3-16-1213 01. detsember 2016 Eda Muts Alamõisa Farm OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 01.02.2016. a otsuse nr 13-6/94 osaliseks tühistamiseks, 12.05.2016 vaideotsuse nr 124/16/156-8 tühistamiseks ning toetuse taotluse rahuldamise kohustamiseks. 02. november 2016 Kaebaja – Alamõisa Farm OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.01.2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.Alamõisa Farm OÜ (esindaja Hannes Urbanik) esitas 07.05.2015.a PRIA-le loomakasvatuse toetuse taotluse, taotledes ute ja kitse kasvatamise toetust (UTK) 98-le loomale. Ajavahemikul 07.05.2015 kuni 13.05.2015 esitasid PRIA-le ute- ja kitse kasvatamise toetuse taotlused OÜ-d Suurmõmmik (96-le loomale), RePa (100-le loomale), Kullaketraja (100-le loomale) ja Tühikargaja (99 loomale). Osaühingute esmakanded äriregistrisse on tehtud vastavalt 14.04.2015 (OÜ Suurmõmmik), 15.12.2014 (OÜ RePa), 24.03.2015 (OÜ Kullaketraja) ja 10.04.2015 (OÜ Tühikargaja). Kõikide osaühingute juhatuste ainuliikmeks on Hannes Urbanik.
2.01.02.2016 otsusega nr 12-6/94 jättis PRIA Alamõisa Farm OÜ taotluse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse kohaselt olid toetuse saamiseks vajalikud tingimused kaebaja poolt kunstlikult loodud.
3.PRIA 12.05.2016 vaideotsusega jäeti Alamõisa Farm OÜ vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt oli enne 11.02.2015 OÜ-l Alamõisa Farm 545 lammast. Enne toetuse taotluste esitamist on põllumajandusloomade liikumise vormi järgi liikunud lambad OÜ-st Alamõisa Farm OÜ-tesse Suurmõmmik, RePa, Tühikargaja ja Kullaketraja.
4.Alamõisa Farm OÜ esitas 16.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 01.02.2016. a otsuse nr 12-6/94 osaliseks tühistamiseks, 12.05.2016 vaideotsuse nr 12-4/16/156-8 tühistamiseks ning toetuse taotluse rahuldamise kohustamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused
5.Kaebaja on seisukohal, et varasemalt Alamõisa Farm OÜ-le kuulunud lammaste jagamine erinevate OÜ-te vahel on kaebaja jaoks tavapärane majandustegevus, millest tuleb kogu ettevõtte müügitulu. UTK toetuse seisukohast ei oma mingit tähtsust asjaolu, kellele lambaid müüakse, kes on toetuse taotleja või kuidas on erinevad ettevõtted omavahel seotud. Samuti ei oma UTK seisukohast tähtsust loomapidamishoone või –ala, kus loomad asuvad.
6.Hannes Urbanik ei ole loomapidaja, loomade omanik ega põllumajandustootja ja ei ole enda nimel esitanud PRIA põllumajandusloomade registrile mitte ühtegi liikumise vormi. Vastavad vormid on esitanud juriidilised isikud, kelle esindajaks on Hannes Urbanik. Seega ei ole õige PRIA hinnang, justkui oleks Hannes Urbanik püüdnud luua kunstlikud tingimused UTK toetuse saamiseks. Loomad kuuluvad juriidilistele isikutele, sõltumata sellest, kes on nende ettevõtete omanik.
7.Kuna Hannes Urbanik küll juhtis toetuse taotlemise ajal kõiki kõnealuseid äriühinguid (oli nende juhatuse liige) aga ei ole põllumajandustootja, ei ole määruse (EL) nr 640/2014 kohaldamine asjakohane ja kõnealuseid äriühinguid ei saa pidada ühtseks põllumajanduslikuks majapidamiseks määruse (EL) nr 1307/2013 mõttes.
8.Selleks, et taotlejale eeliseid mitte anda, peavada asjaolud olema kindlaks tehtud ja tingimused peavad olema loodud vastupidiselt õigusaktide eesmärgile. PRIA ei ole kindlaks teinud, et kaebajal ei olnud muid motiive lammaste müümisel OÜ-tele, samuti ei lähe eeliste andmine vastuollu EL määruse nr 1306/2013 eesmärkidega. Kaebaja on äriühing, mille eesmärgiks on kasumi teenimine, järelikult pidi olema ka muid eesmärke uute ettevõtete loomisel ja lammaste müümisel. Need tegevused oleks toimunud ka ilma vajaduseta vastata UTK toetuse saamise tingimustele. Kuna viimasel ajal on tehtud aktiivselt kampaaniat „Maale elama“, siis tekkis mõte loomade lihakombinaati saatmise asemel üleliigsete lammaste ja maade baasil moodustada alustajale sobilikud ettevõtted ja müüa need peale aasta-kahe pikkust tegutsemist. Vastustaja vastuväited
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
10.02.05.2015 seisuga kasvatas kaebaja põllumajandusloomade registri andmetel 98 lammast, enne 11.02.2015 oli aga kaebaja nimel registris 545 lammast. Kuna enne loomakasvatuse toetus(t)e esitamist on põllumajandusloomade registris toimunud märkimisväärsed loomade liikumised kaebaja esindaja poolt loodud ettevõtetesse, kusjuures loomad on kaebaja nimelt liikunud teiste ettevõtete nimele täpselt sellisel arvul, et nii kaebaja kui kaebaja esindaja teised neli ettevõtet vastaksid maaeluministri 20.04.2015.a määruse nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 2 lõikes 4 sätestatud nõudele, millele kaebaja muidu ei oleks vastanud, on toetuse saamiseks vajalikud tingimused tekitatud kunstlikult saamaks kasu määruse eesmärkide vastaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
11.Loomade liikumine ja viie erineva juriidilise isiku kaudu toetuse taotlemine andis kaebajale eelise, kuna tänu sellele vastas kaebaja formaalselt toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, ent vaatamata sellele on õigusnormidega taotletav eesmärk jäänud saavutamata. Asjaolu, et kaebaja esindaja Hannes Urbanik on asutanud uued äriühingud, jäädes samas kõikide äriühingute tegevust reaalselt korraldavaks isikuks, ei muuda kaebajat ute ja kitse kasvatamise toetuse sisulises tähenduses väiketootjaks. Maaeluministri määruse nr 34 § 2 lg 4 kohaselt on määruse eesmärk toetada väiketootjad, kelle peetavas karjas on kuni 100 looma. Asjaolu, et H. Urbanik kui füüsiline isik ei ole toetust taotlenud, ta ei ole loomapidaja ja ei ole enda nimel põllumajandusloomade registrile esitanud loomade liikumise vorme, ei tähenda, et H. Urbanik ei ole kunstlikke tingimusi loonud juriidilise isiku tegevusega seonduvalt ja tema huvides. Kaebaja kui juriidilise isiku huvides saab kunstlikke tingimusi luua selle juhtimist ja toimimist teostav isik ehk juhatuse liige. Asjaolu, kas kaebaja esindaja poolt äriühingute asutamine pelgalt toetuse saamise eesmärgil oli kaebaja jaoks majanduslikult kahjulik või mitte, ei oma tähtsust.
12.Kaebaja ja Hannes Urbaniku poolt asutatud teised kõnesolevad äriühingud, milliste põllumajanduslikud tegevused toimuvad Hannes Urbaniku tegeliku juhtimise ja kontrolli all, moodustavad põllumajandusliku majapidamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse nr 1307/2013 artikkel 4 punkti b mõistes. Kohtu seisukoht
13.Kaebaja taotleb PRIA 01.02.2016 otsuse, millega jäeti rahuldamata Alamõisa Farm OÜ taotlus ute ja kitse kasvatamise (UTK) toetuse saamiseks, PRIA 12.05.2016 vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist toetuse taotluse rahuldamiseks.
14.Vaidlustatud PRIA 01.02.2016 otsuse kohaselt on UTK toetuse taotlus jäetud täielikult rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 ja maaeluministri 24. aprilli 2015. a määrus nr 34 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ (määrus nr 34) alusel. PRIA otsuses on vähendatud toetuse summat ka taotletud ja kontrollitud loomade arvu erinevuse tõttu, selles osas aga vaidlust ei ole.
15.Määruse nr 34 § 2 lg 4 sätestas toetuse taotlemise ajal, et ute ja kitse kasvatamise otsetoetust võib taotleda taotleja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt
kasvatab taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga vähemalt kümmet, kuid mitte rohkem kui 100 utte või emakitse. PRIA andmetest nähtuvalt oli 11. veebruari 2015. a seisuga Alamõisa Farm OÜ nimel põllumajandusloomade registris 545 lammast. Põllumajandusloomade registri andmetel liikus Alamõisa Farm OÜ nimelt 11. veebruaril 2015 100 lammast OÜ RePa15 nimele, 13. aprillil 2015 100 lammast OÜ Kullaketraja nimele, 99 lammast OÜ Tühikargaja nimele ning
27.aprillil 2015 96 lammast OÜ Suurmõmmik nimele. OÜ Alamõisa Farm nimele jäi pärast loomade liikumist 98 utte. Selles osas vaidlust ei ole, mis tähendab, et Alamõisa Farm OÜ kasvatas lambaid 02. mai 2015 seisuga vastavalt määruse nr 34 § 2 lõike 4 tingimustele vastavas arvus. Samas ei ole PRIA jätnud kaebaja otsetoetusest ilma mitte toetuse määramiseks ebaõige lammaste arvu tõttu, vaid seetõttu, et kaebaja on toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult loonud.
16.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Riigikohtu halduskolleegium on 8. novembri 2007. a otsuse nr 3-3-1-38-07 p-s 19 rõhutanud, et EL fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult. Kahtluse korral tuleb haldusorganil olulisi asjaolusid kontrollida. Kuna kaebaja on taotlenud 98 ute osas toetust, mille on PRIA otsuses märkinud nõuetekohaseks loomade arvuks, on käesoleval juhul vaidluse all kaebaja poolt toetuse saamise tingimuste kunstlik loomine.
17.Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kaebaja on toetuse saamiseks vajaliku tingimuse, so loomade arvu, loonud kunstlikult. Selge on, et kui kaebaja ei oleks enne toetuse taotluse esitamist teostanud loomade liikumist teistesse osaühingutesse, siis ei oleks kaebajal olnud õigust vaidlusalust otsetoetust saada. Oluline on ka asjaolu, et loomad on põllumajandusloomade registri järgi liikunud kaebajalt teistesse samale isikule kuuluvatesse osaühingutesse täpselt sellises arvus, mis võimaldas nii kaebajal kui teistel osaühingutel esitada taotlusi UTK toetuse saamiseks. Toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikku loomist kinnitab ka asjaolu, et OÜ-d Suurmõmmik, RePa15, Tühikargaja ja Kullaketraja on äriregistris registreeritud ajavahemikul 15.12.2014 kuni 14.04.2015, ehk asutatud enne toetuste taotluste esitamist ja just sellises äriühingute arvus, mis võimaldas jagada loomad osaühingute vahel toetuse saamiseks sobilikus arvus. Samas PRIA andmetel loomad tegelikult asukohta ei muutnud, vaid jäid pidamisele samas loomapidamishoones ja samale loomapidajale. Seega sisuliselt toimus loomade liikumine kaebajalt teistele osaühingutele ainult formaalselt, ilma et oleks ei loomade, ega loomapidajate või Alamõisa Farm OÜ osas sisuliselt muutusi toimunud. Sellised asjaolud said ja pidid vastustajas tekitama põhjendatud kahtluse, et kaebaja on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.
18.Eelneva alusel nõustub kohus vastustajaga, et kui loomade liikumisi OÜ-lt Alamõisa Farm teistesse kaebajaga seotud osaühingutesse ei oleks toimunud, ei oleks kaebaja UTK toetust loomade arvust tulenevalt saanud. Kaebaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei olnud uute osaühingute loomine ja loomade viimisel nendesse osaühingutesse ainult toetuse saamise eesmärk, vaid ka töökoormuse vähendamise ja suurema tulu saamise eesmärk. Seega tunnistab ka kaebaja esindaja, et loomade viimine ühest osaühingust teise on kandnud endas ka toetuse saamise eesmärki. Samas olemasolevatest andmetest ei nähtu, et sisuliselt oleks kaebaja loomapidamises loomade liikumise tõttu töökoormus vähenenud, kuna loomade asukoha, arvu
ja hooldamise osas reaalselt muutusi ei toimunud. Ka kaebaja väide, et uued osaühingud loodi tervikuna majanduslikult soodsama edasimüügi eesmärgi nimel või mingil muul eesmärgil, ei ole tõendatud. Kaebaja väitel on ainult üks moodustatud osaühingutest koos loomadega hiljem ära müüdud.
19.Määruse nr 34 § 2 lg 4 ja määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on toetuse eesmärk toetada majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnapõhjustel tähtsat sektorit või sektorit, kus esineb teatud raskusi ning et ute ja kitse kasvatamise otsetoetusega soovitakse toetada peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöökoha. Seega on PRIA tõlgendanud määrust õiguspäraselt, selgitades, et vaidlusaluse normi eesmärk on toetada väiketootjaid ehk neid taotlejaid, kelle peetavas karjas on kuni 100 looma. Antud juhul on kaebaja kui osanik ja juhatuse liige loonud erinevaid enda poolt juhitavaid ettevõtteid, kus taotletav toetus läheks reaalselt ikkagi ühele ja samale isikule. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaatamata sellele, et põllumajandusloomade registris on loomad registreeritud erinevate juriidiliste isikute nimele ning et ühel isikul võib olla äriregistrisse kantud mitu äriühingut eri ärinimedega, on olukorras, kus kõigi äriühingute omanik on üks ja sama isik, kelle huvides juriidilised isikud on asutatud, selliste äriühingute vahel loomade liikumised toimunud eesmärgiga vältida taotleja kohta seatud karja suurusepiirangu ületamist ning saada seeläbi ute ja kitse kasvatamise otsetoetust. Antud järeldus käib ka Alamõisa Farm OÜ suhtes, kellelt loomad liikusid teistesse äriühingutesse. Loomade liikumised Alamõisa Farm OÜ-st on toimunud vahetult enne taotluste esitamist, 11.02.2015 seisuga oli Alamõisa Farm nimel 545 lammast. 2013 aastal, ehk ajal kui veel kõnealust otsetoetust ei määratud ja millal ükski toetus loomade arvust ei sõltunud, on kaebaja PRIA andmetel taotlenud loomakasvatuse ja piimasektori eritoetuste raames ute kasvatamise üleminekutoetust 430 lambale. Ka see näitab, et kaebajalt 2015 aastal loomade üleviimine teistesse kaebaja juhatusse kuuluva isikuga seotud äriühingutesse on toimunud toetuse saamise eesmärgil. Toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult, vastamaks toetuse saamise nõuetele ja saamaks kasu määruse eesmärkide vastaselt.
20.PRIA on vaideotsuses põhjendanud toetuse mittemääramist ka sellega, et OÜ-te Alamõisa Farm, Kullaketraja, Tühikargaja, Suurmõmmik ja RePa15 näol on tegemist ühtse põllumajandusliku majapidamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (määrus 1307/2013) art 4 lg 1 p b tähenduses. Selle kohaselt moodustavad põllumajandusliku majapidamise kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Vaidlust ei ole selles, et H. Urbanik on Alamõisa farm OÜ ja teiste tema poolt loodud äriühingute ainuosanik ja juhatuse liige, kõik äriühingud tegelevad põllumajandustegevusega ning asuvad samal aadressil, põllumajandusloomade registri andmetel asuvad loomad samas loomapidamishoones ja on sama loomapidaja hooldada. Seega on tegemist ühtse põllumajandusliku majapidamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p b mõttes. Kui lugeda Alamõisa Farm OÜ ja teised H. Urbaniku poolt juhitavad äriühingud UTK toetuse saamiseks toetusõiguslikeks, toetataks taotlejaid, kelle karjas on rohkem kui 100 looma, mis ei ole määruse nr 34 eesmärkidega kooskõlas.
21.Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid PRIA isikliku kättemaksu ja „ärapanemise“ tahtmisega, kuna tegemist on tõendamata ja puhtemotsionaalse väitega. Kuna kohus jätab rahuldamata PRIA otsuse, millega
jäeti kaebajale UTK otsetoetuse taotlus rahuldamata ja vaideotsuse tühistamise nõude, puudub alus ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.