lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2329/2

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 01.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2329/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
731
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number

3-16-2329

Määruse kuupäev

01.12.2016

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

S.K. kaebus Põlva Vallavolikogu 09.11.2016 otsuse nr 1-3/44 „ Kinnisasja ostueesõiguse kasutamine“ peale

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada S.K. kaebus haldusasjas nr 3-16-2329;
2.Määrus saata kaebuse esitajale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.S.K. esitas 18.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põlva Vallavalitsuse (tegelikkuses Põlva Vallavolikogu) 09.11.2016 otsuse nr 1-3/44 „Kinnisasja ostueesõiguse kasutamine“ tühistamist. Viidatud otsusega on Põlva Vallavolikogu otsustanud kasutada kinnisasja ostueesõigust Põlva linnas Oja tn 5 asuva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega 676/3269 kaasomandi osa omandamiseks hinnaga 3400 eurot. Viidatud kinnistu osa kuulus eelnevalt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ning müüdi 03.10.2016 Meelis Ladvale. Põlva linn kui kinnistu kaasomanik otsustas seejärel kasutada ostueesõigust, sest kogu hoone plaanitakse tulevikus lammutada. Hoone osade ostu-müügiga tekiksid uutel omanikel ootused hoone edaspidiseks kasutamiseks. Kaebaja kui üks Oja tn 5 kinnistu kaasomanikke, leiab kaebuses, et vaidlustatud otsus on tehtud kiirustades ja põhjendamata raisates sellega ebamõistlikult vallavalitsuse rahalisi vahendeid. Otsuses viidatud detailplaneering on alles koostamisel ning elu on näidanud, et kohalik võim vahetub ja nägemused muutuvad. Mõistlik oleks kasutada vallavalitsuse rahalisi vahendeid tänastele probleemidele lahenduste leidmiseks, nt linnastaadioni jooksukatte vahetus vms. Vallavalitsus ei ole heaperemehelik omanik ja ei suuda tegeleda kinnisvara haldusega. Vallavalitsus peaks müüma endale kuuluva osa ja loobuma kaasomanikuks olemisest. Kui tekib vajadus planeeringus viidatud keskväljaku väljaehitamiseks, siis saab alustada läbirääkimis omanikega ja kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik sundvõõrandamine. Valla elanike huve ei ole mingil määral esindatud.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Kohtu seisukoht

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et S.K. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
3.HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtupraktikas on sarnaseid kohaliku omavalitsuse poolt kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsuseid olnud võimalik halduskohtus vaidlustada, kuid need otsused on antud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 20 lg 1 alusel avaliku võimu olulise avaliku huvi rahuldamiseks (Riigikohtu 19.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-12-02). Selles sättes ettenähtud alusel võis ostueesõigust kasutada vaid olulise avaliku huvi rahuldamiseks ja ainult kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlustatud otsus antud avalik-õiguslikus suhtes, vaid tegemist on eraõiguslike suhete reguleerimisega. Vald on realiseerinud endale kui kaasomanikule asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg-st 2 tulenevat ostueesõigust. Valla asemel oleks võinud oma ostueesõigust realiseerida ka mõni teine Oja tn 5 kaasomanik , ka kaebaja. Asjaõigusseaduse § 73 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Vald kinnisasja kaasomanikuna ei ole siinkohal erandiks. Asjaõigussuhted on oma olemuselt eraõiguslikud suhted. Seega ei ole vaidlustatud otsuse näol tegemist avalik-õiguslikus suhtes antud haldusaktiga. Seda ei muuda ka asjaolu, et otsusel on vaidlustamisviide halduskohtusse pöördumise õiguse kohta. Eraõigussuhtest tulenev kohtuasi kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 ja § 9 lg 1 kohaselt lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. 4.Kohus märgib lisaks eelnevale, et üldjuhul saab isik halduskohtus vaidlustada avaliku võimu tegevuse juhul, kui tal on sellega isiklik puutumus, kui tema õigusi on konkreetsel juhul riivatud. S.K. kaebusest nähtub, et kaebus on esitatud seetõttu, et kaebajale ei meeldi kuidas vald rahalisi vahendeid kasutab ja kaebajale ei meeldi, et vald soovib teostada kinnisasja ostueesõigust, mistõttu sellisel kujul ei ole kaebus lahendatav halduskohtus. 5.Kohus ei pidanud vajalikuks käesolevas asjas teha ka kohtumäärust kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuna selles asjas on kohus ilmselgelt asunud seisukohale, et pädevuse puudumise tõttu ei saa esitatud kaebust lahendada. Kohus märgib, et kui käsitleda esitatud kaebust avalikes huvides esitatuna, ei ole kaebajal selleks antud juhul vastavat õigust, sest halduskohtu poole saab avalikes huvides pöörduda vaid juhul, kui seda näeb ette seadus - nagu näiteks saab vaidlustada planeerimismenetluse käigus tehtavaid otsuseid. Kui vaidlustatakse haldusaktis väljendatud tsiviilõiguslikku tahteavaldust, tuleb kaebus tagastada, sest sellise tahteavalduse kehtivuse hindamine on üldkohtu pädevuses (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend 3-3-1-31-06).
6.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus S.K. kaebuse haldusasjas 3-16-2329.

7.Kui kaebaja erahuve on Põlva Vallavolikogu poolt ostueesõiguse teostamisega kuidagi riivatud, siis on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. Kaasomanike vaheliste vaidluste lahendamine on maakohtu pädevuses. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium