Ametiteenuste puhul on isikutel alati valik, kas nad soovivad seda või mitte. Kaebaja ei saa isikuid mõjutada ametiteenuse osutamise lepingule alla kirjutama. On väheusutav, et nii palju isikuid on allkirjastanud ametiteenuse osutamise lepingu sellest tegelikult aru saamata. Järelevalvemenetlus viidi läbi kaebaja väiteid arvestamata. Kaebaja kaasamine on olnud näilik. Teda ei kutsutud istungile, kus küsitleti tunnistajaid. Vastustaja ametnikud ei ole dokumentide kättetoimetamisel lähtunud seadusest, vaid kasutanud lubamatuid meetodeid: tutvunud kaebaja ja tema lähedaste isikute rahvastikuregistri andmetega, kaebaja sünnitusega seonduvaga, vesteldud on kaebaja ema tööandjaga, töökaaslastega, kaebaja õe töökaaslastega, haiglatest on uuritud lapse operatsiooniga seonduvat, tungitud on kaebajaga seotud isikute kinnisvarale. Kaebaja pole menetlusest kõrvale hoidnud, vaid ei saanud menetlejatega suhelda tulenevalt enda ja oma laste tervislikust seisundist. Vastustaja süüdistab kaebajat üksteist välistavates episoodides ja märgib käskkirja p-s 3.3.20, et ametiteenuse osutamist või mitteosutamist ei olegi tuvastatud. Kaebaja ei saa olla samaaegselt süüdi üksteist välistavate tegevuste osas. Kui kaebaja ei osutanud ametiteenust, ei saa kaebaja olla süüdi selles, et ametiteenust ei registreeritud.
6.Justiitsminister palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes vaidlustatud käskkirjas avaldatu juurde. Tehingus osalenud isikute kinnitus ärakirjade valmistamisest ja saamisest pole võrdsustatav kaebajale etteheidetava tegevusega – kaebaja jättis isikutele selgitamata, et väljatrüki eest
5(8)
3-13-749 tuleb eraldiseisvalt tasuda, viies sellega isikud eksitusse. Isikud poleks ärakirju soovinud, kui nad teadnuks, et nende eest peab eraldi tasuma. Kirjalikel kokkulepetel oli märgitud üksnes üldiselt ametiteenus, konkretiseerimata, mida see endast kujutas. Tunnistajate ütlustest selgus, et isikud soovisid saada üksnes ametitoiminguid. Kaebaja ei tohtinud nõuda tasu teenuse eest, mida ta reaalselt ei osutanud. Kirjaliku kokkuleppe allkirjastamisest ei tulene automaatselt, et teine pool mõistaks selle õiguslikku tähendust ja sisu. Kaebaja kokkulepped olid eksitava sisuga. Kaebaja poolt viidatud notar OB-K-le distsiplinaarkaristuse määramise puhul ei olnud tegemist ühesuguste asjaoludega. Notarile määrati distsiplinaarkaristus olukorras, kus tal puudusid varasemad karistused. NotDVS § 10 lg 1 kohaselt võib notari ametist tagandada ka süüteo eest, mille notar on toime pannud ajal, kui tal oli kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristus. Seadus ei nõua, et kustumata või kustutamata karistus peaks olema määratud täpselt samaliigiliste tegude eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, ning nõustub halduskohtu otsuse järeldustega, mis puudutavad vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et halduskohus oleks pidanud välja nõudma käskkirja andmise aluseks olnud dokumendid. Samas on nimetatud kohtumenetluse normi rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldatud. Kaebaja on saanud soovitud dokumentidega tutvuda, samuti uuriti 17.11.2015 kohtuistungil vahetult e-notari kandeid ning e-notari täitmise põhimõtteid ja selle tehnilisi võimalusi. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide halduskohtule, et kohus ei tuvastanud, kas vastustajal oli kohustus anda välja käskkiri juhiste ja ettekirjutustega võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Kohtul oli menetluses tühistamiskaebus, selle lahendamise raames puudus tal vajadus eelnimetatud asjaolu eraldi tuvastada. Kaebaja poolt viidatu saab asjakohane olla vaid karistuse proportsionaalsuse hindamisel. Nimetatud küsimusel on halduskohus peatunud, nõustudes kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 vaidlustatud käskkirjas tooduga. Halduskohus ei asunud käskkirja muutma, kui leidis otsuses, et käskkirjas on p-de 3.3.13.3.12 asemel ekslikult märgitud p-d 3.3.1-3.1.12. Tegemist oli vastustaja poolse ilmselge eksimusega, trükiveaga, mis ei saa mingilgi viisil käskkirja õiguspärasust mõjutada.
9.Kaebaja on tuginenud mitmetele puudustele järelevalve- ja distsiplinaarmenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul saab käskkirja tühistamise kaasa tuua vaid võimalik ärakuulamisõiguse rikkumine vastustaja poolt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebaja ei olnud menetluse käigus kättesaadav. Ka riskirasedus ja terviseprobleemid ei saa õigustada nii pikaaegset menetlusest kõrvalehoidmist. Kuigi kaebaja teenistussuhe oli alates 11.05.2012 peatatud, säilis kaebajal kaasaaitamiskohustus. Vastustaja kasutas kõiki võimalusi, et kaasata kaebaja menetlusse NotDVS-s sätestatud viisil. See ei õnnestunud kaebajast tulenevatel põhjustel. Järelikult on antud juhul kohatu rääkida ärakuulamisõiguse rikkumisest ning kaebaja kaitseõiguse piiramisest. Kui kaebaja oleks aktiivselt distsiplinaarmenetluses osalenud, oleks tõenäoliselt 6(8)
3-13-749 lahenduse leidnud ka teenistussuhte peatamisest tingitud võimatus saada ligi e-notari andmetele.
10.Järgnevalt hindab ringkonnakohus käskkirja sisulist õiguspärasust, märkides esmalt, et nõustub käskkirjas vastustaja poolt antud hinnangutega kaebaja tegevusele. Käskkirjas leitakse muu hulgas, et kaebaja on isikutele teinud ärakirju ning osutanud ametiteenust, ilma et nimetatud isikud oleksid seda tegelikult soovinud. Selline seisukoht tuleb menetluse käigus kogutud tunnistajate ütlustest. Ringkonnakohus leiab, et isikuid, kes distsiplinaarmenetluse käigus oma seletuse andsid, ei ole alust pidada ebausaldusväärseteks. Neil puudub kaebajaga vahetu seos ning huvi kaebajat kahjustada. Tunnistajate ütlustest ja kohtumenetluses antud kaebaja seletustest nähtub, et kaebaja oli oma tegevuse notarina korraldanud viisil, mis ei olnud notari juurde mingit konkreetset ametitoimingut tegema tulnud isikutele arusaadav. Ringkonnakohus püüdis 18.10.2016 kohtuistungil kaebajalt täpsustada, mil viisil toimus üleminek ametitoimingu tegemiselt ametiteenuse osutamisele ja kuidas isikuid teavitati, et pärast ametitoimingu tegemist järgnev vestlus notariga on samuti tasustatav. Kaebaja selgitus jäi vastavas osas ebaselgeks. Nii märkis kaebaja, et ametiteenust hakkas ta osutama pärast tehingu tegemist ning tavaliselt pöördus mingi küsimusega tema poole klient. Kokkulepe ametiteenuse eest tasu maksmise kohta sõlmiti pärast teenuse osutamist. Kaebaja väitis, et selgitas teenuse eest tasu küsimist esmalt suuliselt. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kaebaja oleks selgitamiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Pigem ei ole usutav see, et isik, kes on notari juurde tulnud tegema konkreetset toimingut (testament, volikiri), on reaalselt huvitatud ka mingis muus küsimuses tasulisest nõustamisest. Õigusteadmisi mitteomavad ja notari tööga mitte kursis olevad isikud usaldavad notarit ning ei pruugi mõista, mis on vajalik selleks, et saaks tehtud nende poolt soovitud notari ametitoiming, ja mis osas on neil õigus teenuse saamisest keelduda. Kuna kaebaja jättis vastava osa ebaselgeks, saigi tekkida olukord, kus isikud pidid maksma ärakirjade ja nõustamise eest, mida nad tegelikult ei soovinud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et see pidi olema kaebaja poolne teadlik praktika. Kaebaja pidi notarina aru saama oma eelkirjeldatud tegevuse tagajärgedest. Siinkohal ei ole oluline, kas kaebaja ärakirjade tegemisega reaalset kasu teenis või mitte või kui suured olid nõustamisteenuse eest küsitud summad. Vastustaja on leidnud, et juba eelnimetatud rikkumised on piisavad, et kaebaja ametist tagandada. Seega ei vaatle ringkonnakohus muid käskkirjas nimetatud rikkumisi, vaid annab hinnangu määratud karistuse proportsionaalsusele.
11.Vastustajal on karistuse määramisel suur kaalutlusruum. Antud juhul ei ole alust pidada määratud karistust ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Vastustaja on proportsionaalsust käskkirjas põhjalikult hinnanud ning ringkonnakohus nõustub vastavate seisukohtadega. Kaebaja tegevuse olemus ja ulatus ei tekita usaldust, et ta toimiks edaspidises kutsetegevuses õiguspäraselt. Piisavaks ei saa pidada vaid ettekirjutuse tegemist puuduste kõrvaldamiseks. Notari elukutse nõuab kõrgendatud täpsust ja usaldusväärsust. Kaebajal oli juba olemas varasem karistatus. Ringkonnakohus ei leia, et kaebajat kohaldaks antud juhul notar OB-K-ga võrreldes ebavõrdselt. Nagu vastustaja on märkinud, ei olnud nimetatud notarit eelnevalt karistatud. Juba see teeb kahe isiku karistuse võrdlemise võimatuks. 7(8)
3-13-749
12.Kõike eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kuna apellatsioonkaebuse jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.