3.Jätta kaebuses sisalduv hüvitamisnõue täies ulatuses rahuldamata.
4.Jätta kaebaja esindaja taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 02.01.2017. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.16.11.2013 haldusasjas nr 3-10-1956 koostatud kohtumäärusega (tl 62-7) on Tartu Halduskohus kinnitanud poolte kokkuleppe, millega võttis Narva-Jõesuu linnas Mäe 21 1⁄2 maja omanik T.K. (edaspidi kaebaja) endale kohustuse lammutada kuni 31.10.2010 temale kuuluv põlenud maja osa, puhastada territoorium vanast mööblist, olmetehnikast ja ehitusprahist ning utiliseerida kõik prügilasse. 30.08.2013 koostas Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi vastustaja) kohtumäärusele osundades ettekirjutuse nr 18-1.1/22 (tl 8-9), millega tehti kaebaja eestkostja N.G. (edaspidi eestkostja) kohustuseks niita kuni 06.09.2013 Mäe 21 kinnistul ja puhastusalal muru ning lammutada kuni 15.10.2013 põlenud maja jäänused ja utiliseerida prügimäele. 20.05.2015 andis vastustaja kohtumäärusele ja ettekirjutusele tuginedes korralduse nr 121 (tl 10-11), millega otsustas rakendada asendustäitmise, teha OÜ-le Ekovir ülesandeks utiliseerida Mäe 21 kinnistult prügilasse põlenud maja jäänused ja prügi ning nõuda kaebajalt sisse asendustäitmise eeldatavad kulud summas 5880 eurot. 30.12.2015 koostatud asendustäitmise protokolliga nr 18-1.3/3 (tl 12) tehti kaebajale ettepanek maksta kuni 15.01.2016 vabatahtlikult ära asendustäitmise kulud summas 1162,56 eurot ja teatati, et mittetasumise korral saadetakse protokoll 16.01.2016 kohtutäiturile sundtäitmiseks. Veel on toimikusse esitatud kaebaja ja vastustaja poolt oma väidete kinnituseks esitatud fotod (tl 13 ja 44-46) ning Bauhof Group AS kodulehe väljatrükk silikaatkivide hindadega (tl 47).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.14.07.2016 riigi õigusabi osutaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-5) palus kaebaja, et NarvaJõesuu Linnavalitsust kohustataks lõpetama 20.05.2015 täitekorralduse nr 121 alusel läbi viidud asendustäitmise kulude sissenõudmine ning mõistetaks talle kahjuhüvitisena välja 1600 eurot. Ta väitis, et asendustäitmise hetkel ei kehtinud tema suhtes mitte ühtegi ettekirjutust ATSS § 4 lg 1 mõttes ega ole tehtud ka ATSS § 7 lg 1 kohast hoiatust. Ta selgitas, et on piiratud teovõime ja rahaliste vahenditega isik, talle on kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks määratud eestkostja, kellele tehtud ettekirjutusele on korralduses ka viidatud ja kes pole temaga sama isik. Veel väitis kaebaja, et korralduses pole täpsemalt selgitatud, milles seisnes ohu sisu ja selle vahetus, mistõttu pole ATSS § 12 lg-s 1 nimetatud õiguse teostamise eeldused täidetud, juhtis tähelepanu tulekahjust ja korralduse andmisest möödunud ajale ning lisas, et rikuti ka ärakuulamise kohustust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Oma kahjunõuet põhjendas ta väitega, et asendustäitmise korras veeti kinnistult muuhulgas ära ka sinna ladustatud ja müügiks ettevalmistatud 3100 telliskivi, metallvõrk ja postid. 07.11.2016 koostatud täienduses (tl 51-52) märgiti veelkordselt ära, et 30.08.2013 ettekirjutuse kohaselt on kohustatud isikuks üksnes eestkostja, 20.05.2015 korraldus on aga adresseeritud kaebajale ning selle sisuks on eestkostjale adresseeritud ettekirjutuse mittetäitmine eestkostja poolt. Täiendavalt selgitati, et eestkoste määramisel ei moodustu eestkostjast eraldiseisvat õiguslikku subjekti, kes võtab esindatava kohustused üle, mistõttu pole eestkostjale adresseeritud ettekirjutus samaaegselt adresseeritud ka eestkostetavale. Korralduse punktides 1.7 ja 1.9 sisalduvale osundades märgiti veel, et kaebaja on teavitanud materiaalsetest raskustest ega ole keeldunud oma kohustuste täitmisest, vaid on tegelenud kinnistu korrastamisega oma võimete piires järk-järgult ning lisati, et asendustäitmise kohaldamine vähem kui üks kuu peale temapoolseid toiminguid on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja väidet täitedokumentide kohtutäiturile mittesaatmise kohta peeti üllatuslikuks ning teatati, et seetõttu esitatakse alternatiivselt heastamiskaebusele keelamiskaebus, milles palutakse keelata täitemenetluse algatamine. Kahjunõude osas märgiti, et kui kohus ei pea varalist kahju kaebuses märgitud ulatuses tõendatuks või põhjendatuks, palutakse mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Lisaks esitas kaebaja esindaja ka 1641,60 euro suuruseid kulutusi hõlmava taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 54 -56).
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 41-43) ei tunnistatud kaebust, paluti see rahuldamata jätta ning väideti, et asendustäitmist kohaldati, kuna kaebaja eestkostjale ignoreeris kõiki nõudeid ja hoiatusi. Seejuures leiti, et asendustäitmist saab kohaldada ka ilma ettekirjutuseta, osundati asjaolule, et kaebaja pole ühtegi asjassepuutuvat dokumenti vaidlustanud ega esitanud ka taotlusi põhjendustega, et ei saa midagi linna poolt määratud tähtajaks ära teha ning lisati et kuna tema esindaja teatas kavatsusest vaidlustada täitetoimingud, on asendustäitmise kulude väljamõistmine peatatud ja täitedokumenti pole kohtutäiturile sundtäitmiseks saadetud. Kahjunõude osas juhiti tähelepanu kaebaja poolt esitatud fotolt nähtuvale, peeti tema määranguid hinna osas arusaamatuteks ning leiti, et talle pole mingit kahju tekitatud ja kaebus on esitatud vaid linnale tekitatud kahju väljamõistmise protsessi venitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas vajavad lahendamist küsimused, kas vastustajal saab olla olemas õiguspärast alust selleks, et algatada täitemenetlus asendustäitmise kulude sissenõudmiseks kaebajalt ning kas temalt on põhjust välja mõista hüvitist asendustäitmise läbi väidetavalt tekitatud varalise kahju eest.
5.Asendustäitmise üldine kord sisaldub ATSS § 11 lg-s 1. Selle kohaselt võib pädev haldusorgan ise täita või anda kolmandale isikule täitmiseks adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse, mis pole hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 5 lg 1 tulenevalt saab sunnivahendi adressaadiks reeglina olla vaid füüsiline või juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Käesolevas asjas kohtule esitatust nähtuvalt on vastustaja teinud Narva-Jõesuu linnas Mäe 21 asunud põlenud maja jäänuste lammutamise ja prügimäele utiliseerimise 30.08.2013 koostatud ettekirjutusega nr 18-1.1/22 kohustuseks kaebaja eestkostjale. Kaebajale endale ta sarnast kohustust pannud ei ole.
6.ATSS § 5 lg 2 p-des 1 ja 2 on loetletud juhud, millistel võib sunnivahendit rakendada ka ettekirjutuse adressaadiks mitte olevale isikule. Seejuures on aga ära nimetatud üksnes ettekirjutuse adressaadi õigusjärglane juhul, kui ettekirjutusest tulenev kohustus kehtib ka talle ning kolmas isik, kes vastutab seadusest tulenevalt sunnivahendi adressaadile ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise eest. Seega nähtub, et seaduseandja on pidanud küll võimalikuks sunnivahendi rakendamist eestkostjale, kui eestkostetav ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, kuid mitte vastupidi.
7.ATSS § 8 lg 1 kohaselt võib sunnivahendit rakendada üksnes juhul, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning mida pole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt pole olemas kaebaja suhtes tehtud ettekirjutust, mis kehtiks ning millega seoses oleks alust väita, et ta on jätnud oma kohustuse ettenähtud tähtajaks täitmata.
8.ATSS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatu näeb ette võimaluse rakendada asendustäitmist ka ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata või kui adressaadile ei ole võimalik ettekirjutust õigel ajal teha. Käesoleval juhul on vastustaja oma 20.05.2015 korralduses nr 121 küll ära toonud ATSS § 12 lg 1 teksti, kuid pole esitanud vähimaidki põhjendusi selle kohta, milles täpselt seisnes vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale. Samuti ei selgu korraldusest, miks tuli põlenud maja jäänused ja prügi kõrvaldada asendustäitmise korras viivitamatult olukorras, kus nende olemasolu oli talutud juba alates aastast 2010 ning kus ettekirjutuse adressaadiks olev kaebaja eestkostja oli korralduse punktis 1.9 esitatu kohaselt asunud 28.04.2015 maja jäänuste lammutamisele ja oli kaebusele antud vastuse väidetel suurema osa prügist ka juba utiliseerinud. Korralduse punktis 1.10 sisalduv üldsõnaline väide, et maja jäänused võivad põhjustada Mäe 17 ja Karja 26 kortermajadele olulist
kahju, pole üksi piisav. Seda pole ka kaebusele antud vastuse ebamäärane viide Mäe 17 kortermaja elanike kaebustele, milles nõuti meetmete tarvitusele võtmist nende akende all aastaid asunud prügimäe puhastamiseks. Viivitamatut kõrvaldamist nõudva vahetu ohu olemasolu ei nähtu ka vastustaja poolt kohtule edastatud kolmelt fotolt. Lisaks väärib siinkohal tähelepanu ka see, et 30.12.2015 koostatud asendustäitmise protokollist nähtuvalt teostati 20.05.2015 korralduse kohane asendustäitmise toiming Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ekskavaatori kaasabil EKOVIR OÜ poolt alles 28.12.2015 ja 29.12.2015 ehk enam kui pool aastat peale vastava ülesande andmist. See ei luba kuidagi järeldada, et tegemist üldse sai olla vahetu ohuga avalikule julgeolekule või korrale, mis tuli viivitamatult ilma vastavat ettekirjutust ja hoiatust tegemata kõrvaldada.
9.ATSS § 15 lg 1 näeb ette, et asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastustaja märgib kaebusele antud vastuses, et on täitetoimingute vaidlustamise soovist teada saades peatanud asendustäitmise kulude välja mõistmise ega olegi veel saatnud täitedokumenti kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kaebaja esitas seepeale alternatiivselt nõude, milles palus keelata täitemenetluse algatamise asendustäitmise kulude sissenõudmiseks tema suhtes. HKMS § 49 lg 1 sätestatu lubab muuta kaebuse nõuet kirjalikus menetluses kuni taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Antud juhul on vastustaja ise kinnitanud, et pole täitekorraldust kohtutäiturile veel saatnud. Seetõttu on keelamisnõue kaebaja õiguste kaitsmise seisukohalt kõige otstarbekam. See on ka lubatud, sest niisuguse nõude võib esitada tähtajatult.
10.Lisaks asendustäitmise kulude sissenõudmise vaidlustamisele soovib kaebaja ka asendustäitmise läbi tekitanud varalise kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise üldiseid aluseid reguleerivate RVastS § 7 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib isik nõuda otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kui avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes on rikutud tema õigusi ning kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et kohus tuvastab avaliku võimu kandja õigusvastase kaebaja õigusi rikkuva tegevuse, kahju tekkimise ning põhjuslik seose nende vahel.
11.Käesoleva juhtumi puhul on tuvastatud üksnes vastustaja õigusvastane tegevus asendustäitmise kulude sissenõudmisel kaebajalt. Tõendatud pole aga, et selle tõttu on saanud talle tekkida tema poolt nimetatud varaline kahju. Kaebuse väited kinnistul asunud müügiks ette valmistatud telliskivide koguse ja väärtuse ning metallvõrgu ja postide väärtuse kohta on äärmiselt ebausutavad. Ainsa tõendina on kaebaja esitanud foto, mille kaugemas nurgas võib näha ebamäärase suurusega kivihunnikut ja veidi viltu vajunud metallvõrgust piirdeaia osa. Ei selgu aga, kuna täpselt on foto tehtud ning millises kvaliteedis ja koguses on sellel kujutatud väidetavalt müügiks ettevalmistatud ehitusmaterjal. Kaebusele antud vastusele lisatud fotol 1 näib olevat sama kivihunnik, mille fotol 3 olev lähivaade lubab tõsiselt kahelda nii 3100 kivi olemasolus kui kaebusesse märgitud ühe kivi väärtuses. Kuna kaebuse täienduse väidetel korrastati kinnistut järk-järgult ning täitekorralduses otsustatuga ei keelatud kaebajal endal maja jäänuseid kinnistult ära viia, on eespool juba viidatud täitekorralduse koostamise ja asendustäitmise toimingu tegeliku sooritamise vahele jääva enam kui poole aasta pikkuse ajavahe tõttu lisaks arusaamatu ka see, mis takistas tal väidetava ladustatud ehitusmaterjali müümist enne selle prügimäele viimist. Korraldus on sellele tehtud märke kohaselt kaebaja eestkostjale kätte antud ning selles sisalduva järgi pidi arusaadav olema, mida kavatsetakse hakata kinnistul ette võtma ja millised kulud võib see kaasa tuua. Seega saab järeldada üksnes seda, et kaebaja on olnud oma vara suhtes ise hooletu ega ole püüdnud kaebuses väidetud kahju tekkimist vältida.
12.Eeltoodud järeldustel on kaebus põhjendatud ainult osaliselt. Vastustajal tuleb keelata asendustäitmise kulude nõudmine kaebajalt. Kaebuses sisalduv varalise kahju hüvitamise nõue jääb aga täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg-s 2 sätestatu kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on 25.07.2016 kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest ega pea asjas nr 2-16-4601 Viru Maakohtus 18.04.2016 tehtud kohtumääruse kohaselt tasuma ka riigi poolt määratud advokaadi kulusid. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Seega puuduvad käesolevas asjas hüvitamisele kuuluvad kulud.
13.RÕS § 22 lg 1 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitada riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule. RÕS § 22 lg-st 5 tulenevalt on taotluse esitamise korra järgimine advokaadile kohustuslik ning see jäetakse läbi vaatamata, kui taotlus pole esitatud kehtestatud korras. Käesolevas asjas kaebajat riigi kulul esindanud advokaat on talle määratud Viru Maakohtus 18.04.2016 koostatud kohtumäärusega nr 2-16-4601. Seega tuleb taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks esitada Viru Maakohtule. Nimetatud kohus saab advokaadi taotluse õigsust ja põhjendatust kontrollida kohtute infosüsteemi andmete alusel elektrooniliselt. Tartu Halduskohtul pole õigust otsustada teise kohtu poolt määratud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise üle, mistõttu tuleb vastav taotlus läbi vaatamata jätta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.