lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2439/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2439/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
799
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2439

Haldusasi

A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus ning menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N. esitas 29.11.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt palub A. N. kohustada kohtul esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglat võimaldama taotlejale ühe tunnise jalutuskäigu asemel poole tunnine jalutuskäik, kuivõrd taotleja ei jaksa oma terviseprobleemide tõttu tund aega jalutusboksis kõndida (pingile ei saa istuda, kuna see on märg ja külm). Ühtlasi palub A. N. ka enese vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla kohtule A. N.i vastavad pöördumised koos vangla vastusega ja A. N.i märgukirjad. Ühtlasi teatab Tallinna Vangla, et märgukirjadele ei ole veel vastatud ning käesolevaks hetkeks ei ole A.N. ka vaiet esitanud. 25.11.2016 vastuses nr 5-8/16/24774-2 on Tallinna Vangla kaebajale mh selgitanud, et tõendi selle kohta, kas kaebaja suhtes on näidustatud ühe tunnise jalutuskäigu asemel poole tunnise jalutuskäigu võimaldamine väljastab arst. Vastuse koostamise ajaks ei ole vastavat tõendit väljastatud ning arsti varasema hinnangu kohaselt ei ole kaebaja poolt märgitud kaebused piisav põhjendus poolele tunnile õues viibimisele. A.N.le on soovitatud registreerida perearsti vastuvõtule, kes otsustab, kas soovitud tõendid on põhjendatud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

3.Esialgse õiguskaitse taotlusest võib järeldada, et A. N.i sooviks on kohustada Tallinna Vanglat võimaldama A. N.ile ühe tunnise jalutuskäigu asemel poole tunnine jalutuskäik. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul

alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Käesoleval juhul on A. N. pöördunud Tallinna Vangla poole sooviga saada luba poole tunnine jalutuskäik. Tallinna Vangla on taotlejale vastanud 25.11.2015 selgitades, et A. N. peab vastava tõendi väljastamise küsimuses pöörduma perearsti poole. Antud küsimuses on A. N. esitanud Tallinna Vanglale ka kaks märgukirja, millele vangla ei ole veel vastata jõudnud. Samuti on Tallinna Vangla kohtule kinnitanud, et A.N. ei ole esitanud vanglale vaiet. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A. N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see HKMS kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (HKMS § 55 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. N.i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

4.Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
5.Kohus selgitab kaebajale, et kuivõrd tõendi igapäevase jalutuskäigu lühendamiseks poole tunni võrra meditsiinilistel põhjustel saab taotlejale väljastada perearst, kes edastab seejärel tõendi veel täiendavaks kooskõlastamiseks üksuse juhtidele, kes peavad samuti andma oma nõusoleku, siis juhul, kui taotleja ei nõustu arsti tegevusega, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Vastavalt Riigikohtu 15.12.2010 lahendile nr 3-3-1-53-10 ei ole tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine halduskohtu pädevuses. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. (vt täiendavalt ka Riigikohtu 21.12.2010 lahend asjas nr 3-3-1-69-10, p 9).
6.HKMS § 252 lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja