Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52636
Haldusasi
AR kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1.9-2/1657p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine“ tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2015. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AR, esindajad v.adv Epp Lumiste ja v.adv Britta Oltjer Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Aare Hõbe
Menetluse alus ringkonnakohtus
AR apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
14. november 2016
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-14-62636
PPA palus jätta kaebus rahuldamata.
Kuna PPVS ei täpsusta, millistes olukordades võib politseiametnikku nõusolekuta üle viia, on tegemist PPA diskretsiooniotsusega. Kaebaja nõusolekuta üleviimine vastab PPVS § 57 lg-tes 1, 2, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Õigust ärakuulamisele ei ole rikutud: kaebaja on ära kuulanud nii politseijaoskonna juht, Põhja prefekt kui ka PPA peadirektor ning talle on kõiki ümberkorraldustega seonduvaid asjaolusid põhjalikult selgitatud. PPA-s 2014. a-l läbi viidud ümberkorralduste tõttu vähenes politseijaoskondades juhtide arv oluliselt. Sealhulgas vähenes piirkonnavanemate ametikohtade arv ja piirkonnapolitseinike töö korraldati ümber (nad vabastati patrullteenistusest). Saue konstaablijaoskond likvideeriti. Jaoskonna senised ülesanded jagati laiali Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltalituse, Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse ning ennetus- ja menetlustalituse Lääne-Harju konstaablijaoskonna vahel. Eelistatud isiku senist teenistust on hinnatud kaebaja omast kõrgemalt.
Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
2(6)
3-14-62636 1) Vaidlustatud käskkirjas on näidatud selle andmise õiguslik alus. Faktilised asjaolud sisalduvad PPA 05.09.2014 kirjas. PPA-s toimus struktuurimuudatus. Ümberkorralduste käigus kaotati struktuuriüksusena Saue konstaablijaoskond (vrdl PPA Põhja prefektuuri kuni 30.09.2014 kehtinud põhimääruse p 5.7.11 ja kehtiva põhimääruse p 8.5.3). 2) PPVS § 57 lg 1 kohaselt võib politseiametniku tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. Uue ametikoha üks teenistusastmetest vastab kaebaja politseiametniku teenistusastmele (komissar). Kohtuistungil väidetud üleviimisest tingitud elukohavahetusest kaebaja vastustajat ei informeerinud, mistõttu viimane ei saanud selle asjaoluga arvestada. Kuna ametikoha asukoht ei muutunud, siis ei saanud kaebaja väidetav elukohavahetus olla vastustajale ka ettenähtav. 3) Kaebuse väide, et kaebaja jäi enne üleviimist ära kuulamata, ei vasta tõele. Kaebajale teatati 05.09.2014 vastavalt PPVS § 57 lg-le 4 tema üleviimisest nõuetekohaselt ette. Sellele eelnes 04.06.2014 vestlus, samuti kirjavahetus administratsiooni esindajate ja kaebaja vahel, milles kaebajale selgitati eesseisvaid ümberkorraldusi. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt toimusid lisaks ka telefonivestlused 19.08.2014 administratsiooni esindajaga, kes informeeris teda üleviimise plaanist, ja seejärel personalitöötajaga, kes arutas temaga uusi võimalikke ametikohti. Kaebaja oli üleviimisele vastu ja lükkas kõik talle pakutud ametikohad tagasi. Eeltoodust nähtuvalt oli kaebaja kavandatavast otsusest eelnevalt teadlik ning tal oli õigeaegselt võimalik esitada oma seisukoht ja vastuväited. 4) Kaebuse viide PPVS § 94 lg-le 3 ja selle rikkumisega seotud väited ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Viidatud säte reguleerib ametniku teenistusest vabastamise küsimusi, praegusel juhul on vaidlus kaebaja teisele ametikohale üleviimise õiguspärasuse üle.
3-14-62636 kestis alla ühe tunni. Vestluse käigus ei antud kaebajale võimalust esitada vastuväited ega seisukohti üleviimise kohta. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebajal oli võimalik oma seisukoht ja vastuväited esitada pärast 05.09.2014 teate saamist. Põhimõtteline otsus oli selleks ajaks tehtud. Isegi teatest ei saa järeldada, et seal on otsus üleviimise kohta juba tehtud. Kirjas ei selgitatud ka vastuväidete esitamise võimalust. 3) Vastustaja kohaldas ebaõigesti PPVS § 57 lg-t 1. Vastustajal on PPVS § 57 lg 1 kohaldamisel kaalutlusruum, ent tegemist ei saa olla suvaotsusega. PPVS eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei tohi politseiametniku nõusolekuta üleviimine tingida olulisi muutusi ametikoha eesmärgis ega põhiülesannetes. Juhul, kui politseiametniku üleviimine toob kaasa olulise muutuse ametikoha eesmärgis või põhiülesannetes või toob endaga kaasa politseiametnikule makstava palga vähendamise, saab politseiametniku teisele ametikohale üle viia tema nõusolekul. Riigikohtu halduskolleegium selgitas otsuses asjas nr 3-3-1-14-07, et üleviimisena ATS § 47 tähenduses, mis võib viia ametniku nõusoleku puudumise korral tema teenistusest vabastamiseni, saab käsitada vaid olulisi muudatusi teenistussuhte põhilistes elementides. Piirkonnavanema ametikoht ja sellele esitatud nõuded erinevad oluliselt patrullpolitseiniku ametikohast. Muutusid nii tööülesannete sisu, maht kui tööaeg. Seetõttu on kaebaja üleviimine lubatud üksnes tema nõusolekul. Halduskohus ei ole neid asjaolusid hinnanud. 4) Ametikoha kaotamise tõttu oli tegemist koondamissituatsiooniga. Seetõttu tuli järgida PPVS § 94 nõudeid. Sellele sättele ei ole vaidlustatud käskkirjas viidatud ega selle nõuete järgimist kaalutud. PPVS § 94 lg 2 järgi on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi ametnikke ja töötajaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistuskohtade koosseisus. Kui koondatava ametniku ametikoht jääb struktuuris alles, kuid sinna paigutatakse teine isik, siis peavad ümberpaigutatava isiku kutsekvalifikatsiooni tase ja teenistusalased näitajad olema koondatava ametnikuga võrreldes paremad. 5) Teistele piirkonnavanematele pakuti samuti patrulliminemise võimalust, kuid keeldumise korral kasutas PPA seaduses ette nähtud võimalust ning koondas piirkonnavanemad. Olenemata eelnevast ei pakkunud PPA sarnast võimalust apellandile. Sellega rikkus vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtet. 6) Piirkonnavanema ametikoht on jätkuvalt ette nähtud. 7) Mitte ühtegi kaebajale pakutud ametikohtadest ei olnud võimalik lugeda võrdväärseks piirkonnavanema ametikohaga.
3-14-62636 Kaebaja keeldus mõlemast ametist. Pärast seda suhtles kaebajaga Põhja personalitalituse juht KN, kes kutsus kaebaja vestlusele, et selgitada välja kaebaja soove tulevase töökoha osas ja tööandja võimalusi. Kaebaja algul küll lubas tulla, kuid hiljem keeldus ning ei võtnud enam tööandja telefonikõnesid vastu. Seetõttu viidi kaebaja üle. 3) Vastustajal oli küll võimalik otsustada ka kaebaja koondada, kuid valik koondamise ja teisele ametikohale üleviimise vahel on PPA diskretsiooniotsus. Kaebaja puhul esines ka koondamistakistus, kuna tal oli alla kolmeaastane laps. 4) Kaebajale anti võimalus vastuväidete esitamiseks. 05.09.2014 teatisele kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Vastustaja järeldas sellest, et kaebajal neid ei ole.
3-14-62636 struktuuris juhi ametikohtade täitmine. Arvestades, et need kirjad on esitatud vastuseks kaebaja pöördumistele, pole alust arvata, et kaebajal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid ega seisukohti struktuuris kavandatud muudatustele ja loodavate juhtide ametikohtade täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.