lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-51141/40

Teenistussuhted › Riigiteenistus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-51141/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Riigiteenistus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51141

Haldusasi

MT kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.05.2014 käskkirja nr 1.3-3/67d õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MT Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Sandra Raudsepp ja Agnes Võsa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.10.2016 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Halduskohtu 23.11.2015 otsuse haldusasjas nr 3-14-51141 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-51141 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 23.05.2014 käskkirjaga nr 1.3-3/67d määrati Põhja prefektuuri valvebüroo kinnipidamiskeskuse spetsialist MT-le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 70 p 3 alusel. Käskkirja kohaselt sõitis MT 15.12.2013 kella 20.30 ajal tööandjale kuuluva mootorsõidukiga töökohta kinnipidamiskeskusesse Harkusse, pani selle käigus toime liiklusseaduse rikkumise ning käitus teda peatanud ja kontrollinud politseiametniku ja abipolitseinikuga ebaviisakalt, keeldudes põhjendamatult koheselt nende korralduste täitmisest ning väitis, et on enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi, mis kontrollimisel kinnitust ei leidnud. Eelnev ning MT välised tunnused tingisid põhjendatud kahtluse, et ta võis olla tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, mistõttu tuli ta toimetada Lääne-Harju politseijaoskonda kontrollimiseks ning seejärel ka Wismari haiglasse ekspertiisi teostamiseks, mille tulemus oli samuti negatiivne. MT, teades ise, et tegelikult ei ole ta alkoholi vm joovet tekitavat ainet tarvitanud, provotseeris enda suhtes kontrollitoimingute teostamist ja nende mitteladusat kulgemist, keeldudes põhjendamatult vabatahtlikult peatumise kohal menetlustoimingute teostamisest, millega on käitunud asutuse niigi napi korrakaitselise tööjõuressursiga mittearvestavalt, kaaskolleegide suhtes lugupidamatult ja ebaadekvaatselt. MT käitumine on politseis töötavale ametnikule täiesti kohatu ja lubamatu ning seeläbi kahjustas ta ka enda mainet ametnikuna. MT kui ametniku ja ametiasutuse vaheline usaldussuhe on pöördumatult kahjustatud ning puudub kindlustunne, et ta suudaks edaspidi hoiduda taolistest rikkumistest ning seeläbi endal lasuvat väärikuskohustust nõuetekohaselt täita. Kuna väljapoolt asutust ei ole negatiivseid signaale sündmuse kohta laekunud, on MT diskrediteerinud antud juhtumiga ennast ametnikuna kaaskolleegide silmis. MT rikkus ATS § 51 lg-s 4 sätestatud ametniku üldisi kohustusi, mille kohaselt peab ametnik käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoidma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna. Samuti on rikutud ATS eetikakoodeksi p 18, mille kohaselt peab ametnik olema väärikas. Kogumis pani MT toime ATS § 69 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuse süülise rikkumise. Tegu pandi toime tahtlikult, kuna sõiduki peatumise nõude täitmata jätmise ning sellele järgnenud politseiametnikest kolleegide korraldustele mitteallumine ja enda kainuse suhtes valetamine saab olla üksnes teadlik ehk tahtlik tegevus. ATS § 75 lg 4 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Lõige 5 täpsustab, et rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist. Lõike 6 kohaselt eeldatakse olulisust muu hulgas juhtudel, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult.
2.MT esitas 12.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 23.05.2014 käskkirja nr 1.33/67d õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuses leiti, et määratud karistus on põhjendamatu ja

2(4)

3-14-51141 ebaproportsionaalne. Liikluseeskirja rikkumise eest määrati kaebajale rahatrahv, mis sai kohe tasutud. Sisekontrolli menetlus kahjustas oluliselt kaebaja mainet.

3.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjas avaldatu juurde. Politseiametnikele kehtivad kõrgendatud eetilised nõudmised ning neilt eeldatakse seadusekuulekat ning väärikat käitumist ka töövälisel ajal. Oma tegevusega põhjustas kaebaja teenistuskohustusi täitnud politseiametnikele põhjendamatu aja- ja piiratud ressursside kao. Kaebaja on oma tegevusega tekitanud olukorra, kus ta on kaotanud kolleegide usalduse enda suhtes, mis on aga peamiseks pidepunktiks kollektiivi toimimisel ning ametiülesannete eesmärgipärasel täitmisel.
4.Tallinna Halduskohus tunnistas 23.11.2015 otsusega PPA 23.05.2014 käskkirja nr 1.33/67d õigusvastaseks, muutis teenistusest vabastamise alust ja luges kaebaja teenistusest vabastatuks ATS § 87 lg 1 alusel ning mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja tema kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Kaebajat ei kuulatud enne karistuse määramist ära ning sellega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t 1. Kaebaja väitel tuli talle tema karistamine teenistusest vabastamisega üllatusena. Kaebaja sai sellest teada 25.05.2014, kui ta ilmus tööle, et alustada oma vahetust. Ärakuulamist ei saa samastada menetlusosaliselt seletuse võtmisega. Ärakuulamisõiguse rikkumisega on vastustaja teinud olulise menetlusvea, mis toob kaasa vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 23.11.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kuni 23.10.2015 toimunud kohtuistungini puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et vastustaja oleks kaebaja suhtes rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et teda ei ole ära kuulatud, oli paljasõnaline. Dokumendihalduskorra p 8.1 kohustab teenistujat igapäevaselt tutvuma talle edastatud dokumentidega. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes sisaldub ettepanek kaebaja ametist vabastamiseks ning kaebajal oli võimalik sellega tutvuda ning esitada vastuväiteid.
6.MT palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et PPA apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta halduskohtu otsuse põhjendusi.
8.Apellatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Kohus asus nimetatud seisukohale kohtuotsuses üllatuslikult ning ei andnud vastustajale võimalust kaebaja ärakuulamise osas tõendeid esitada. Apellatsioonkaebusele lisatud dokumendihaldussüsteemi DELTA väljavõttest nähtub, et kaebajale edastati 30.04.2014 distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, milles sisaldus ettepanek tema teenistusest vabastamiseks ning talle anti arvamuse ja vastuväidete esitamiseks aega 5 tööpäeva. Kaebaja on nimetatud dokumenti avanud mitmeid kordi ning kinnitanud sellega tutvumist, kuid sisulisi vastuväiteid 3(4)

3-14-51141 ta distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele ei esitanud. Eeltoodule vaatamata saab lugeda ärakuulamisõiguse nõuetekohaselt tagatuks.

9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud käskkirjas on kaebaja distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid kajastatud õigesti. Ringkonnakohus ei korda vastavas osas käskkirja põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).
10.Karistuse liigi valikul on vastustajal suur kaalutlusruum. Teenistusest vabastamist tuleb hoolikalt põhjendada. See ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil ATS näeb ette põhimõttelise võimaluse rakendada distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist. Seega vaatamata asjaolule, et ATS § 75 lg 4 kohaselt võib olulise rikkumise puhul teenistusest vabastada ning ATS § 75 lg 6 p 1 kohaselt eeldatakse rikkumise olulisust, kui rikkumine pandi toime tahtlikult, ei saa sellest järeldada, et nende eelduste esinemisel tuli kaebaja igal juhul teenistusest vabastada. ATS § 75 lg 2 loetleb, et distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse nii süü vormi, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, ametniku eelnevat teenistusalast käitumist kui ka rikutud teenistuskohustuse eesmärki. Vaidlustatud käskkirjas ei ole veenvalt põhjendatud, miks arvab vastustaja, et puudub kindlustunne, et kaebaja suudab taolistest rikkumistest edaspidi hoiduda ning endal lasuvat väärikuskohustust nõuetekohaselt täita. Käskkirjas ei ole viidatud ühelegi muule episoodile kaebaja teenistuskäigus, mis võimaldaks arvata, et sarnased rikkumised võivad jätkuda. Väide, et kaebaja on oma käitumisega ennast ametnikuna kaaskolleegide silmis diskrediteerinud määras, mis ei võimalda teenistuses jätkata, on oletuslik ning meelevaldne. Vahetu ülemus on kaebajat iseloomustanud heatahtliku, sõbraliku ja kohusetundlikuna, märkides, et tegemist on otsekohese inimesega, kes võib tema jaoks uues või tundmatus olukorras käituda veidike spontaanselt ja ülepaisutatult. Kahtlemata oli 15.12.2013 toimunu näol tegemist kahetsusväärse intsidendiga, kuid kaebaja rolli selles on napi korrakaitselise tööjõuressursiga mittearvestavalt käitumise aspektist ületähtsustatud. Kaebaja väitis alkoholi tarbimist ühel korral ning kohapeal kohe selle järgselt tehtud test joovet ei tuvastanud. Ülejäänud tegevus, sh narkotestide tegemine politseijaoskonnas ning negatiivsetele tulemustele vaatamata ka Wismari haiglas, tulenesid juba politseiametnike menetluslikest otsustustest. Kaebaja 06.02.2014 seletusest nähtub, et kaebaja on mõistnud, et tema käitumine ei olnud väärikas ning kaebaja kahetseb seda, et tekitas taolise olukorra. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et määratud karistust ei saa käskkirjas toodud põhjendustel pidada kohaseks, mistõttu on halduskohtu otsuse resolutsioon õige ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses kulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja